Raamatu kokkuvõte Andralt: „Lean In: Women, Work, and the Will to Lead“ Sheryl Sandberg (2013)

Igal naisel on vajalik teada sugudevahelise ebavõrdsuse põhjuseid  juba selle tõttu, et paljud nendest põhjustest on kinni naiste enda mõtlemises ning peegelduvad sisseõpitud käitumismustrites. On selge, et need mustrid pärinevad meie vanematelt ja nendeaegsetest ühiskonna ootustest naise rollile.

Osates neid sisemisi ja välimisi takistusi mõista ja ära tunda saavad naised ise oma võimalusi avardada, oma eneseteadlikkust tõsta ning meestega võrdsemal positsioonil toimetada.

Sellised sisemised takistused nagu enesekindluse puudumine, liigne enesekriitika ja võimete alahindamine on naistele omasemad kui meestele ning seetõttu on naistel rangem ja nõudlikum hoiak enese suhtes. Me kipume arvama, et pole veel piisavalt head ja õnnestumiste taga näeme tihti teiste panust, abi ning soodsaid juhuseid, mitte aga enda nutikust ja tarkust. Üsna tavaline on, et naised hindavad oma töötulemusi kehvemateks kui need tegelikult on, mehed vastupidi hindavad oma tegutsemist paremaks kui tegelikult välja kukkus. Kokkuvõttes eksisteerib omamoodi negatiivne korrelatsioon meeste ja naiste tulemuslikkuse presenteerimises, kus naised jäävad alalhoidlikkuse, tagasihoidlikkuse ja enda/laste/pere kaitse instinktide tõttu nõrgemasse positsiooni.

Naisena ongi minu võimalus teada seda erinevust ning õppida töö ja professionaalses elus meeste käitumist lugema ning endale seeläbi tekitada võimalusi silma paista ning olukordi enda kasuks pöörama. Kui ma pean enda tööd ja tulemusi hindama, siis tagasihoidlikkus ei ole voorus. Samuti teadvusta, et reeglid ei ole paindumatud ja uuringute järgi mehed painutavad reaalsust omale sobivamas suunas sellega õnnestumisi ja võimalusi avardades, samal ajal naised võtavad liiga tõsiselt etteantud piiranguid ning jäävad seetõttu lõksu või varju.

Sisemiste piirangutega tuleb igal naisel ise tegeleda (autor soovitab ka naistel luua oma grupid, kes samade asjaoludega tegelevad, et ühise toetuse kaudu üksteist julgustada). Väliste takistustega peaks kogu naissugu aga ühiselt sama asja ajama. Välised takistused hõlmavad erinevate gruppide suhtumist eneseteostust, väljendusvabadust ja võrdset kohtlemist otsivatesse naistesse: ühiskond laiemalt; kitsamalt aga töökaaslased, partner, sõbrad, ema, ülemus, koostööpartnerid, … . Kas eneseteostust otsivate naiste lähedased ja kaaslased jagavad nende „ajaloolist“ koormust kodu ja laste eest hoolitsemisel? Praegu laialdaselt veel mitte. Samuti ühiskonna üldised hoiakud takistavad naiste püüdlusi, kuna tööalast edu seostatakse naistega negatiivses võtmes ning kompetentset naist peetakse samal ajal vähem meeldivaks inimeseks. Uuringud näitavad meeste puhul just vastupidist seost. See tekitabki naistes omakorda sisemisi hoiakuid ennast vähem esile tõsta, et mitte saada üldsuse kriitikat.

Sheryl Sandberg ütleb kogu raamatu vältel, et igaühel peab olema võimalus valida. Mees ja isa võib valida olla lapsega kodune ja ta ei tohi saada seetõttu diskrimineeritud. Naine võib valida eneseteostuse tööl või karjäärivõimalustest kinni haaramise pere ja laste kõrvalt ning ta ei tohi saada seetõttu kehvemaid lepingulisi tingimusi või eelarvamustega suhtumist. Naistel on õigus valida ka olla laste päralt ja see on siis nende valik mitte pealesunnitud olukord. Koduses elus peavad olema mees ja naine partnerid, kes aitavad üksteist ja panustavad kodusesse ellu kokkulepitud ja mõlemale sobivad mahus. Sheryl toob palju näiteid omaenda elust, kuidas ta on oma pereelu korraldanud jagades kohustusi oma abikaasaga, kellele oli samuti töö ja karjäär olulised, ning kuidas mitte ainult naine vaid ka mees on tööelus korrektuure teinud, et laste eest hoolitseda ning kokkuvõttes on nad mõlemad saanud areneda tööl olles kindel, et kodu on hoitud.  

Sandberg käsitleb ka karjääri teemat andes uue vaatepunkti tööalasele arenemisele. Ta ütleb, et karjäär ei ole nagu redel vaid nagu laste mänguväljak, kus on palju mooduseid liikuda. Igaüks saab leida ja luua unikaalse raja, mis sisaldab nii tõuse kui ajutisi langusi, tupikuid ja uue trajektoori valimist. Redelil oled kinni teise taga, aga mänguväljkul mitte. Selle käsitluse järgi ei ole mistahes tööalane liikumine positsioonide vahel probleem ja nii ei pea ka naised pelgama muutusi sellelt teelt, mille nad on valinud. Pole olemas täpselt sulle sobivat tööpakkkumist, ta julgustab võimalusi enda kasuks pöörama ja neid endale sobivaks tegema mitte jätta võimalusi kasutamata kuna kõik detailid ei sobi. See on jällegi naiste enda seotud piirang, mille järgi naised pigem jätavad võimaluse kasutamata kui neile tundub, et nad ei vasta näiteks ainult ühele esitatud nõudmistest. Töö käigus õppimist ei tohi alahinnata.

SherylSandberg „Lean In: Women,Work, and the Will to Lead“ 2013

"Siin ja praegu: kohalolekujõud" Eckhart Tolle (2004)

Eckhart Tolle raamat on sisutihe. Tolle küsib raamatus endalt skeptiku "häälega" küsimusi ning vastab sina-vormis ja lihtlausetega, justkui rääkides sõbraga. Hakkasin raamatust välja kirjutama tema maailmavaate nurgakivisid, aga olulisi aspekte oli palju. Nii juhtuski, et kirjutasin "pool" raamatut ümber (mõningaste lause lühenduste või lausete ümbertõstmisega). Tolle toob vaimse arengu keskmesse inimese enda suhte iseendaga. Ta väidab, et enamasti meie mõtted ja emotsioonid juhivad meid elama mineviku mälestustes kahetsedes või tulevikku igatsedes. Nii teeme endale pidevalt valu. Me saame valida elada olevikus, sest siin toimub päris elu. 

***

Olemine on Jumal. Olemise eelis on see, et tegemist on avatud mõistega. Ta ei taanda mõõtmatut nähtamatut konkreetseks millekski. See on meie olemus, tunnetatav enda olemasoluna.

Sinu mõtted pole sina. Olemise kogemise kõige suurem takistus on samastumine mõistusega. Oleme sunnismõtlejad. Valgustatus, see on vabanemine lakkamatu mõtlemise orjusest. Mõtlemisest on saanud haigus. Haigus tekib siis, kui kaob tasakaal. Sina ei kasuta mõistust valesti aga tema kasutab sind. Sa usud, et sina ja su mõtted on üks ja sama. See on pettekujutelm. Vahend on sinu üle valitsema hakanud. Kas sa suudad oma mõtteid soovi korral välja lülitada?

Sa saad olla vaatleja. Hääl sinu peas kommenteerib, spekuleerib, hindab, võrdleb, arvustab, kaebleb. Sellel häälel ei pruugi olla midagi ühist sinu hetkeolukorraga. Ta võib heieteada eilsest või mängida läbi tulevikuolukordi. Mõistus on sinu isikliku mineviku ja kultuurilise tausta produkt. Paljude inimeste peas elabki piinaja, kes neid pidevalt ründab või karistab.

Pööra tähelepanu korduvatele mõttemustritele, ole oma häält kuulates erapooletu, ära anna hinnangut. Varsti hakkad märkama, et mina olen oma kohaloleku tunnetamine, mitte mõte. Sel juhul kaotab mõte sinu üle oma võimu ja lahtub, sest sa lakkad end oma mõtetega samastumast.

Ole kogu oma tähelepanuga siin ja praegu. Mõtte taandudes tunnetad mõttevoo katkemist, mis muutuvad ajapikku pikemaks. Sa hakkad kogema rahu ja vaikust. Sel viisil tõmbad teadvuse tähelepanu mõttetegevuselt kõrvale ja tekitad pausi, kus oled erk, aga mitte mõtlev. Selles on meditatsiooni mõte. Kui sa õpid end mõistusest eristama, siis sa ei võta oma mõtteid enam nii tõsiselt ja su enesetunne ei sõltu neist enam.

Me oleme mõtlemisest sõltuvuses, sest me arvame, et lõpetame mõtlemise, lakkame olemast. Elu jooksul kujuneb välja kultuurile ja isiklikule taustale vastav kujutluspilt endast ehk ego. Ego ei tunne olevikuhetke, tähtsad on vaid minevik ja tulevik. Ta püüab alati minevikku elusana hoida, sest kes sa ilma selleta oleksid? Ta projitseerib end pidevalt tulevikku, et olla kindel oma jätkusuutlikkuses ja püüab leida mingit vabanemist või eneseteostust. Kunagi kui juhtub üks või teine asi, saan õnnelikuks, leian rahu. Ego saab olevikust täiesti valesti aru, sest vaatab olevikuhetke minevikusilmadega või taandab olevikuhetke millegi saavutamise vahendiks.

Loomine toimub siis, kui kasutame mõtlemist praktilisel eesmärgil ja olles vaba kontrollimatust sisedialoogist. Loomine toimub vaimse vaikuse hetkedel, pendeldades vaikuse ja mõtete vahel. Inimmõistus on ellujäämismehhanism, ta oskab rünnata teisi ja kaitsta ennast teiste eest, koguda, salvestada ja analüüsida informatsiooni.

Emotsioon on keha reaktsioon, mõtte peegeldus kehas. Emotsioon tekib keha ja mõtte kokkupuutepunktis. Näiteks ründav või vaenulik mõte tekitab kehas energia kuhjumise, mida me vihaks kutsume. Keha valmistub võitluseks. Mõte sellest, et sind rünnatakse füüsiliselt või psühholoogiliselt, tekitab kehas pinge ja see on hirmu füüsiline avaldus. Tugevad emotsioonid muudavad keha biokeemiat. Emotsioone jälgides võib oma mõtetest teadlikuks saada. Mida enam sa samastus oma mõistusega, oma eelistuste, hinnangute ja tõlgendustega, mida vähem sa vaatleva teadvusena olevikuhetkes elad, seda tugevam on emotsionaalne laeng.

Kui sa tahad oma peas toimuvat tundma õppida, annab keha sulle alati tõese peegelduse. Tunneta emotsiooni oma kehas. Kui on olemas tajutav vastuolu, siis mõte valetab. Emotsioon räägib tõtt mitte sinu kohta, vaid sinu vaimuseisundi kohta sel hetkel. Konflikt teadlike ja alateadlike mõtete vahel on tavaline. Sa ei pruugi alateadlikku mõttetegevust mõttena teadvustada, kuid alati väljendub see kehas emotsioonina ja seda oskad sa tähele panna. "Mis minu sees praegu toimub?" - vaatle ja kui emotsiooni ei ole, süüvi veel sügavamale.

