"Kulgemine. Optimaalse kogemuse psühholoogia" M. Csikszentmihalyi (2007)

„Kulgemine“ on raamat, mis aitab mõelda selle üle, mida tähendab midagi kogeda ja kuidas kogemuste kaudu oma elu mõtestada ja end ise õnnelikumaks luua.

Iga hetk, mida me läbi elame, on kogemus ja elu on teekond. Autor ütleb, et õnnelikkuse leiame siis, kui tunnetame täiel rinnal elu igat pisiasja, nii head kui halba. Õnnelikkus (nagu edugi) kaasneb justkui kõrvalmõju elu teekonnal, millel me oleme pühendunud suure, kaugeleulatuva eesmärgi saavutamisele (igaühe isiklik elu teema või elu mõte).

Alustada saab lähemalt ja väiksemaid samme võttes, vaadates enda ette ja nautides tänast päeva ja käesolevat tegevust.

Kulgemine on seisund, milles oleme tegevusest haaratud ja naudime sellest saadavat kogemust. Kulgemine loob teadvuses harmoonilist korda, sest tahad jätkata seda, mida teed, peamiselt tegevuse enda pärast. Elukvaliteedi määrab, kas suudad tunda rõõmu igas hetkes ja tegevuses.

Autoteeliline kogemus – kogemus/tegevus on eesmärk omaette ja sellest ei pea sündima kasu tulevikus vaid mille tegemine on iseenesest meeliülendav. Ei keskenduta niiväga tulemusele vaid tegevusele. See ongi kulgemine. Alguses nõuavad sellised tegevused teatavat pingutust, aga oskuste kasvades ja tagasisidet saades hakkab tegevus pakkuma sisemist rahulolu. Ilma sobilike mõtete, tunnete ja motiivideta ei ole võimalik saavutada distsipliini, mille abil saaks jõuda tegevust nautivale tasemele. Kulgemise kaudu osaleme elu protsessis.

Kulgemine tekib kui teadvusesse voolav info ühtib meie eesmärkidega ja tähelepanu ehk psüühiline energia ei ole häiritud/ mõjutatud, tähelepanu on vaba. Siis saab vabalt suunata tähelepanu oma eesmärkide täitmisele, kuna kõrvalisi häirivaid probleeme ei ole, mis läheksid meiega vastuollu. Tekib nn vooluga kaasa liikumine. Inimene peab korrastama  teadvust nii, et kulgemist oleks võimalikult palju tema tegemistes.

Elukvaliteedi parandamine toimub läbi selle, et muuta välised tingimused oma eesmärkidega sobivaks või muuta seda, kuidas ma välistest tingimustest aru saan ja neid tõlgendan.

Seega esmaseks kulgemise kogemise tingimuseks on teadvuse kontrollimine. Miks see nii oluline on ja kuidas seda teha, seda M. Csikszentmihalyi ka raamatus väga põhjalikult käsitleb.

Peab kasvatama sõltumatust st õppima küsima, kas geneetilised ja sotsiaalsed reeglid on alati meie jaoks õiged. Kui ilma küsimata järgime geneetilisi ja sotsiaalseid reegleid, siis minetame kontrolli oma teadvuse üle ja muutume väliste jõudude mängukanniks. Selline inimene ei suuda psüühilist energiat (ehk teadvuse tähelepanu) suunata. Geneetilised ja sotsiaalsed mõjud, mis kipuvad meid valitsema on: instinktid, toit, alkohol, seks, raha, võim, staatus, vara …. Meil on bioloogilised kalduvused stiimulitele reageerida. Läbi nende bioloogiliste stiimulite saab meid kontrollida. Me ei ole teadvuses vabad, kui uhke reklaami peale tekivad meil vajadused reklaamitava toote järgi või kui ülemuse kulmukortsutus rikub päeva ära. Selleks, et olla nendest mõjutustest vabad, tuleb õppida kontrollima oma ajus toimuvat. Kui oskame ise mõjutada oma teadvust, siis vabaneme ümbritseva maailma ahvatlustest.

„ Kui välised asjad teevad teile haiget, ei ole põhjus mitte nendes, vaid teie hinnangutes. Ja teie endi võimuses on seda hinnangut kohe muuta.“ Marcus Aurelius

Vabadus on peas. Inimene on vaba, kui ta kontrollib oma teadvust st välised mõjurid (sotsiaalne keskkond näiteks) ei saa ilma tema teadmata ja otsuseta mõjutada teda midagi tegema või tahtma. Ära luba igal linnul enda pähe pesa teha.

