Diskussiooni kokkuvõte: toit kui jututeema

Vestlesime seekord toitumise teemal.  Alustasime tõdemusega, et tegemist on väga aktuaalse teemaga. Peaaegu võib öelda, et kes parajasti ei söö, see räägib toidust. Kas toitumise pärast muretsemine on heaoluühiskonna pseudoprobleem või reaalselt eluliselt tähtis küsimus, sellele vastus meie poolt puudub.

Toidu valikuga puutume iga päev kokku: sööme ise, valime, valmistame ja pakume toitu lastele ja perele. Leidsime, et toitu ei tohiks pidada elus ka liiga oluliseks. Me sööme siiski selleks, et elada, mitte vastupidi. Raamatu „Looduslik toit, täisväärtuslik elu“ autor M. Blossfeldt toob sobivalt välja, et füüsiline aktiivsus, intellektuaalne väljakutse, suhted lähedastega ja oma kutsumusega tegelemine toidavad meie elu samamoodi ning oluline on hoida neid tasakaalus.

Eestis räägitakse palju toidust erinevate dieetide või toitumise suundade võtmes. Arutatakse mida süüa ja kuidas toitu valida peamiselt erinevates variatsioonides moedieetide ja öko - mitteöko kontekstis. Huvitav oli aga mõtiskleda erinevate maailma toidukultuuride üle. Näiteks prantslased seltskonnas pigem arutavad selle üle, kuidas toit on valmistatud aga ka etteruttavalt juba selle üle, mida järgmise toidukorra ajal süüa ja kuidas seda teha. Samuti on neile oluline sotsiaalselt pädev käitumine olukorras, kus koos einestatakse. Sellele pööratakse tähelepanu ka lastele kommete õpetamisel. Peamine küsimus ei ole seejuures, kuidas mäluda või suhu pista, vaid hoopis kuidas seltskonnaga söögilauas viibides suhelda. Osades kultuurides antakse söömise järel toidule hinnanguid ja kirjeldatakse saadud naudingut või siis seda, mis sellest puudu jäi.

Tahakski endale meelde jätta, et toit võibki olla ka suurepärane jututeema. Võtkem eeskuju teistest kultuuridest nende kombel näiteks kirjeldades ja nautides seda, mida hetkel süüakse, ja vesteldes mis tundeid või assotsiatsioone see tekitab. Head isu!

"Looduslik toit, täisväärtuslik elu" Marika Blossfeldt

Sageli on nii, et lähen poodi ja tundub, et mitte midagi pole osta. Marika Blossfeldt oskab teha lihtsad toiduained eriliseks ja näitab kui rikkalik valik toiduaineid meie käeulatuses on. 

Blossfeldt jooga õpetaja ja holistilise tervisenõustajana käsitleb toitumist ühe osana inimese heaolust. Heaolu saavutamiseks tuleks tegeleda enda elustiiliga terviklikult - keha 
töö, suhted, vaimsus. 

Kümme mõtet Blossfeldt raamatust:

1. Lihtsaid toiduaineid nimetab Blossfeldt terviktoiduks (whole foods). Ta selgitab, et terviktoidu puhul pole võimalik pakendilt selle koostist lugeda sh teraviljad, aedviljad, juurviljad, puuviljad, kaunviljad, lehtköögiviljad, lehtsalatid, seened, maitsetaimed, puuviljad, pähklid, seemned, kala, liha, munad ja piim. Terviktoit tagab täieliku toitumuse. Keha suudab toitaineid paremini omastada kui töödeldud kujul.

2. Tugevdatud, parandatud või rikastatud vitamiinidega tähendab keemiliselt töödeltud – asendatud kunstlike toitainetega. 