Mõtlemine olukorra, sündmuse või inimese üle, mis on emotsiooni tekitanud annab emotsioonile energiat. See omakorda õhutab mõtet. Emotsioone võib ka lihtsalt valuks nimetada. Need on igipõlise ja muutumatu emotsiooni eri variandid, mille kõige lähem vaste on hirm. Mõistus suudab saavutada vaid valu ajutise leevenemise. Ta ei aita sind, sest ta on ise osa "probleemist". Üürikese sisemise rahu momendid on võimalikud siis, kui mõttevoolu tekivad pausid.

Sisemisest vaikusest tõuseb habras, aga tugev rõõm, armastus ja rahu. Need on Olemise sügavamad tasandid, millel ei ole vastandeid, sest nad tekivad mujalt kui mõtteist. Emotsioonid alluvad vastandite seadusele. Nauding tekib millestki välisest, mis on täna nauding, see teeb homme valu.

Ära tekita olemasolevas hetkes uut valu. Praegu tekkiv valu on põhjustatud sellest, et on midagi, mida sa ei kiida heaks või ei võta omaks. Sa protestid selle vastu, mis on. Mõttetasandil on protest alati seotud hinnangutega, ka avaldub teatud negatiivsusena. Valu suurus sõltub protesti suurusest ning see sõltub omakorda sellest, kui tugevalt samastud oma mõtetega. Mida rohkem sa oma mõtetega samastud, seda enam sa kannatad. Mida enam suudad sa austada ja tunnistada olevikuhetke, seda sõltumatum oled mõtetest.

Mõista, et olevikuhetk on kõik, mis sul kunagi on. Missugune olevikuhetk ka ei oleks, lepi sellega nagu oleksid selle ise valinud. Kui sa enne elasid ajas ja külastasid olevikuhetke põgusalt, siis hakka nüüd selles hetkes elama ja käi minevikus või tulevikus vaid siis, kui on vaja lahendada eluliste olukordade praktilisi aspekte. Vastupanu elule endale on mõttetu.

Valukeha. Jälgi, millise hinnangu mõistus praegusele hetkele annab, ja kuidas see hinnangute andmine - pidev kohtumõistmine - valu ja ängistust tekitab. Osa emotsionaalsest valust sulandub minevikuvalusse, mis seal juba ees oli, talletub sinu peas ja kehas. See on emotsionaalne valukeha, mis võib olla uinuv või aktiivne. Valukeha võib uinuvas olekus olla 90% ajast ja inimesed kogevad seda vaid teatud olukordades, kui mõni sündmus selle aktiveerib. Mõned inimesed elavadki oma valukeha kaudu.

Otsi enda seest pisimaidki märke sellest, et oled õnnetu. See võib märku anda valukeha ärkamisest nt ärrituse, kannatamatuse, kurvameelsuse, soovina haiget teha, vihana, raevuna, depressioonina, vajadusena suhe melodramaatilisemaks muuta jne. Kui valukeha on su enda võimusesse haaranud, igatsed sa aina uut valu. Sinust saab ohver või süüdlane või mõlemat.

Hetkel, mil sa valukeha vaatled, katkeb samastumine. See on kõrgem teadvuse tase, mida mina nimetan kohaolekuks. Ta ei saa sind enam kasutada ja sinuks olemist teeselda, oled kogenud olevikuhetke jõudu. Ei saa võidelda valukehaga, tekib konflikt. Vaatlemisest piisab. Valukeha elab mõnda aega edasi ja püüab sind samastuma meelitada. Pidev teadvustatud tähelepanu purustab sideme valukeha ja mõtteprotsessi vahel ning muundumisprotsess võib alata. Selles peitub muistse alkeemia esoteeriline tähendus. Algmetalli muundumine kullaks, kannatuse muundumine teadvuseks. Sisemine lõhe väheneb, inimene saab tervikuks. Nüüd on sinu ülesanne mitte tekitada juurde uut valu.

Valukeha on ahistatud eluenergia. Ta on pöördunud enda vastu ja temast on saanud elu vastand. Keskendu tundele enda sees. Tea, et see on sinu valukeha. Tunnista selle olemasolu. Ära mõtle sellele, ära lase tundel mõtteks kujuneda. Ära hinda või analüüsi. Ära samasta end sellega. Ela praeguses hetkes ja jälgi enda sees toimuvat. Teadvusta nii emotsionaalset valu kui vaikivat vaatlejat. See on olevikuhetke, sinu enda teadvustatud kohaloleku jõud ja vägi. Vaata, mis juhtub.

Psühholoogiline hirm on midagi muud kui otsene ja tõeline oht. Sellel on palju erinevaid vorme: ebamugavustunne, mure, ärevus, närvilisus, pinge, kartus, foobia ja nii edasi. See on hirm millegi ees, mis võib juhtuda, mitte selle ees, mis praegu toimub. Sina oled siin aga su mõtted on siis tulevikus ja sa kaotad sideme olevikuhetkel lihtsuse ja väega ning ärevus muutub sinu pidevaks saatjaks.

Vabanedes samastumisest oma mõistusega ei ole sinu jaoks enam vahet, kas sul on õigus või mitte. Kaob alateadlik soov igas vaidluses peale jääda. Sa võid kindlalt ja valju häälselt oma seisukoha teatavaks teha. Kadunud on agressiivsus ja kaitsehoiak. Mida sa kaitsed? Illusoorset identiteeti, kujundit oma peas, fiktiivset tähendust. Jälgimine aitab distantseeruda, sellega lõpevad võimumängud. Võim on tugevuseks maskeerunud nõrkus. Mõistusest kaugemale arenenud inimeste hulk on väga väike ja seetõttu elevad peaaegu kõik, keda sa oma eluteel kohtad, pidevas hirmus. Ainult hirmu suurus on erinev, kõikudes ärevusest ohutundeni.

Sisemine tühimik ehk sügav rahulolematuse või ebatäiuslikkuse tunne avaldub pidevas tundes, et sa pole midagi väärt või piisavalt hea. Alateadlikul tasandil avaldub see kaudselt mingi vajaduse, igatsuse või tahtmisena. Sisemise tühimiku täitmiseks hakkavad inimesed otsima elule erinevaid väljundeid ja asju, millega samastuda nt vara, raha, edu, võimu, tunnustust, erilisi suhteid. Ikka selleks, et ennast paremini, terviklikumana tunda. Eesmärgini jõudes mõistavad nad, et tühimik pole kuhugi kadunud ja see on põhjatu.

Kuni su elu juhib egokeskne mõistus, ei saa sa kunagi rahu. Või see on vaid hetkeline vahetult pärast ihaldatu saavutamist. Egol on vaja samastuda väliste asjadega nt asjadega, tööga, ühiskondliku positsiooniga, teadmiste ja haridusega, ühiskondliku positsiooniga, välimuse, eriliste võimete, suhete, enda ja perekonna minevikuga, uskumustega ja sageli ka poliitiliste, rassiliste, religioossete ning muude kollektiivsete identiteetidega. Aga ükski pole neist sina. Kas oled valmis neil asjadel minna laskma? Kui mitte enne, siis surm rebib kõrvale kõik, mis pole sina. Elu saladus on surra enne surma ja teada, et surma pole olemas.

Kunagi pole olnud midagi, mis poleks toimunud olevikus. Sa tunned vajadust elada enda mälestustes ja ootuses. Sellest sünnib lahkkamatu huvi mineviku ja tuleviku vastu ning hoolimatus praeguse hetke suhtes. Minevik annab sulle identiteedi ja tulevik lunastuse - rahulolu ükskõik, mis kujul. Mõlemas on illusioonid. Eemalda aeg oma mõttemaailmast ja ta lakkab olemast, kuni sa teha kasutada tahad. 

Aeg pole väärtuslik, vaid hetk väljaspool aega. Zenimeister Rinzai küsis: Mis on see, mida pole praeguses hetkes? Võimas küsimus, millele on võimatu mõttetasandil vastata. Ajatu dimensiooniga kaasneb teistsugune teadmine - niisugune, mis ei hävita igas asjas ja elusolendis elavat hinge. Teadmine, mis ei riku elu pühadust ja müsteeriumi, vaid sisaldab sügavat armastust ja austust kõige oleva vastu. Mõistus ei tunne puud, vaid sisaldab puu kohta käivat infot. Mõistus ei tunne sind, ta teab vaid sinu kohta käivaid hinnanguid, fakte ja arvamusi. Ainult Olemine tunneb vahetult.

Psühholoogiline aeg. Hakka jälgima oma harjumust mõtetega olevikust põgeneda. Hakkad märkama, et kujutluses on tuleviks sageli halvem tekib ärevus või parem, tekivad ootused. Olles olema mõtete vaatleja ole oma reaktsioonidest vähemalt sama huvitatud kui olukorrast või inimesest, kellele või millele sa reageerid. Pööra tähelepanu sellele, kui sageli su tähelepanu olevikku või minevikku libiseb. Ära anna oma vaatlustele hinnanguid. Vaatle mõtet tunneta emotsiooni, jälgi reaktsiooni. Ära tee neist probleemi.

Psühholoogiline aeg ähmastab olevikuhetkes kättesaadavat väge ja loovat potentsiaali. Elu kaotab erksuse, värskuse ja imetabasuse. Vanad mõttemudelid, käitumismallid, reaktsioonid ja ihad avalduvad lõpututes näitemängudes, sinu peas olevas stsenaariumis, mis varjutab olevikuhetke ja moonutab tõde. Nii tekib su peas kinnisidee, et tulevik on väljapääs ebarahuldavat olevikust.  

Kui su tuleviku määrab olemasoleva hetke teadvuse kvaliteet, siis mis määrab ära teadvuse kvaliteedi? See kui kohal sa suudad olla praeguses hetkes. Seega on olevik ainus koht,  kus toimuvad tõelised muutused.

Sul pole illusoorseid ootusi, et tulevikus tuleb miski või keegi ja päästab sind või teeb su õnnelikuks. Sügavamal tasandil oled sa juba täiuslik ning sellele äratundmisele jõudes tekib kõigi sinu tegevuste ümber rõõmuenergia. Vabanedes psühholoogilisest ajast ei aja sa oma eesmärke taga sünge otsustavusega kannustatuna hirmust, rahulolematusest, vihast või tahtmisest olla keegi. Sa ei muutu hirmu või pettumise tõttu passiivseks. Kui su identiteet rajaneb olemisel, kui sa oled vaba psühholoogilisest vajadusest olla keegi, ei sõltu enam õnn ega enesehinnang tulemusest ja sa oled vaba hirmust.