Sotsiaalsest rahulolulust peaks järk-järgult vabanema asendades selle sisemise rahuloluga. Kui inimene õpib nautima ja mõtestama oma tunnetetulva ja elu ennast, langeb sotsiaalsete reeglite koorem iseenesest. Kui pole vaja enam püüelda suuremat võimu ja raha lubavate eesmärkide poole, siis saab lõigata elu tõelisi vilju

Tähelepanu on piiratud ja selle suunamisel on kaks moodust: 1) teadlikult koondatud tähelepanu – valime, millele keskendume, vastavalt oma eesmärkidele või valitud tegevustele;

2)  juhuslikult katkendlikult kasutatud tähelepanu – refleksidest tulenev tähelepanu kasutamine, bioloogilised vajadused, sotsiaalsed vajadused. Seda tähelepanu saab õppida kontrolli all hoida, siis oleme võimelised sügavamalt keskenduma ja olema bioloogilistest ja sotsiaalsest kontrollist vabad.

Meelehea  (pleasure) – biloogilised vajadused ja sotsiaalsetele tingimustele vastavad ootused on täidetud. Rahulolu aitab teadvuses korda hoida, aga mitte seda korda luua.

Nautimine (enjoyment) – saavutame midagi ootamatut, kujuteldamatut, edasiliikumise tunne, uudsuse ja hakkamasaamise tunne. Naudime siis, kui pöörame keskendunult tähelepanu tegevusele. Nautimisega seotud tegevus alati arendab. Nautimine tekib igavuse ja ärevuse piiril kui tegutsemisvõimalused on võimetega tasakaalus.

Nauditavate tegevuste omadused/ tunnused:

1)      oskusi nõudev keeruline tegevus

2)      tegevuse ja teadlikkuse kokkusulamine – saame tegevusega üheks ja väljaspool seda tegevust sel momendil sind justkui ei eksisteeri

3)      Selged eesmärgid ja tagasisidet, ka tunnetatav tagasiside nt kunstis. Tagasiside sõnum on, kas eesmärk on täidetud või mitte, kas oleme ise tulemusega rahul või mitte.

4)      Tegevusele keskendumine – rituaalne situatsioon, mida sa ise juhid, sellest saab kogu sinu maailm ja tekib valikuline infovoog teadvusesse

5)      Teadvuse kontroll – välised ebastabiilsused, mõjud on välja lülitatud teadvusest. Õpitud oskuste rakendamine.

6)      Kaob eneseteadvus – oma mina jääb tahaplaanile. Harmoonia teistega. Tundub nagu teeksid õiget asja ilma sellele mõtlemata ja ilma selleks vaeva nägemata, sest oleme tegevusest endast haaratud. Ei ole oma minaga hõivatud ega pea mina kaitsmisega tegelema, meil on seega võimalus avardada enda olemuse mõistet. Suunates kogu oma psüühilise energia suhtesse  - kas teise inimese, laeva, mäe, maali või muusikapalaga -  muutub ta oma minast võimsama süsteemi osaks. See süsteem on sama reaalne kui kõik muu elus ja sinna kuuluv mina laiendab oma piire ja areneb.

7)      Ajatunnetus – aeg muutub tegevuse enda rütmi kõrval tähtsusetuks. Tekib ajatüranniast vabanemine.

Inimese elukvaliteet paraneb kui tal on autoteelilisi kogemusi ja tegevusi ehk kulgemise seisundeid. Sekkumine asendab võõrandumist, rõõm asendab igavust, kontroll olukorra üle ja psüühiline energia töötab minatunde tugevdamise nimel.

Tunded pakuvad sisemist rahulolu ja käesolev hetk on õigustatud. Inimene ei ole enam tulevikusaavutuste vang. Elu on rikkam, vürtsikam, mõtestatum ja see tugevdab isiksust ja selle keerukust.

Tähendusliku elu mudel =hobid, suhted, töö ja stressi tekitavad olukorrad suudad muuta kulgemist pakkuvateks tegevusteks.

Kulgemist tekitavad tegevused on dünaamilised ja läbi nende me kasvame ja teeme uusi avastusi. Uude reaalsusesse viib avastamistunne. Oskusi laiendades ja kõrgemaid väljakutseid vastu võttes saab inimesest erakordne isiksus, toimub inimese küpsemine ja keerukamaks muutumine.