3. Valge suhkru tarbimine viib kehast välja mineraalaineid, alandab immuunsust, teeb äravaks. Suhkrud ehk lihtsüsivesikud on valge suhkur ehk sahharoos (suhkruroog, suhkrupeet), fruktoos, maltoos, glükoos, dekstroos, laktoos.Vajame suhkruid aju ja lihaste tööks nt põhjustab liiga madal veresuhkru tase keskendumisraskusi ja tujukust. 

Liigne suhkur muutub keharasvaks, sest suhkru tarbimine surub maha glükagooni tootmise, see on hormoon, mis vabastab keharasvad energiapõletuseks. Suhkrus puuduvad täielikult toitained, aga on hulgaliselt kaloreid. 

Suhkur eemaldab kehast toitaineid, kuna seda on vaja suhkrute ümbertöötlemiseks. Samuti aeglustab antikehade tootmist, sekkub c-vitamiini ainevahetusse, rikub mineraalainete tasakaalu, tõstab veresuhkru taseme kiiresti kõrgele tekitades ärevust ja närvilisust. Bioloogiliselt ei ole organismil suhkrut vaja, kuna ta suudab ise liitsüsivesikuid veresuhkruks ümber töödelda. Pruun suhkur on 99% valge suhkur, mis on kaetud melassi kihiga. 

3. Valge suhkru asemel vali liitsüsivesikud või looduslikud magustajad. Liitsüsivesikuid saame täistera-, köögi ja kaunviljadest va kartul ja suhkrumais. Kui neid süüa tasakaaluks valgurikka toiduga, siis ei tõuse suhkru tase nii kiiresti nt kartul ja liha. 

Liitsüsivesikud lõhustuvad aeglaselt ja veresuhkru tase ei tõuse järsult ega liiga kõrgele. Suhkrud vabanevad verre järk-järgult pikema aja jooksul tagades püsiva energiataseme ja stabiilse meeleolu. 

Puuviljad ja looduslikud magustajad on kehale leebema toimega suhkrud nagu mesi, vahtrasiirup, pruuni riisi siirup, linnaseekstrakt maltoosa, tume melass ja eriti leebed on agaavinektar ja stevia. Looduslikud magustajad varustavad meid ka teiste toitainetega, nt mineraalainetega. 

4. Valk on vajalik, sest see on meie kehale ehitusmaterjal ning immuunsüsteemi tugevdaja. Valgu saamiseks ei pea tingimata liha sööma. Parimad valgud tulevad kaunviljadest (oad, herned, läädsed ja maapähklid) pähklitest, seemnetest, seentest, teraviljadest nagu kaer ja kinoa ning merevetikatest. 

5. Vesi on tähtis. Vesi toob rakkudesse toitained ja hapnikku ning viib mürgid kehast välja. Kui tunned, et on mingi kahtlane isu tekkinud või et tahaks midagi näksida, siis kõigepealt joo vett. 

6. See, kuidas me sööme, on sama tähtis, kui see, mida me sööme. Lõõgastunud keskkond ja toidule keskendunud olek aitavad toitu tõhusamalt seedida ning imenduda. Toidu korralik mälumine annab energiat ning jõudu. Ka vedelikke võib mäluda. 

7. Väljas süües võiks enne menüü vaatamist keha signaalide põhjal otsustada, mida süüa ning seejärel valida menüüst midagi sellele lähedast. 

8. Naudi kõike – sööki, seltskonda, elu üldse. Naudi ka seda kui patustad oma tavapärase toidufilosoofia vastu, see on eriline sündmus ja pole põhjust põdeda!

9. Pea iseend ja oma pere tööst olulisemaks. See on hea meeldetuletus, sest isiklikult minu tähtsate asjadega ei tegelege keegi peale minu enda ning seda oma tagalat tuleb ise rõõmu ja loovusega ehitada ja hoida.Tehke iga päev midagi, mis toidaks teie hinge: palvetage, mediteerige, hingake teadlikult, veetke aega omaette, kuulake muusikat või jalutage looduses.  

"Looduslik toit, täisväärtuslik elu" Marika Blossfeldt (2009)