Olevikuhetk. Kõigepealt hakkad sa aja ja kohaloleku vahel edasi-tagasi liikuma. Märkad, kui harva on su tähelepanu olevikuhetkes. Teadmine, et sa pole kohal on juba suur edusamm. See teadmine on kohalolek, mis sellest, et see alguses vaid sekundeid kestab. Seejärel hakkad järjest enam olevikule keskenduma, kuni märkad, et suudad selles juba kauem viibida. Olevik kaob käest aga sa tuled ikka ja jälle tagasi. Lõpuks muutub kohaolek sinu põhiolemuseks. Enamik inimesi ei koge kohalolekut mitte kunagi. Või siis ainult harva ja kogemata, mõistmata, millega on tegemist.

Ebateadvus. Enamiku puhul saab rääkida vaid ebateadvusliku erinevatest tasemetest st tavaline või sügav ebateadlikkus. Tavaline ebateadvuslikkus on samastumine mõistuse, emotsioonide, reaktsioonide, tahtmiste ja vastumeelsusega, millega kaasneb pidev ebamugavustunne, rahulolematus, igavlemine ja närvilisus. Siis kui asjad vilu kisuvad, muutub tavaline sügavaks ebateadvuslikkuseks- teravama ja tajutavama kannatuse või kurbuse valuks. Ta muutub valuks, kui ego satub ohtu või kui elusituatsioonis või suhetes tekib kas reaalne või väljamõeldud ohuolukord. See erineb oma olemuselt tavalisest seisundist vaid intensiivsuselt.

Intensiivne negatiivsus. Pidev vastuseis sellele, mis on, muutub tugevaks tekib intensiivne negatiivsus - näiteks viha, suure hirmu, agressiooni või depressioonina. Vägivald on ilma sügava ebateadvuslikkuseta võimatu. Negatiivse energiavälja võib tekitada ka teatud rahvahulk või isegi terve rahvas.

Teadvuse parim indikaator on see, kuidas sa elu väljakutsetega toime tuled. Ebateadvuslikud inimesed kipuvad sel juhul veel sügavamale ebateadvusesse langema ning teadvuslikus inimesed muutuvad veelgi teadvuslikumaks. See võib sind üles äratada või veelgi sügavamasse unne tirida. Kui sa ei suuda kõige normaalsemates olukordades nt üksi toas olla, või kedagi kuulates "kohal olla", ei suuda sa päris kindlasti teadvustatult tegutseda ka siis, kui midagi viltu läheb, kui sa kohtud ebameeldivate inimestega või jääd millestki ilma. Sinus reageerib viha ja tõmbab sind sügavamale teadvustamata käitumise tasandile. Seepärast on oluline tuua oma elu argitegevustesse rohkem teadvust. Kui sa õpid oma mõtteid ja emotsioone jälgima, tõded sa üllatusega, kui harva sa end tegelikult oled hästi tundnud. Mõistuse tasemel võitlevad selle vastu hinnangud, rahulolematus ja peegeldused. Emotsionaalsel tasandil ebamugavustunne, pinge, igavus või närvilisus. Buddha õpetas, et kannatusete juuri tuleb otsida lakkamatutest tahtmistest ja ihadest.

Pidev murelikkus on saavutanud lääne tsivilisatsioonis erakordselt terava vormi. Oleviku vältimine kui kollektiivne väärtalitlus on sünnitanud väga õnnetu ja erakordselt vägivaldse kultuuri, mis on muutunud ohtlikuks mitte ainult iseendale, vaid kogu planeedile. Jälgi, kuidas sinus tekivad rahulolematus, mure ja pinge siis, kui sa oled hinnanguline ja kritiseerid tarbetult. Hea oleks küsida endalt: kas ma olen praeguse hetkega rahul? Või mis minu sees hetkel toimub? Ole oma sees toimuvast sama huvitatud kui ümbritsevast. Kui sinu sees on kõik korras, asetub ka kõik muu oma kohale. Suuna tähelepanu enda sisse. Pööra tähelepanu oma kehale. Uuri, mil moel sa eitad või salgad elu.

Mööna, et sa ei taha valu kannatada. Kas sulle ei meeldi see, mida teed? Kas oled nõustunud tegema midagi, mille vastu osa sinust tõrgub? Kas kannad mõne lähedase vastu vimma? Kas näed, et sellest tekkiv energia on nii kahjulik, et see mürgitab nii sind kui ka teisi? Vaata enda sisse. Kui sa näed pisimatki vastumeelsuse-haku kübet, siis jälgi seda nii mõistuslikul kui emotsionaalsel tasandil. Mis mõtted sul tekivad? Milline on see reaktsioon, millega su keha nendele mõtetele reageerib? Kui sa avaldad vastupanu sellele, mis on, muudad sa praeguse hetkel oma vaenlaseks. Sa kas räägi asjasse puutuva inimesega ja väljenda oma tundeid, või loobu oma negatiivsusest, mis su mõttes selle olukorra ümber on tekkinud ja millel pole mitte mingit mõtet. Mööna, et sa ei taha valu kannatada ja lase sellest lahti. Sügav valu vajab reeglina muundamist leppimise ja pideva tähelepanu kaudu.

Lepi olukorraga, ütle oma arvamus välja või muuda olukorda. Õige on see, et kui sa lepid oma emotsioonidega, siis ei pea sa neid enam pimesi välja elama ja teistele peegeldama. Kui tekib negatiivne emotsioon, siis lepi sellega. Sa polnud piisavalt teadvuslik, et valida - oled tige, vihane, ärritunud jne. Kuid kas sa ei peta ennast? Siit tuleks minna järgmisele tasemele, kus negatiivseid emotsioone enam ei teki. Kui seda ei juhtu, saab sinu leppimistest tühipaljas loosung.

Nurisemine on märk sellest, et sa ei lepi sellega, mis on. Kaebad selle üle, mida teised teevad, räägivad või ilma üle. Sellisel juhul muudad end ohvriks. Oma arvamust avaldades oled sa see, kelle käes on võim. Seepärast muuda seda olukoda ja tegutse või ütle oma arvamus võimalusel ja vajadusel alati välja või vastasel juhul loobu ja lepi olukorraga. Sa pead valima, leppima tagajärgedega, ilma mingite vabanduste ja negatiivsuseta. Hoia oma sisemine ruum puhas.

Loobu kõigepealt negatiivsusest. Läbimõeldud teadmistest lähtuvad teod on palju efektiivsemad kui need, mis on sündinud negatiivsusest. Sageli on ükskõik milline tegutsemine parem kui tegevusetus, eriti kui sa oled klammerdunud olukorra külge, mis on sulle juba pikka aega meelehärmi valmistanud. Kui teed vea, saad tagasisidet ja õpid sellest. Ära lase hirmul pähe tõusta! Vaatle seda, teadvusta seda. Nii lõikad läbi sideme hirmu ja oma mõtete vahel.

Kui sa ei saa midagi muuta, siis alistu täielikult olevikuhetkele. Alistumine pole nõrkus. Selles peitub suur jõud ja vägi. Masendunud, kibestunud, ennast haletsev mina ei ole parem. Alistunud inimesel on suur hingejõud. Alistused vabaned sa olukorrast enda sees. Sa näed kuidas olukord muutub, ilma, et sa peaksid ise selle heaks pingutama.

Või on midagi mida peadki tegema aga ei tee - võta end kokku ja tee see kohe ära. Või tunnista oma laiskust, passiivsust, ja vali mitte teha. Teadlikult. Naudis seda. Ole nii laisk ja passiivne kui suudad. Nii väldid sisemist konflikti.

Stress tekib kui oled siin aga tahad olla tulevikus. Sa kisud end lõhki. Kui on vaja võid kiiresti liikuda, töötada, ja joosta, ilma et sa olevikule vastupanu osutaksid. Tee seda südamest. Või elad sa minevikus ja mõtled sellest. Pole oluline, kas positiivselt või negatiivselt. Mõtled nt saavutustest, seiklustest, oma ohvriloost, kohutavatest asjadest, mis on sinuga tehtud või mida oled ise teistele teinud. Kas su mõtteprotsessid tekitavad süütunnet, uhkust, vastikust, viha, kahetsust või enesehaletsust. Nii võimendad väärarusaama iseendast. Sure mineviku jaoks igal hetkel. Viita sellele vaid siis, kui olemasolev hetk seda nõuab ja teisiti kuidagi ei saa.

Sa ei pea reaalses elus - vastandina oma mõtteprojektsioonile - mitte millegagi hakkama saama, mitte midagi tegema. Kas kujundad endale sellised mõttemallid, et olevik pole kunagi piisavalt hea, sõltumata su saavutustest. Kui suure osa oma elust veedad sa oodates? Väikeseks ootamiseks nimetan seda kui seisad järjekorras, liiklusummikus, ootad kellegi tulekut, töö valmis saamist, puhkust, paremat töökohta, laste täiskasvanuks saamist, tõelise suhte, edu, raha, valgustatust või tähtsaks inimeseks saamist. Küsi endalt, mis on su probleem praegu, mitte homme jne. Praeguse hetkega saad alati hakkama. Jõud, õige tegevuskava ja ressursid on olemas siis, kui sa neid vajad, mitte varem ega hiljem. Ootamine on suhtumine. Iga ootamisega tekitad sisekonflikti, sest su elu kvaliteet langeb, sest sul pole tulevikku. Ole tänulik selle eest, mis on. Ütle lahti ootamisest.

Sinu eluteel on sisemine ja väline eesmärk. Väline on saavutada midagi tulevikus. Sisemine puudutab teadvuse kvaliteeti antud hetkel. Väline teekond võib koosneda miljonist sammust, sisemisel teekonnal on ainult üks samm - see, mida sa praegu astud. Minevikkus süüvides muutub see põhjatuks kaevuks, sellel pole iial lõppu. Tegele minevikuga oleviku tasandit. Minevik on sinus igal hetkel, pööra tähelepanu oma mõtetele, käitumisele, emotsioonidele, minevik väljendub nendes. Jälgi neid, ära anna hinnangut, siis tegeled sa minevikuga ja lahustad seda oma kohaloleku kaudu. 

Kohalolekust ei saa mõelda ja mõistus ei saa sellest aru. Kohaloleku mõistmine on olevikus olemine. Kui sa olemist teadvustama hakkad, hakkab olemine ise ennast teadvustama ja tekib kohalolek. Olemine, teadvus ja elu on sünonüümid. Teadvus on vormi võtnud jumalik sisu. Kui teadvus vabaneb samastumisest füüsiliste ja meeleliste vormidega, muutub ta selleks, mida me nimetame puhtaks valgustatud teadvuseks või olevikus olemiseks. Siis muutub teadvus vaatlejaks ehk tunnistajaks. Vormist vabanenud puhas teadvus muutub tugevamaks ja mõttevormid nõrgemaks. 

Piiblis ütleb Jumal: mina olen alfa ja oomega ja mina olen elav üks. Kristus võib asendada olevikuga, kohalolekuga. Kristus viitab sinu jumalikkusele sõltumata sellest, kas sa oled sellest teadlik või mitte, ja kohalolek tähendab su ärganud jumalikkust ehk jumalikku olemust. Kristus: enne oli Aabram, mina olen. Viitab ajalise mõõtme lõppemisele. Tema maailma tuli igaviku mõõde, mis ei tähenda lõputut aega, vaid aja puudumist.  