Arendamata meeled tajuvad informatsiooni kaootiliselt: treenimata keha liigutused on juhuslikud ja kohmakad, ükskõikne pilk näeb inetut ja ebahuvitavat, ebamusikaalne kõrv kuuleb peamiselt müra, arenemata maitsmismeelele tundub kõik maitsetu.

Keha kontrollides ja füüsilisi aistinguid korrastades võib jõuda teadvuses nauditava harmooniani. Liikumise eesmärk on saavutada läbi keskendumise rõõmus, ennast unustama panev tunne, mis saab omakorda tekkida täna keha distsiplineeritusele, mille juures on olulised sobivad mõtted, rakendatud teadvus.

Levinumad autoteelilist kogemust võimaldavad tegevused:

-sportlikud tegevused, võitluskunstid – vajalikud nii füüsilised oskused kui vaimne ja hingeline tasakaal

- visuaalsed oskused – esteetika, treenitut nägemismeel, nähtavast vaimustumine

- muusika – palju võimalusi korrastada teadvust –rütmid, sõnad, lugu, seotud mälestused, kujutluspildid, harmoonia, esitlus, akustika, sama teose erinevad versioonid, instrumendid

- Maitsmismeele treenimine

- mõtte kulgemise treenimine – inimene, kes teab midagi peast või suudab iseenedaga mõtet arendada, saab ennast ise igal ajal ja olukorras lõbustada sõltumata välistest tingimustest või stimulatsioonist. Kindlad teadmised muudavad meid rikkamaks ja vaimselt sõltumatumaks.

- peen vestlus, vestluskunst – loominguline sõnakasutus, rikas sõnavara, verbaalne soravus, eepika ja luule.

- kirjutamine – info loomine ja kogemuste sõnastamine. Kirjutamine on ka kogemusi korrastav ja kogemusi analüüsiv iseendaga suhtlemise vorm.

Kulgemine võib olla ühekordne sündmus. Aga selleks, et elu nautida tuleb elu muuta üheks suureks kulgemise sündmuseks, mille seostatud eesmärgid panevad meid pidevalt tegutsema, nii et lõpuks saavutatakse elu suured eesmärgid, mis annavad elule tähenduse.

Pidev pikaaegne pühendumine annab eesmärkidele väärtuse. Pühendumisega eesmärgi osatähtsus elus suureneb, sest see näitab, et eesmärki võetakse tõsiselt. Alguses pühendab eesmärk abinõu, hiljem pühendab abinõu eesmärgi. Kindla sihi jälgimine elus toob kaasa sisemise harmoonia ja korrastab teadvust.

M. Csikszentmihalyi„Kulgemine. Optimaalse kogemuse psühholoogia“ ek. Pegasus 2007

"Tegijatüdruk" Sophia Amoruso (2016)

Sophia Amoruso raamat "Tegijatüdruk" on minu jaoks on noore naise portree sellest, kuidas ta on leidnud oma koha ja kuidas tema vaated elule ja ettevõtlusele on muutunud ja kuidas on selle käigus muutunud tema väärtushinnangud. See on otsekohene ja humoorikas sissevaade Sophia Amoruso elule, millelt saab õppida kasvõi seda, et jonnakus on ka väärtus.

 Ma toon välja mõned tsitaadid, mis mulle olulised tundusid. Autori tsitaadid, kui pole märgitud teisiti.

-          Kõik tegevused on loovad.

-          Otsetee pole ainus rada, mis eduni viib.

-          Kui sulle kuuluvad asjad on sinu jaoks oma raske töö sümbolid, annad neile tähenduse, mis on tähtsam kui asjad ise.

-          Kohtle oma mõtteid nagu oma raha. Ära raiska neid.

-          Need, kes ei usu maagiasse, ei leia seda iial. Roald Dahl

-          Elus pole tähtis enda leidmine. Elus on tähtis enda loomine. Georg Bernard Shaw

-          Ole sina ise. Kõik teised on juba võetud. Oscar Wilde 

Sophia Amoruso räägib kaudselt Sharma "Juht ilma tiitlita" raamatuga sama lugu. Kui midagi teed, siis tee seda täiega ja kui oled innustunud, positiivne, lahendusi otsiv ja arenev, siis see ülendab ka teisi. Selliseid inimesi tahetakse oma tiimi ja sellistega  on vägev asju ajada. Sellised inimesed lõpuks kasutavad oma oskusi ja potentsiaali ning eksimuste ja õppimiste tsükliga laiendavad pidevalt vähehaaval iga päevaga oma tegutsemise piire jõudes välja kuhugi, millest ei osanud alguses lootagi. Jäta unistustele vaba ruumi areneda millekski veel paremaks!

