Diskussioon: kuidas vaimselt kasvada

Ühelt meditatsiooni kursuselt jäi mulle kummitama mõiste vaimne areng. Üllatusega märkasin, et ma ei oska seda mõistet enda jaoks defineerida. Vastuseks iseendale manasin silme ette inimese, kes on haritud, pühendunud, rõõmsameelne, teiste ja keskkonnaga arvestav, keskendunud.

Ja siis kuulsin Budismist tulenevaid vaimse arengu alustalasid: eetika, meditatsioon ja refleksioon. Lihtne vastus. Meie loetud raamatudki puututasid omal moel vaimse arengu tahkusid ja aitasid sügavamale minna. Arutelus tõusis peateemaks aga kohalolek - keskendumine hetkes toimuvale, enda kehale, olevikule, hinnanguvabadus. Kohalolek näis eetikat, meditatsiooni ja refleksiooni läbivana, põhilise lähtekoha ja teekonna lõppeesmärgina.

Huvitav, et vaimse arengu temaatika on eneseabi raamaturiiulite teema. Samas on eneseabi teema all tõesti erinevat, sageli esoteerilist materjali, mida ei oskagi kuhugi paigutada. Samas on eneseabi märksõna kuidagi sildistav. Vaimne areng võiks olla meie kõigi sisemine püüdlus, mitte eneseabiplaaster.

"Mõtlus - tee meelerahu ja üleva mõistmiseni" Kamalašila (1992)
"Siin ja praegu: kohalolekujõud" Eckhart Tolle (2004)
"Heaolu saladused" Inna Segal (2014)

"Aeg & vaim. Mõtteid ja arutlusi" Ülo Vooglaid, Ivar Tröner (2015)

Ülo Vooglaid on minu jaoks olnud tähenduslik mõtleja. Vooglaid on loonud oma definitsioonide maailma, mille peamine võlu on minu jaoks see, et ta seostab asjad nende toimumise eelduste, terviklike süsteemide, ühiskonna protsesside jm. Ükski fenomen pole asi omaette, aga on osa süsteemist. Selline lähenemine on võimaldab teada-tuntud asjadele vahel uue pilguga vaadata.

Vooglaid pole avaldanud ühtegi terviklikku teooriat ja ka kõne all olev tekst on Ivar Tröneri poolt Vooglaidi märkmete põhjal kokkupandud tsitaadikogumik.

Lisan siia kokkuvõttesse kolm iseloomulikku stiilinäidet Vooglaidilt:

*
Eesmärgid on vaid subjektil. Inimene seab eesmärgid, valib ja kavandab nende saavutamise vahendid ja teed. Oluline on teada, et tegevusel, üritusel ja näiteks tekstidel ei saa olla eesmärke. Eesmärk on tegijail, korraldajail, autoreil. Ka seadustel ei saa olla eesmärke, eesmärk on seaduseandjal. Ka kohtumistel ei ole eesmärke, eesmärk on kohtujatel või kohtumise korraldajatel. 

**
Praktikas on oluline sihi, eesmärgi ja vahendi eristamise ja seostamise printsiip- Siht on otstarbekaks peetav suund, millel püsida ning millest oleks vaja kogu aeg kinni pidada. 
Eesmärk on kujutlus tulevikust, mis oleks vaja sihil olles mingiks ajaks saavutada. 
Vahend on sihil püsimiseks ja eesmärgi saavutamiseks vajalike eelduste süsteem. Miski saab olla ahend vaid sihi ja eesmärgi suhtes. 

***
Et elus midagi saavutada, tuleb keskenduda. Selleks, et midagi suurt ja tähtsat saavutada, tuleb pühenduda. Pühenduda saab inimene, kes suudab loobuda kümnetest ja sadadest asjadest, tegevustest ja võimalustest, mis kõik näivad huvitavad ja vajalikud, kuid hajutaksid tähelepanu kõige tähtsamalt ja peamiselt ning muudaksid pühendumise võimatuks. Pühendumise oluline eeldus on kutsumus. 

Vooglaidi tsitaadid sobivad sirvimiseks neile, kes naudivad süsteemsust ning tahavad mõtiskleda ühiskonna, juhtimise ja hariduse olemuse üle.


"Aeg & vaim. Mõtteid ja arutlusi" Ülo Vooglaid, Ivar Tröner (2015)