Ära püüa olemist mõista. Olemist saab tunda. Ta on alati olemas, mina olen. Hirm on inimese pidev painaja seni, kuni inimene samastab end selle haavatava ja hoomamatu vormiga. Ja vabaks patust (ebateadvuslikkus, hullumeelsus) - sellest kannatusest, mida sa alateadlikult põhjustad endale ja teistele senikaua, kui see kujutletav mina valitseb inimese mõtete, sõnade ja tegude üle.

Sisekeha. Mõtlemise asemel keskendu kehale, kus olemine on tunnetatav nähtamatu energiaväljana. See energiaväi annab elu sellele, mida sina tajud füüsilise kehana. Tunneta keha seestpoolt. On ta elus? Keskendu hetkeks tundele oma sisekehas. Tunne sinu sisekehas on vormitu, piiritu ja hoomamatu. Sellesse võib alati sügavamale tungida. Kui sa praegu seda väga ei tunneta, pööra tähelepanu kõigele, mida sa tunned! Su sisekeha on vormilise identiteedi ja sisemise, tõelise olemuse vahelise ukse lävepakul. Muutumine toimub keha kaudu, mitte väljapool seda. Keha ei tohiks salata, isegi, kui paljud mõistust salgavad meistrid seda teevad. Jeesus ei lahkunud kunagi oma kehast ja läks koos sellega taevasse. 

Täielik tähelepanu tähendab täielikku leppimist. Terviklikult toimivas organismis ei ole emotsioonid kaua. Nad on kui hetkelised ringlained olemise pinnal. Kui sa pole oma kehas võib emotsioon elada sinu kehas päevi ja nädalaid, ta võib liituda teiste samas sageduse ja valukehaks muutunud emotsioonidega, muutuda sinu energiast toituvaks parasiidiks, mis tekitab füüsilisi haigusi ja teeb su õnnetuks. Keskendu emotsiooni vaatamisse ja jälgi, millesse on su meel klammerdunud nt enesehaletsusse jne. Siis pole sa andeks andnud endale, kellelegi teisele või mingile olukorrale. Kas minevikus, olevikus või tulevikus (tahad tulevikku kontrollida). Andestamine tähendab, et sa ei osuta elule vastupanu vaid lased ta endast läbi. Hetkel mil sa tõeliselt andestad saad sa tagasi oma väe, mille olid kaotanud oma mõistusele ja mõtetele. Andestamatus on mõistusele omane seisund. Ego ei saa elada ilma probleemideta. Mõistus ei saa andestada. Sina saad. 

Kasuta oma mõistust koos sisekehaga. Kui sul on vaja vastust, lahendust või loovat ideed, peata hetkeks oma mõtted ja keskendu sisemisele energiaväljale. Tunneta vaikust ja rahu. Pärast on uued mõtted värsked. Kasulik on harjutada end mõtlemise ja sisemise kuulamise vahel edasi-tagasi käima. Ära mõtle ainult peaga, vaid kogu kehaga. 

Kedagi teist kuulates ära kuula ainult peaga, vaid kogu kehaga. Kuula ilma mõtlemiseta, anna teisele inimesele ruumi olla. Enamik inimesi ei suuda kuulata aga keskenduvad mõtlemisele. Pööra tähelepanu teise inimese olemisele, tunneta seda enda olemise kaudu. See on ühtsuse tunnetamine, armastuse algus.

Kohalolek on nagu peasissekäik ja sisekeha, mittesamastumine mõistusega, alistumine sellele mis on, vaikuse kuulamine on väravad Hoomamatusse. Hoomamatu on rahu, energiaallikas, selles olekus on kadunud jälgija ja jälgitav ja kogu maailma tajutakse terviklikuna. Ka alistumine – vabanemine psüühilis- emotsionaalsest vastupanust selle suhtes, mis on – on pääs Hoomamatu juurde. Põhjus on väga lihtne. Sisemine vastupanu eraldab sind teistest inimesest, sinust endast, sind ümbritsevast maailmast. Värav on kinni ja sul pole ligipääsu sügavale sisemisele maailmale. Kui üks väravaist on avatud on armastus sinus kui üksolemise tunne. Armastus tuleb selle värava kaudu sellesse maailma. Sinu ülesanne pole mitte armastust otsida vaid avada värav, mille kaudu armastus tulla saab.

  

Tõeline vabadus on rahulolu – rahu – elu kogu oma täiuses. See tähendab endaks olemist, selle hea tunnetamist endas, millel pole vastandit. See on olemise rõõm, mis ei sõltu millestki, mis asub endast väljaspool. See pole mööduv kogemus, vaid pidev kohalolek.

Tõeline lunastus on vabadus - hirmust, kannatustest, tunnetest, et millestki on ikka puudu – ja seeläbi vabanemine tahtmistest, soovidest ja klammerdumisest. See on vabanemine minevikust ja tulevikust kui psühholoogilisest vajadusest. Su pea ütleb, et sinna siit ei saa. Su mõistus ütleb, et selleks on vaja aega, et sa pead midagi leidma, klaarima, saavutama, saama, keegi olema või midagi mõistma, enne kui on võimalik saavutada täius. Sa näed lunastust ajas aga tegelikult on see kõige suurem takistus sinu teel. Sinna saab siis, kui sa mõistad, et oled juba seal.

Valukehal on reeglina nii isiklik kui kollektiivne aspekt. Isiklik aspekt hõlmab minevikus kogetud emotsionaalse valu kuhjunud jääki. Kollektiivne valukeha sisaldab valu, mis on inimkonna kollektiivsesse psüühikasse kogunenud tuhandete aastate jooksul haiguste, sõdade, julmuse jmt tagajärjel. Kellel on tugev valukeha ja kes samastub sellega ehk elab valu perioodiliselt või pidevalt uuesti läbi, temast võib saada vägivallatseja või vägivalla ohver. Teisalt võivad just nemad olla lähemal valgustumisele. Kelle elu on õudusunenägu võivad olla rohkem motiveeritud ärkama.

Buddha õpetas, et isegi su õnn on dukkha – palikeelne sõna, mis tähendab kannatust või rahuldamatust. Ta on lahutamatu oma vastandist. See tähendab, et tegelikult on su õnn ja õnnetus üks. Neid eraldab vaid aja illusioon. Tegemist pole negativismiga. Mittemiski ei hakka sulle mitte kunagi täit rahuldust pakkuma. Kõik on kas ajutine või kunstlik. Asjad ja olukorrad võivad anda naudingut, aga mitte rõõmu. Mittemiski ei saa rõõmu anda. Rõõmul pole põhjust, ta tõuseb sisemisest Olemise rõõmust. See on sinu loomulik oleks, selle nimel pole vaja rabeleda ega palju vaeva näha.

Alistumine tähendab olevikuhetke tingimusteta omaksvõtmist, sisemise vastupanu vabastamist selle suhtes mis on. Alistumine on lihtne ja samal ajal sügav oskus olla paindlik, mitte vastanduda eluvoolule. Vastupanu on sama, mis öelda mõistuslike hinnangute ja emotsionaalse negatiivsusega „ei“ sellele, mis on. Eriti teravalt tõuseb see esile siis kui asjad lähevad halvasti. Siis tekib lõhe – valu lõhe - mõistuse loodud nõudmiste ja jäikade ootuste ja selle vahele, mis on. Kui sa tahad oma elus vabaneda valust ja murest, tuleb just neil hetkedel harjutada alistumist. Alistumine toimub ainult sisemiselt. See ei tähenda, et sa olukorra muutmise nimel tegutseda ei või. Alistumine on leppimine ainult selle imetillukese osaga, mille nimi on praegune hetk. Allaandmine ei ole alistumine. Sa ei pea leppima ebameeldiva elusituatsiooniga ega end petma, et selles pole midagi halba. On täiesti selge, et sa tahad sealt välja saada. Sa oled olevikus sellele hinnangut andmata ja siis teed kõik võimaliku, et olukord muutuks. Alistumine ei muuda seda, mis on, alistumine muudab sind.

Alistumine toob kaasa ka sügavad muutused suhetes. Kui sa kunagi ei lepi sellega, mis on, siis ei suuda sa kedagi võtta sellisena, nagu ta on. Siis sa kritiseerid, annad hinnanguid, kleebid silte, tõukad eemale või püüad neid muuta. Kui olevikuhetk on millegi saavutamise vahend, siis muutuvad ka inimesed, keda sa kohtad millegi saavutamise vahendiks. Oluliseks muutub see, mida sa suhtest saad. Vaadeldes iseenda reaktsioone ja soovi kaitsta või rünnata. Tunnistades ja tunnustades seda, muutud sa teadvustatuks. Siis ühel päeval sa mõistad, et sa saad valida kuidas reageerid. Idamaise võitluskunsti üks põhiteese ütleb: ära avalda vaenlase jõule vastupanu! Kui tahad võita tuleb järele anda! Tegevusetus, taoismis mõiste wu wei, on kohaloleva inimese puhul tohutu jõuga ja suudab parandada ja muuta nii inimesi kui olukordi. See pole tegevusetus ega otsustamatus aga sisemise vastupanu puudumine ja intensiivne tähelepanu. Siis kui on vaja tegutseda ei reageeri sa oma tingimusi teadva mõistuse pinnalt.

Õpi väljendama oma tundeid ilma kedagi süüdistamata. Õpi oma partnerit kuulama avatult ja ilma kaitsepositsioonile asumata. Sel juhul pole enam ruumi sellistele käitumismallidele nagu süüdistamine, kaitsmine, ja ründamine.

Kui sa elad vastupanus ja ei suuda leppida välisega, siis alusta sellest, et lepi sellega, mis su sees on. See tähendab, ära võitle valuga. Alistu murele, leinale, meeleheitele. Väljenda seda kui vaja aga ära tee sellest endale eepost. Suuna kogu tähelepanu tundele, mitte situatsioonile või inimestele, kes sellega seotud on. Ära lase mõistusel end ohvriks kuulutada. Enesehaletsus ja teistele sellest pajatamine hoiab sind enesehaletsuse vangis. Võta oma omaks ja vaata, kuidas sisemisest valust saav sügav sisemine rahu. Valu eest põgenedes otsid pseudoväljapääse nagu töö, viha, joomine jne aga valust nad sind ei vabasta. Eitades oma emotsionaalset valu mürgitad sa sellega kõike, mida sa teed ja mõtled, ka oma suhteid. Kuna tundest ei saa vabaneda, seda saab muuta ainult selle sisse minnes.

Kuna vastupanu kuulub mõistuse juurde, siis vastupanust loobumine – alistumine- tähendab sind teeskleva mõistuse ülemvõimu kõppu. Lahtub kogu negatiivsus ja hinnangulisus. Sinu sees muutub kõik äkki vaikseks ja enneolematult rahulikuks. Ning selles rahust tõuseb suur rõõm.