Sophia Amoruso "Tegijatüdruk" ek Varrak 2016

"Juht ilma tiitlita" Robin Sharma (2014)

Robin Sharma „Juht ilma tiitlita“ räägib sellest, et tähendusrikka elu ja väärtuslik olemise tunde saame tegelikult mõtteviisist ja vaatenurkadest, millel laseme oma elu ja käitumist mõjutada. Oluline on see, kuidas  sa endasse ja oma töösse, igapäevastesse ülesannetesse ning tegemistesse suhtud. Pole olemas sellist võluvitsa, mis teeb sind sinu elus õnnelikuks. See ei toimi nii nagu võib-olla soovitakse uskuda, et töökoha või positsiooni, ülemuse või valdkonna vahetusega muutud ise rahulolevamaks ja paremaks, elu on väärtuslikum, ise oled võimekam ja panustad entusiasmiga ning ka  inimesed sinu ümber on toredad ja tegijamad. Sharma ütleb, et ka seal, kus sa praegu oled või tegevustes, millega sa seotud oled, on üldjuhul võimalik särada ja nö maailma paremaks muutmisesse panustada.

Üks kõige enam väärtust loovamaid asju elus on teiste inimeste aitamine. Ja aitamine ongi ükskõik millise töö peamine sisu. Igaüks, kes oma tööd hästi ja pühendunult teeb, annab oma töö tulemusega panuse sellesse, et teised saavad oma tööd hästi teha ja mis see muu on kui aitamine kaudses mõttes.

Robin Sharma kirjutab, et igaüks võib olla oma töös juht ja liider st innustada ja toetada kaaslasi, olla eeskujuks, tegutseda oma ülesannetes suurepäraselt, olla optimistlik ja inspireerida teisi. Sharma sõnul annab see igale tööle sügavama mõõtme ja sellise suhtumisega inimene kasvab isiksusena, mis viib sisemise rahu ja kogemuste mitte positsiooni väärtustamiseni. Inimesel tekib kontroll oma elu, töö ja panuse üle ning seda olulisemaks saavad väiksed sammud, millega iga päev paremaks inimesed saada. Eelkõige oleme inimesed ja eelkõige on meie roll üksteist aidata. Sharma ütleb, et elu jooksul on oluline kasutada kõiki oma andeid, leidlikkust ja potentsiaali ning teha seda parimal võimalikul moel, mida sa sel hetkel oskad.

Seega juht ilma tiitlita on inimene, kes loob ise oma elule ja tööle tähenduse. Mina ütleksin, et tegemist on enesejuhtimisega. See on esimese asjana mõtteviisi valiku küsimus ja raamatus Sharma tahabki suunata selle valiku tegemiseni. Otsusta ise, et oled oma elu juht, kuna igaühel on võimalik iga päev anda endast parim, kuna igaüks saab olla eeskujuks ja mõjutada seeläbi teisi olema ka paremad, ka negatiivses olukorras saab asja positiivselt hinnata ning igaüks saab teistesse austavalt ja lahkelt suhtuda ning tööhoiakuid paremale tasemele viia. Selline suhtumine kasvatab enesedistsipliini ja viib suureneva rahuloluni, sest ja väikesed õnnestunud sammud annavad indu juurde ja varem või hiljem hakkad endalt ise rohkem nõudma, sest sa saad aru, et tulemused tulevad aeglase ja pideva täiustamisega. Seejuures on selline enesejuhtimisest tulenev isiklik võim välistest teguritest sõltumatu, kuna seda ei saa keegi mitte kunagi ära võtta.

Sellel teel olles ja enesejuhtimist rakendades hakkavad takistama ebamugavused, hirm ja rasked ajad. Need kasvatavad isiksusi ja õppetundide ning katsumustena tuleb neid ka võtta, sest läbikukkumine ei olegi üldse võimalik nende inimeste jaoks, kellele iga olukord on õppimist vääriv kogemus.

Väärikas isiksus oskab teisi kiita ja ülendada, tuua teistest välja parimat, kuulata ja anda teistele võimalus olla kuulatud ja kontrollib oma mõtlemist ning hindab seda (eneseteadvustamine).

Robin Sharma "Juht ilma tiitlita" ek Pilgrim 2013