"Siin ja praegu: kohalolekujõud" Eckhart Tolle (2004)

Finantskindlus ja esimesed sammud

Olime juba varasemal diskussioonil jõudnud järeldusele, et finantsiline kindlustatus on oluline saavutada ka iseseisvalt st naisena on vaja teha selliseid otsuseid, mis vähendaksid sõltuvust mehe sissetulekutest. Sellest meie seekordne arutelu teema -kuidas alustada investeerimisega.
Kokkuvõttes lähtuvalt erinevates raamatutes antud soovitustest ning ühisest arutelust on meie ühised järeldused järgmised:

-          vaadata üle oma kuueelarve ja teada, millele raha kulub

-          teada kui suured on nn automaatseid kulutused, kus raha liigutamisel enda kätte külge ei pane (igasugu otsekorraldused). Need on küll mugavad maksemeetodid, aga kui järg hakkab käest ära minema siis võib uuesti võtta kõik enda kontrolli alla ning teha ise vajalikud maksed. Tulemus on see, et on võimalus ja põhjus korrapäraselt oma suurematesse väljaminekutesse süveneda.

-          Kuna 50% oma sissetulekutest investeerivate inimeste hulka jõudmine tundub veel ulme, siis võtame reaalsema eesmärgi – aasta lõpuks saavutada 30% säästmise/investeerimise osakaalu.

-          Eesmärgi poole liikumine vajab uue tarbimismentaliteedi kasvatamist, mis hõlmab näiteks laste kulude kontrolli all hoidmist, kingituste ja meelelahutuse väljaminekute piiramist jms. Kui soovime 30% säästa tuleb ilmselgelt teha hoopis teistsuguseid ostuotsuseid ja ka teha neid teistmoodi. Viimane on ehk veelgi raskem, mille jaoks on tarvis leida meelelaad mitte kulutada kui sul tegelikult on võimalik kulutada ning püsida vähem kulutamise fookuses.

-          Säästmine investeerimise eesmärgil peab saama üheks regulaarseks sammuks ja kiusatuste vähendamiseks on ilmselt mõistlik kanda investeeringuks minev raha oma investeerimis- või muule kontole kohe kuu alguses koos muude lasteaia või elektriarvete tasumisega.

-          Tähtis on regulaarselt säästa ja hakata teadlikult muutma oma finantskäitumist. Selle nö seemnekapitaliga saab hakata tegema reaalselt investeerimisotsuseid.

-          Liituda teiste mõttekaaslastega ja hoida enda fookust nt osaleda LHV seminaridel, lugeda Naisinvestorite klubi postitusi, mängida cashflow mängu.

“Kuidas kodustada raha” Teet Parring

Parring võrdleb rahaasjade korraldamist dieedipidamisega: alati on sellega lihtsam alustada homme. Ja samas ei usu ta dieeti – sest uuringute järgi suudavad vaid vähesed kaalulangetajad saavutatud tulemusi pikaajaliselt säilitada. Dieet ei ole lahendus. Kehakaalu alandamiseks on vaja muuta elustiili.

Raamat annab hästi praktilised nõuanded, kuidas võtta oma finantsasjad kontrolli alla, seada finantsalased isiklikud eesmärgid ning nende poole selget tegevuskava jälgides liikuda.

Kuigi raamatus ei olnud minu jaoks palju uut infot, siis oli see loetud kolmest finantsalasest raamatust (Seppo Saario „100 igihaljast börsivihjet“ ja Kaur Kenderi ning Rain Lõhmuse „Raha“) just see, mis andis tõuke esimesi konkreetseid samme astuda (oma bilansi ja kulude-tulude ülevaate koostamine). Ja seda eelkõige seetõttu, et autor tegi oma näidete ja lihtsa stiiliga selle tõesti lihtsaks ja elementaarseks.

Kõigepealt soovitab autor selgeks teha oma varade ja kohustuste seis ehk koostada isiklik bilanss ning seejärel tulud ja kulud. Kui tänane seis selge, järgneb vaade tulevikku „Mida ma tahan?“ ehk eesmärgi seadmine koos tegevuskava koostamisega. Ja siis oledki valmis, et plaan ellu viia! See osa on ehk kõige raskem, sest nagu dieedipidajal, valitseb ahvatlusi kõikjal, alustades iseenda tarbimisharjumustest, mida tuleks muuta samm-sammult, mitte kavandada üleöist kannapööret.

Ta soovitab alustada sellest, et iga kuu maksad kõigepealt iseendale ning siis hakkad vaatama, kuhu veel on raha vaja. 50% klubiga kohe liitumine võib nõuda teatud pingutust, aga alustada võib ka väiksemalt. Ja manitseb ka mitte unustama jooksvaid ülevaatusi iga nädal / kuu / kvartal / aasta. 

Seda lihtsat peaaegu step-by-step käsiraamatut julgen küll soovitada neile, kes on päris alguses ja ei tea, kust liikvele minna! Ja ise ka veel käest ära panna ei plaani.

"100 igihaljast börsivihjet" Seppo Saario

Seppo Saario raamatu kokkuvõtteks pakun sel korral valimi autori investeerimisnäpunäidetest, mis kõlavad äärmiselt elementaarsena, ent põhitõdesid pole kunagi liiast meelde tuletada. Hea kui saad siit inspiratsiooni tema raamat kätte võtta ja juurde lugeda.

Seekordne postitus on küll pikem kui tavaliselt, ent teenib minimaalselt mind ennast kui raamatu kokkuvõte.

Lihtsad tõed

• Turg on tundetu. Ole ka sina. Purjetaja ei valitse merd, aga valitseb iseend. Ära armu oma aktsiatesse. Tunded on börsil luksus, milleks sul ei ole raha. Ja ära kiirusta ostma uusi aktsiaid, unustades hoolitseda vanade eest.
• Investeeri börsile protsent (%) oma varast, mis = 100 – su vanus. Investeeri aktsiatesse oma kannatlikku raha.
• Eesmärk nr 1: vähenda kaotusi. Eesmärk nr 2: õpi edukaid tehinguid taassooritama.
• Investeerimises määrab lõpliku tulemuse kahjumite suurus. Kui jääd maha ühest bussist, oota järgmist, see tuleb peagi. Intervallid on lühikesed, uued võimalused tekivad kiiresti. Võta kahjumid kiirelt, kasumid aeglaselt. Keegi ei suuda kahjumeid välistada, aga neid peab proovima piirata. Seepärast mõtle ostes läbi, millise hinnaga müüd, kui tuleb langus. Kirjuta see üles ja järgi - ära jää ootama paremaid aegu (ehk läheb paremaks!). Kui aeg on käes, siis müü (nt müüd, kui langus on 10%). Just võime kahjumeid piirata eristab häid investoreid halbadest. Kuldreegel, kui see eksisteerib, on et müü aktsiad, kui kõrgpunktist on langus olnud -15%.
• Mõista seda, kuhu investeerid. Tee endale selgeks. Harjuta väikselt, õppides suurenda mahtu järk-järgult oodates ära positiivse tulemi.
• Hea ja halva aktsia erinevus: hea aktsia tulusus kasvab rahas ja sellel põhineb ka dividendi maksmine sh dividendid suurenevad. Pikemal perioodil tõuseb vaid nende ettevõtete väärtus, kes jagavad aastast aastasse omanikule üha suuremaid dividende. Halb ettevõte korjab omanikelt/aktsionäridelt uusemissioonidega raha oma tegevuse toetamiseks.  Seetõttu jälgi ettevõtte dividendiotsuseid – need on tähtsamad, kui arvad. Dividendide mitte maksmine võib tähendada, et juhtkond ei taha jagada tulu aktsionäridega? On üleolev? On ilustanud olukorda?

Investori tüübid – milline oled Sina?

• Kogenematu investor: ahne ja kartlik sh saab turuolukorra halvenedes ahnusest hirm ja vastupidi. Kogenud investor seevastu võtab väiksemaid tulusid, aga ka kulusid.
• Halb investor: laisk, impulsiivne, jätab kodutöö tegemata, põhimõttelage, pealiskaudne, teisi ebaõnnestumistest süüdistav, loto mentaliteediga, hoiab kinni vanast, võtab liigselt riske (kõik ühes korvis), püsimatu, lähtub eelkõige hinnast (mitte väärtusest), ahne ja tunneb hirmu.
• Edukas investor: ettekujutusvõimega, õpib pidevalt juurde, süveneb, on uuele avatud, jääb oma põhimõtetele kindlaks ka rasketel aegadel, tunnistab vigu kiiresti, analüüsib ebaõnnestumisi ja teeb peale kaotust algust väikeste sammudega, et eneseusk tagasi saada.

Millist aktsiat osta? Milline on edukas ettevõte?

• Ühe tegevusala ettevõte on börsil rohkem hinnatud mitme tegevusaladega ettevõttest, sest ta on läbipaistvam. Heal ettevõttel on valitsev positsioon turul ja ta tunneb oma klientide vajadusi. Ta teeb nendega koostööd ning tundes nende vajadusi suudab esimesena kiirelt reageerida turul toimuvatele muutustele. Hea ettevõte on hinnaliider, kellest konkurendid lähtuvad. Tal on vähe võlga ning keskmisest kõrgem omakapitali tootlus. Palju kliente on parem kui vähem – laiem areaal ja vähem riske. Läbipaistvus ja vähe ootamatusi näitab juhtkonna kvaliteeti. Probleemidest räägitakse. Kiire aruandlus võimaldab keskenduda tulevikule, mitte kaevuda minevikus.
• Aktsionärina on rahustav sõita paadis, kus põhiomanik ööd ja päevad sõuab. Reeglina on sellises ettevõttes ärikulud ohjatud, lihtsam organisatsiooni struktuur ja otsused kaalutletumad. Ideaalne on olukord, kus põhiomanik omab olulist osa aga mitte enamust. Ettevõtte külastus annab Sulle hea pildi sisekliimast, mis peegeldab ettevõtte perspektiivi. Ettevõtte edu sõltub ühest inimesest – juhist. Juhi stiil peegeldab kogu organisatsiooni. Ökonoomsus ja fookus oma äril vs ühiskondlikes organisatsioonides osalemine, millest ettevõttel pole kasu, vaid mis toidavad ainult juhi kuvandit. Matkad vs suured dineed? Juht otsustab strateegilised küsimused ja vastutab tagajärgede eest. Ei ole rühma otsuseid või tagajärgi.
• Palgalise juhiga on fookuses sageli kasv, mida aga püütakse sageli liiga kiirelt saavutada ning mis kasvatab võlga. Tähtsam on juhtkonna võim / staatus, hierarhia ja kõrged töötasud vs rentaablus ja dividendi maksevõime. Ole kahtlustav ettevõtte suhtes, mis ehitab uhke peakontori nn „mälestusmärgi“ juhile, mis aga ei teeni aktsionäri huvisid. See mõjub ka ettevõtte töötajatele – moraal nõrgeneb, kulud kasvavad, pingutus väheneb. Kontor on mitte-tootlik objekt.
• Ka klantspaberil majandusaasta aruanne võib näidata juhtkonna suhtumist (kuludesse). Kaaned + sisu ei tohiks olla kokku üle 22 lk. Pilte ei peaks olema, va tegevjuhi pilt must-valgelt. Aruanne ise on minevik ning tulevikust annab aimu reeglina vaid tegevjuhi pöördumine. Väldi ettevõtteid, mis lubavad häid aegu mitme aasta pärast.
• Maaklerid teenivad raha käibelt / tehingutelt ning neid huvitavad seetõttu likviidsed aktsiad, mida nad klientidele soovitavad. Investori huvi on aga aktsia väärtuse kasv, mitte vahetusvõimalus. Mitte likviidsete aktsiate seast võib leida kullasoone, sest neid ei jälgita nii teraselt. Sinu võimalus võib olla hüljatud ettevõte, mis on alahinnatud. Vastu massi liikumine nõuab tahtejõudu ja oskust, aga võib viia sihile.
• Rohkem dividende saad ettevõttest, mis ei ole tulevikus suurelt investeerimas. Aeglase kasvuga grupis võib 25-50% kasumist saada makstud dividendideks.
• Väikeettevõtte aktsiad annavad suuremat tootlust kui suurettevõtte omad. Analoogia istikute ja suurte puudega. Kasv on kiirem, ent vastupanuvõime hävingule väiksem. Võlgnevus à nõrk nõrgeneb kriisi ajal veelgi. Väikeettevõte talub võlga vähem, seega võlakordaja peab olema suurem.
• Madal aktsia ühikuhind on investorile atraktiivsem kui kõrge (10 EUR vs 100 EUR).
• Loe kasumiaruannet hoolega – nt mida on käsitletud erakorraliste tuludena / kuludena vs mis neist on pandud jooksva tegevuse hulka.
• Investeerimisotsuse peamine lähtekoht võiks olla suhtarv kasum/aktsia kohta. Aga firma juhtkond saab seda mõjutada. Seega kassavoogude vaatamine annab lisainfot. Cash is king! Vaba tulevane kassavoog on oluline näitaja.
• Näe asju sellisena nagu nad on, mitte nagu soovid neid näha. Mõista, mis toimub just praegu. Tee otsus kohe või kui aeg on möödas, oota uut võimalust. Soodne ostuhetk on ca 2 nädalat peale halbu uudiseid. Toibumine võtab kuni 3 kuud. Ent aktsiaid ei saa osta vaid odavuse pärast! Pead lähtuma ikka väärtusest, olles teinud ära taustatöö.
• Pea meeles, et iga ostuotsus on iseseisev, seda pole võimalik muuta (ühe aktsia erinevatel aegadel soetamine on iga kord erinev tehing, mis vajab läbi mõtlemist selles ajahetkes). Edukas investeerimine eeldab ostu/müügi õiget ajastamist.
• Võta väikesi riske. Müümisel alusta nõrgematest aktsiatest, et hoida portfell tugev.
• Kui sul endal ei ole aega kõigega kursis olla, jälgi edukaid ja käitu samamoodi. Nende eesmärk on 2-kordne kasv. Seega nende jälgedes käies on isegi väiksema kasumi korral tulusus OK!

Turu risk

• Turu faasid: tõusu algus, keskfaas ja lõpp; languse algus, keskfaas ja peatumine.
• Intresside tõustes liigub raha börsilt välja, langedes aga liigub raha börsile tagasi. Börsikursid kasvavad aeglase inflatsiooni korral, sest inflatsioon ei vähenda siis vara väärtust ja reaalväärtus kasvab kiirelt. Kõrge inflatsioon aga hävitab aktsia reaalväärtust ning sel ajal ei tasu aktsiatesse investeerida (enam või veel mitte).
• Aktsiaturg on tugev, kui aktsiate kurss tõuseb ja käive kasvab. Kurss langeb jätkuvalt, kui börsiindeks langeb ja kaubeldakse aktiivselt. Paanika = languse kasv koos käibe kasvuga. NB! Jälgi kaubeldud aktsiate arvu, mitte väärtust.
• Järsule tõusule järgneb reeglina järsk langus. Mida rohkem tehakse väiketehinguid, seda tõenäosem on, et kurss enam ei tõuse, sest ka väheinformeeritud inimesed (taksojuht, õpetaja) on juba börsile jõudnud.
• Esmaspäeviti on rohkem langust, nädala lõpus tõusu. Müü reedel ja osta esmaspäeval J. Kuu alguses on tõus, seega osta enne kuu lõppu ja muu mõni päev pärast kuu algust. Samuti on kõrgemad hinnad detsembrist märtsini. Seega osta novembris ja müü märtsis või osta juunis ja müü augustis. Aga pea meeles, et turg muutub, kui osalejad muudavad käitumisviisi järjepidevalt ja tekib uus trend. St reedest võib saada neljapäev J
• „Osta kui kõik kokku variseb ja on lootusetu, mitte kui edu näib igavene“. Sest siis huvituvad edust juba kõik ning turule ei lisandu enam uusi investoreid, kes suudaks Sulle rohkem maksta sinu aktsia eest. Seega on kõrgpunkt selleks hetkeks juba käes / möödas. Börs liialdab alati – nagu jalgpalli mängivad lapsed, kes kõik ühte palli taga ajavad.
• Börs on ülitundlik juba väikestele liikumistele. Juba 1%  investorite müügiotsus mõjutab hinda. Ehkki tegu on üliväikse vähemusega. Täna toimuv on ajalugu. Turgu suunavad ootused. Ettevõtet selle juht. Tutvu ettevõtte ja selle juhiga!
• Tee nagu teised, aga enne neid!  

Ekstrapolaarne libisev keskmine. Dow teooria otsmiseks.

• Börsikursid on langenud minimaalselt 1 aasta
• 200 päeva libisev kõver ei lange enam, vaid kasvab või on sama
• Kuu madalamad päevaindeksid börsil on kõrgemad kui eelmistel kuudel
• Börsiindeks kasvab ja on kõrgem kui 200 päeva keskmine kõver

Veel mõned soovitused

• Üks on kindel, ajad muutuvad. Kui möödunud ajad tunduvad Sulle heana, siis Sa ei ole ehk kohanenud uue ajaga. Seepärast ole pidevalt toimuvaga kursis. Arutle asjatundjatega. Vaata tervikult majanduses toimuvat, aga vali üks valdkond ja arenda edasi selle teadmist (tööstuse valdkond). Tegele sellega, mis Sind huvitab. Ole selles parem kui teised. See on sinu konkurentsieelis! Analüüsi tehtut. Õpi vigadest. Edukus nõuab tööd ja pikka vaadet. Pead teadma 50 ettevõtet, et valida õige. Edukad on kannatlikud ja ettevaatlikud, mitte „õnnemängurid“. Kui läheb nihu, siis ära peta ennast ega otsi väliseid süüdlasi. Võta reaalsust nagu see on. Pea meeles, et kui Sa ei uuri oma ettevõtte kohta, siis sa mängid pokkerit kaarte vaatamata.
• Inimene on haavatavaim edu hetkel. Ta muutub ahneks ja hoolimatuks, kaotab distsipliini ja on välismõjudele avatud. Seega võidu järgselt asu kaitsesse: maksa võlad, hajuta riskid, ära muuda eluviisi rikastudes.

Ära unusta mõelda ka endast kui ettevõttest, mille peamine aktsionär Sa oled!

„Second Chance for Your Money, Your Life and Our World“ Robert T. Kiyosaki

Olen lugenud mitmeid Kiyosaki raamatuid Rikka Isa sarjast. Viiimati lugesin„Rikka isa teejuht investeerimisel“ ja „Second Chance“.

Kiyosaki põhiteesid rikkuse ja vaesuse olemusest ja tekkimisest on kõikides tema raamatutest tähelepanu keskpunktis (vähemalt nendes, mida mina olen lugenud). Ta suudab need osavalt ära põhjendada ning läbi nende argumentide täiesti kindlalt motiveerida oma finantstulevikuga ise tegelema.

Kiyosaki põhiteesid on järgmised:

• Kaotajad on need, kes säästavad (st säästes kaotad tegelikult raha)
• Rikkad ei tööta raha heaks vaid raha töötab nende heaks
• Kodu (maja, kus sa elad) ei ole investeering
• Rikkus tuleb varadest. Vara on see, mis toob passiivset raha sisse. Kohutus on see, mis viib raha välja. Rikkuse saavutamiseks suurenda varade hulka.
• Laenu ei pea vältima. On olemas hea laen ja halb laen. Hea laen on see, mis aitab sul suurendada varasid. Halb laen on see, mis suurendab sinu kohustusi.
• Rikas ei ole see, kes omab kõrgepalgalist tööd ja elab hästi, vaid see, kes ei pea töötama, et elada hästi, sest tema varad töötavad tema eest ning annavad vajaliku sissetuleku.
• Koolist saadud teadmistega rikkaks ei saa, kooliedukus pole kuidagi seotud oskusega rahaga ümber käia (tema arvates isegi pigem vastupidi- mida vähem oled koolisüsteemi poolt piiridesse raamitud, seda paremad eeldused on finantssüsteemiga sõbraks saada ja seda mängu kaasa mängida).
• Rikkus varastatakse tavainimeselt tema enda raha kaudu – inflatsioon, maksud, säästud viivad raha inimeste käest ära, sest säästetud raha ostujõud väheneb pankade rahatekitamise- laenamise skeemi läbi.
• Tööturul on alati diskrimineerimine, aga sinu varad ei diskrimineeri sind kunagi.

Teine võimalus

Edasi keskendun raamatule „Second Chance“. Second Chance tähendab Kiyosaki raamatus igaühe võimalust otsustada või valida teha muutusi oma senises elus ja senistes valikutes. See teine võimalus võib tulla uue kriisi näol maailmamajanduses, mis võimaldab rikkuse ümbermängimisel edukalt kaasa lüüa (aga ainult siis kui sa tunned mängu ja reegleid). Teine võimalus sinu elus võib olla ka isiklik otsustus teha muutusi oma mõtlemises, võtta oma rahaasjad enda kontrolli alla ja võtta ka vastutus oma majandusliku käekäigu eest tulevikus. 

Kiyosaki peab seda äärmiselt vajalikuks, et igaüks ise oma finantsidega tegeleks, oma rahavoogusid juhiks ning neid kasvataks ja läbi praktilise tegevuse pidevalt õpiks seda paremini tegema. Ta usub, et maailmas on küllus, mis inimesteni ei jõua, teadmatus ja oskamatus rahaga ümber käia on vaesuse põhjus. 

Hariduse olulisus ja koolisüsteemi nõrkus

Kiyosaki on ülikriitiline haridussüsteemi suhtes. Meid õpetatakse spetsialistideks ehk headeks töötajateks, kes oleksid rahul palgatööl. Raha kasutame me kõik iga päev, aga finantsharidust riiklik koolisüsteem ei paku. Selles hariduse puudujäägis ta süüdistab koolisüsteemi, mis kultiveerib hirmu eksimise ees, vähest koostööd  (koostööd nimetatakse koolis spikerdamiseks või petmiseks), inimese intelligentsuse osalist arendamist panustades peamiselt akadeemiliste teadmiste omandamisele. Koolist saadavad teadmised on üks osa hariduskolmnurgast, mis inimese tervikliku hariduse moodustavad. Teised kaks on professionaalsed teadmised/oskused, mida nimetatakse ametiks või erialaks, ning finantsharidus, mis on vajalik, et rahandussüsteemis orienteeruda ja rahaga enda jaoks soodsal viisil ümber käia.

Mündi mitu külge

Kiyosaki räägib, et mündil on alati kaks külge ja veel serv ka – seega igal asjal on mitu vaatepunkti ning intelligentsus on osata vaadata kõiki mündi külgi. Ta soovitab ka finantsasjades proovida leida üles need mitu erinevat tahku selleks, et mõista teiste osapoolte huvisid, kellega rahaasjades kokku puututakse.  

Uus kriis maailmamajanduses on Kiyosaki arvates lähedal ja ta kuulutabki, et soovib olla prohvet, kelle ennustused ei lähe täide, kuna tema hoiatusi on kuulda võetud.

Majanduskriis

Kiyosaki arvates põhjustavad järgmise kriisi mitmete asjade koosmõju, mida raamatus täpsemalt selgitatakse.

• Ameerika keskklassi kuulub vähem inimesi ja see on vaesem kui kunagi varem, elanikkond on rohkem valitsusest sõltuv
• Noored ei leia tööd, õppelaenud vajavad aga tagasi maksmist
• Baby-boomerite põlvkond hakkab pensionile jääma, sotsiaaltagatisi ei suudeta neile pakkuda
• Tervishoid ja meditsiin hoiab inimesi kauem aktiivsena, tegusana ja elus
• Tervishoiu, toidu, kütuse ja kinnisvara hinnad tõenäoliselt kasvavad
• Riigid on juba praegu võlgades, mida ei suudetagi tagasi maksta
• Mahult suurimad turud on virtuaalsed ja neil puuduvad reaalsed alusvarad - derivatiivide turg, valuutaturg, aktsiaturg, tooraineturg, kinnisvaraturg, võlakirjade turg – nendel turgudel on ka pensionivarad
• Turgusid manipuleeritakse st hindu hoitakse kunstlikult kõrgel, et usaldust hoida (ka usaldust pensionivarade vastu)
•  Väljaostud, rahasüstid ja kvantitatiivsed leevendamised –  raha juurdetrükk on teatud ringkondade võimalus manipuleerida turgudega, osasid päästetakse aga teisi jällegi mitte
• Pankade varad on tavainimeste kohustused – kas pank tegelikult tahab, et ma oleksin kohutustest vaba, kui minu kohutused on nende tulu?
• Sõjad vajavad rohkem raha, terrorismiga võitlemist jms rahastamine käib maksumaksjate taskust ning selle maksavad kinni vaesed ja keskklass, kes tasuvad rohkem makse või kes peavad selleks vajalikud laenud tulevikus hüvitama.

Head lahendust sellises olukorras ei ole. Variandid on laias laastus, et riigid prindivad veel raha juurde ja tekib hüper-inflatsioon või vastupidi, raha juurde ei trükita ja tekib depressioon.

Kiyosaki arvab, et valitsused ja finantsmaailma kontrollorganisatsioonid ei suuda kogu süsteemi enam  ohjes hoida ja ühel hetkel toimub turgudel siiski selline korrektsioon, mis hävitab kokkuvõttes palju rikkusest, mis justkui on seal täna olemas, aga ainult virtuaalselt. Reaalset tagatist sellel virtuaalsel rahal ei ole. Sellise krahhiga kannatavad kõige rohkem need, kes on paigutanud oma säästud virtuaalsete varade turgudele ning kes ise ei halda oma investeeringuid (keskklassi töötajaid, kes säästavad palgast ning paigutavad säästud fondidesse sh pensionifondidesse).

Kiyosaki veenab mitmete näidete varal, et kui sa ise ei tee enda heaks midagi, siis turbulentsetes olukordades, mis meid võivad ees oodata, jääd kaotajaks. Väheste kaotustega või isegi võitjatena väljuvad need, kes tunnevad finantsmaailma reegleid ja, mis veel olulisem, kasutavad neid iga päev.

Kolm varade tasandit

Mulle oli huvitav kirjeldus kolmest varade tasandist  (autor tsiteerib C. Martensoni raamatut „The Crash Course“):

Kolmandane rikkus – investeeringud virtuaalsetel turgudel nagu derivatiivide turg, valuutaturg, aktsiaturg, tooraineturg, võlakirjade turg. Informatisooniajastul tekkinud rikkuse omandamise vormid. Kolmandase varaklassi rikkad võivad kaotada kõik kui turud kukuvad. Seda seepärast, et nendel varadel ei ole reaalset väärtust või alusvara (mis väärtust nende abil ühiskonnale luuakse?)

Teisene rikkus – investeeringud tootmisesse nagu toidu tootmine, kalapüük, nafta, gaasi jms maavarade kaevandamine ja nende töötlemine. Industriaalajastul tekkinud rikkuse vorm.

Esmane rikkus – maavarade omamine – nafta vm maavara leiukoha omamine, kuld, hõbe, puit, viljakas põllumaa, mets, ligipääs puhtale joogiveele jms. Juba agraarajastul tekkinud varad, mis siiani omavad väärtust. Sellesse klassi on informatsiooniajastul lisandunud intellektuaalomand. Reaalne vara, mille rahaline väärtus võib küll kõikuda aga ei saa päris nulli langeda.

Kokkuvõttes

Lühidalt Kyosaki õpetab raamatus „Second Chance“ järgmist (oletades, et sa oled juba otsustanud, et võtad oma rahalise tuleviku enda kontrolli alla):

1)  Omanda ja täiendada oma finantsharidust – õpi pidevalt midagi investeerimise ja varade haldamise kohta, loe raamatuid, kuula raadiosaateid, vestle inimestega, kes sellega juba tegelevad, osale kursustel, mida annavad praktikud jne. Leida selleks aega on sama oluline kui leida raha investeerimiseks. Õpi rikaste suhtumist ja eelarvesta aega ning raha nagu rikas inimene.

2)  90 % õpitust jääb meelde, kui ise õpitut/loetut/kuuldut praktikas rakendad. Ära karda vigu teha! Vigadest õpitakse. Rakenda sadud finantsteadmisi ja sa õpid veelgi enam.

3)  Loo oma enda varasid aga need peavad olema sellised, mis sulle passiivselt sisse toovad – raamatud, retseptid, maja, app, äri jms.

4)  Usu, et küllus on maailmas olemas ja et sa selle saavutad!

Second Chance raamat on stiililt pisut hüplik, kohati selgitatakse väga detailselt aga teises kohas jälle väga mõistukõne vormis ja keerutades. Kiyosaki tsiteerib paljusid teisi raamatuid ning viitab mitmetele autoritele, kelle mõtetele ta toetub. Läbiv tegelane on R. Buckminster Fuller, kellele on ka raamat pühendatud, kelle ideid Kiyosaki austab ning keda peab oma õpetajaks selles osas, et kuidas tähendusrikkalt elada. Raamatus on ka viiteid finantsgigantide üleilmsele vandenõuteooriale. Teisest küljest jõuab Kiyosaki välja vaimsete õpetluste tõdedeni ning edastab samuti, et küllus tuleb nendeni, kes teavad ja täidavad oma elu ülesannet. Huvitav ja mitmekihiline raamat ka sellest, miks üldse rikkust on vaja saavutada. 

„Second Chance for Your Money, Your Life and our World“Robert. T Kiyosaki, 2014

"Rikkaks saamise õpik" Jaak Roosaare

Jaak Roosaar räägib kuidas alustada "nullist" oma teed majandusliku vabaduse suunas. Sümpaatseks teeb Rikkaks saamise õpiku see, et rõhuasetus on raha kogumisel, näited on enam-vähem tänasest Eesti keskmisest palgast lähtuvad ning mõõduka riski võtmisest. Edasi joonistab raamat  praktiliste
näidete varal teekonna läbi kolme võimaluse: intressitooted (hoiused, laenud, võlakirjad), üürikinnisvara ja dividendiaktsiad (nn tuhandeaastased pensionisambad). (Palju) konkreetseid ettepanekuid raamatust, mis mulle majandusliku iseseisvuse saavutamise kontekstis olulised tundusid olid järgmised jagunevad kolme peatükki: 
1. Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?
2. Kapitali kogumine
3. Kuhu ja kuidas investeerida?

***

1. Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?

Rikas on inimene, kes ei pea raha pärast muretsema. Seega võib rikas olla väga erineva rahalise võimalusega, ja kui ootused on väikesed võib ka väikese rahaga rikas olla. Rikkus on oskused ja mõtteviis, mitte number pangaaarvel.

Esimene rikkuse tase. Sundkulude summa saavutamine läbi passivse tulu on justkui elukindlustus ja teadmine, et saad igal juhul hakkama. Sellisteks kuludeks on pere eluase, toit, riided ja transport (minimaalne elustandard, mida oled valmis koos perega vähemalt paar aastat taluma), püsikulud nt lasteaed jmt. Teine tase: on summa millega suudad praeguse elustiili juures ilusti ära elada. Mitte pillavalt aga nii, et elu on täitsa tore. Kolmas tase on see, kus passiivne tulu katab ära nii igapäevased elamiskulud kui ka säästmisvajaduse. Eesmärgiks on säästa vähemalt niipalju kui kulutad.

Suurem osa eemärkidest ei vaja saavutamiseks niivõrd raha kuivõrd kättevõtmist ja tahet.

Rikkaks saamise võimalused: aktiivne sissetuleks ehk palk, varad, mille väärtus võib ajast kasvada (investeerimisvarad nt väärismetallid, maalid jne) ja passiivne sissetulek nagu hoiused, välja antud laenud ja võlakirjad; üürikinnisvara; dividendiaktsiad; intellektuaalne omand. vm toode või teenus, mida saab lihtsalt paljundada ja ettevõtlus (enamik suuri rikkusi on loodud ettevõtte loomise ja arendamise arvel) ning otsemüük (oled osa võrgustikust, teenid ise teiste müügist, kelle oled ise süsteemi värvanud).

2. Kapitali kogumine

Sellest, et olla ükskord rahaliselt vaba, tuleb algul elada kõvasti alla oma võimaluste. Alustage eelarve koostamisest, üheks kuuks ette. Mitte liiga detailne, seadke protsentuaalsed vahemikud kuhu peate kulutustega jääma ning kandke rahad eri kontodele, et ei tekiks soovi ühte ülejääki teises kohas kastutada. Motivatsioonikoolitaja Jim Roth soovitab kulutused jagada nt järgmiselt: pikaajalised finatsinvesteeringud, suuremad ostueesmärgid, heategevus ja igapäevatarbimine.

Selleks, et vähendada kulutusi peab kõigepealt teadma, millele raha kulub. Seega on teine samm kulude kirjapanek. Kui kulusid pole võimalik firma kaudu maha kanda, võib kulude üleskirjutamisele mõelda vaid ajutiselt. Iga kuu investeeri mingi kindel protsent pikaajaliselt. Mida suurem on protsent, seda kiiremini rikkaks saame. 

"Esmalt maksa endale" - enamus inimesi ei märka kui nende palgast võtta ära 10%. Alusta sellest. Aga parem veel, liitu 50% klubiga. Mitmed rikkad investorid on seda põhimõtet kasutanud, kuluta ja investeeri sama palju. 

Ära püüa oma kulutusi vähenda üksnes selleks, et kiiremini rahaliselt vabaks saada. Tee teadlik otsus, et tarbimine ja raha kulutamine ei aida õnnelikule elule kaasa ja ürita seda vältida. Koosta nimekiri õnnelikuks tegevatest tegevustest, mis suurt raha ei nõua ja tegelen ende tegevustega nt jaluta metsas. Kui mõtteviis on õige ja me säästame raha vabaduse saavutamiseks, mitte selleks, et rohkem tarbida, on säästmine lihtsam. Asjad ei tee õnnelikuks ja meie väärtus ei sõltu asjadest. 

Säästlik mõtteviis: tänapäeva noortel on suurimaks kuluallikaks väljas söömine, eriti kohvi ja kook alusta nt sellest, et keeda kohvi ise ja osta pakk head kommi, millest jätkub nädalaks ja mis maksab tegelikult sama palju kui osta kook ühes päevas. Limiteeri sisseostude tegemise arvu, alati leiad poest veel midagi, mida on vaja. Nt proovi kõigepealt kellegi teise asju enne kui endale ostad. Enne vähegi suuremat sisseostu võta vähemalt üks õhtu aega, et selle üle järele mõelda. Osta pigem vähem ja kvaliteetsemat kaupa. Küsi julgelt allahindlust. Kui distipliini on rake saavutada, vii sisse päeva/nädalaraha süsteem - võta sularahas välja see summa, mida saad kasutada.

Rahaasjade haldamiseks esiteks pea ülevaadet kogu aeg ja vaata oma rahaasjad vähemalt korra kuus üle. Kasuta Excelit, minuraha.ee, mint.com, money, roosaare.com/lingi on olemas exceli põhjad. Tulu-kulu ülevaade ehk kasumiaruanne, et saavutada 50% klubi, varad ja kohtustused ehk bilanss ehk minu puhasväärtus ning passiivne sissetulek ehk progress rahalise vabaduse suunas jne. Lisa ka rahalised eesmärgid ja mängi läbi stsenaariumid näidates kui suudaksid säästa ühe või teise summa. Teiseks raha ei tohi koguda samale kontole, kust kulutad. Ava säästukonto ja kogu sinna raha, mida soovid investeerida. Kui soovid koguda raha suurema ostu jaoks, loo eraldi konto.

Sinu sissetulekud olenevad sellest, millise karjääri valid. Robert Kiyosaki: palgatöötaja, spetsialist, ettevõtja või investor. Palga suurendamise võimaluseks on mõelda endast kui ettevõttest ning sellest, mida Sul on müüa nt paremad harjumused, positiivsem suhtumine vmt. Alusta enesearendusprojektiga ja tööturg märkab seda. Või leia viise kuidas oma olemasolevat teadmist muul moel müüa nt kirjuta raamat, tee koolitusi vmt. 

Laenu ära võta (va kodu või auto) või maksa tõhusalt tagasi, see on suur kulu. Finantsnõustaja Dave Rmasey pakub "lumepalli" meetodit, reasta laenud suuruse järgi, maksa kõigi miinimum ja suuna ülejäänud vahendid väikseima laenu tagasimakseks, tasu see nii kiirelt kui võimalik ja siis võta järgmine laenu tagasimakse ette. Samuti soovitb ta pidada 1000 eurost meelerahu fondi ja/või 3-6 kuu meelerahu fondi ootamatusteks, soovitab investeerida 15% III samba pesionifondi (kuni 15% saab tulumaksu tagasi, see on päritav ning välja saab võtta juba alates 55aastaselt), maksa ära oma kodulaen. Igasugune laen tekitab ebakindlust, et asi võetakse käest ära.

3. Kuhu ja kuidas investeerida?

Mõtle pikajalisele eesmärgile nt ümbermaailmareis, finantsiline vabadus vmt. Edasi, mis on suur samm selle eesmärk selle saavutamiseks. Näitena toob Jaak eesmärgiks teenida 1000 eurot passiivset tulu kuus. Investeerimisega ei soovita ta alustada enne kui meelerahu fondis on olemas 3-6 kuu raha ootamatusteks ning oma kinnisvara elamiseks. 

Passiivse sissetuleku tööriistad: intress (tähtajalise hoiusega peaks hoisutama 1,2 miljonit, et teenida 1000 eur kuus), üür (peaks üürima 200 eur eest vähemalt 5 korterit) ja dividendid (171500 euri aktsiaid 7% tootlusega). Parim on kombinatsioon.

Kui passiivselt tulu on plaanis kulutada tasub investeerida eraisikuna (divideniaktsiatesse ja pangahoiustesse, kuna pangaintress on tulumaksuvaba - maksu maksab dividende jagav ettevõte). Kui passiivset tulu on plaanis edasi investeerida, siis juriidilise isikuna (üürikinnivara, sest remondi saab tuludest maha võtta; laenud, sest siis saab tulumaksu edasi lükata). 

Hoiused nt deposiit on turvaline praegu intress madal kuni 2%, sest Eestis on kuni 100 000 eur 100% tagatud. On võimalik tekitada endale nt hoiuste redel, et igal aastal lõpeks mõni hoius. Hoiu-laenu ühistutes saab 5-6% hoiustelt aga need pole tagatud ja intressid pole tulumaksuvabad. Investeerimisfondid annad töö professionaalile aga teenustasus on enamasti kõrged, lisaks ei saa nad investeerida paindlikult, sest nt inimesed võtavad siis raha välja kui oleks odav osta. 

Pigem on mõistlik valida indeksaktsiad, nt SPY või Vanguardi VOO, tegemist on S&P500 aktsiaindeksi järgi investeerivate indeksfondidega ja Sinu raha investeeritakse edasi USA 500 juhtivasse ettevõttesse. Madal teenustasu 0,11% aastas ja dividende makstakse 4x aastas, investeeri need koos kolme kuu kogutud rahaga uuesti osakutesse. Pensionil kasuta dividende või hakka samas rütmis osakuid müüma. Miinuseks on Eesti pankade teenustasud  LHVs 0,3% aastas, tehingutasu 11 eur + 0,3% ja USASt alekuvad dividendid maksutatakse 15% tulumaksuga. Keskmiseks tootluseks jääb ikkagi 8-9% aastas. Soovitab investeerida kõige agressiivsemasse pensionifondi. kui pensionini on jäänud 5 aastat, siis tõsta raha võlakirjafondi ja edasi pane raha ikka kõige agressiivsemasse fondi. 

II sammas toob pensionilisa aga mitte head äraelamist. III sambasse saab investeerida kuni 15% ja siis saab teenida kesksmisest kõrgemat pensionit. Jaak soovitab ise passiivset sissetulekut ehitada, sest nii võib pensionile minna varem ja pärandada sissetulekuallika oma lastele edasi.

Kulda tasub osta kui Sul on juba raha ja pigem ärevate aegade üleelamiseks. Muidu investeeri kas kuulla hinna tõusu või langusesse. Metsa- ja põllumaa on nagu ettevõte, see on investeering samuti umbes 3-4% tootlusega kui sellega aktiivselt tegeleda. Riik toetab siin palju andes tasuta koolitust, nõustamist, toetusi. 

Laenu andjana saab alustada Bondoras vmt portaalides andes otse laene laenuvõtjatele ja alustada saab väikesest summast, kasvõi 25 eurot. Intressitulu on kõrgem kui mistahes hoiustamisel aga risk on ka, et laenu tagasi ei maksta. Saad ise teha otsuse kellele laenu anda, tema palga ja kulutuste info on Sulle kättesaadav. Laenu andmise põhireegel, sõlmi leping ja suurte summade puhul on vaja tagatist. Ulmeline intress tähendab ulmelist riski, ükski laenuleping ei korva seda kui laenuandja pole usaldusväärne. Hapuks läinu laenu tagasisisaamine on ajamahukas ning ületab enamasti intressi kulud.  

Kinnisvara ost, renoveerimine ja müük. Kinnisvara eest saab üüri küsida olenemata majandustõsust või langusest. Üürimakse peab tootma soovitud tulusust või ületama pangalaenumakseid.  Kolm kõige tähtsamat tegurit kinnisvara valikul on asukoht, asukoht ja asukoht. Üürimisel on kõige kasumlikum teha kosmeetiline remont. Kasum teenitakse ostu, mitte müügiga. Tuleb teha valik, kas müüa korter kohe edasi või teha kapitaalremont. 1 täiskohaga remondimees remondib 40 ruudust korterit 3 kuud, lisaks on vaja tööriistu, materjale, kogemusi ja projektijuhtimise oskusi jne. Renditulu on umbes sama linnas ja maal aga linnas tuleb teha suurem ostuinvesteering. Heaks kohaks on väikelinnad, kui on aega tegeleda, sest siis on sissemaksed väikesed. Tasub vaadata linnalähedasi kortereid nt Saku või Elva või siis neid linnu kuhu nagunii satud nt vanemate tõttu pidevalt käima. Investeeringusse tuleb sisse arvestada risk, et üüritlist ei leia, üüriraha ei laeku, vajalik on pidevalt tegeleda haldustöödega jmt,

Enamasti jäävad aktiivsed aktsiakauplejad pikaajalistele investoritele alla. Võid soovida teenida kapitalitulu ehk teenida aktsiate ostult-müügilt või dividendidest. Kapitalitulu teenida soovija ootab aktsia hinnatõusu, dividendiinvestor on rahul kui aktsia langeb ja ta saab osta odavalt uusi aktsiaid. Viimane tähendab vähem muretsemist, vähem ajakulu, müügitehingute kulu ja dividenditulu on eraisikule maksuvaba. Jaak väidab, et pigem üksikud ettevõtted suudavad kogu kasumi re-invereerimisel arendada ettevõtet väga suure kasumlikkusega edasi, sageli juhtub, et re-invereeritakse ilusatesse peakontoritesse jne. 

Ajalooliselt on dividendiaktsias pakkunud investorile pikajaliselt paremat tootlust kui mitte-dividende maksvad aktsiad, see kehtib ka Tallinna börsil. Dividendide maksmine on vabatahtlik ja selle otsustavad ettevõtte põhiomanikud ja teatud juhtudel ka ettevõtte juhtkond. Eestis makstakse tulu tavaliselt kord aastas USAs neli korda aastas. Pärast dividendi väljamakset kukub aktsia hind vähemalt samapalju ja tõuseb siis järgmiseks makseks vähemalt samale tasemele. 

Jaak väidab, et suunates piisavalt vara piisavalt suure osa oma sisetulekust divideniaktsiatesse on rikkaks saamine garanteeritud. Samas tunnistab, et on majanduslanguse perioodil ka ise vaadates aktsiahindade kukkumist peaaegu otsustanud aktsiaturult lahkuda. Pikaajaline investeerimine tähendab, et varem või hiljem elatakse läbi olukord, kus hinnad langevad ja tundub, et kaotad kõik. Et sellistes hetkedes õigesti käituda soovitab Jaak nt peale esialgseid investeeringuid mängu panna vaid dividendidelt teenitud tulu ja oma realselt investeeritud osa välja võtta.  

Jaak kirjutab oma (või tuttavate) lugudest ning ta on proovinud enamus põhilisi investeerimise viise. Ta suudab anda edasi mõtteid kuidas asjadest mõelda, raamat on ülevaatlik ja üldiselt ei suru peale ühte või teist tegutsemisviisi. 

"Rikkaks saamise õpik" Jaak Roosaare 2014