"Lihtsus lastekasvatuses" Kim John Payne ja Lisa M. Ross

Olles teel saamaks lapsevanemaks, loen suurema huviga raamatuid, kus käsitletakse lastega seotud teemasid. Antud raamat jäi silma ühe tuttava FB postituses, kus ta seda raamatut kiitis. Ja nii otsustasingi ta soovitust järgida ja see samuti läbi lugeda.

Palju on raamatus mõtteid neile lapsevanematele, kelle lapsed on juba suuremad – mitte päris beebieas, ehk et 2+ aastased. Aga kindlasti on kasulikku mõtteainest ka väiksemate või suuremate laste vanematele.

Mida siis tähendab „lihtsus“ lastekasvatuses? See tähendab, et „vähem on rohkem“ ning lapsed, kellel on vähem mänguasju, vähem organiseeritud tegevusi, vähem valikuid toidu või riiete osas ning rohkem rütmi, etteennustatavust päevades, „vaba aega“, on rahulikumad ja õnnelikumad.

Lihtsustamine on autori nägemuses 4-tasemeline: keskkond, rütm, graafikud ja täiskasvanute maailma eest lapse kaitsmine.

Alljärgnevalt mõned mõtted, mis mulle raamatust meelde jäid.

Mänguasju olgu pigem vähem kui rohkem. Need, mis on, võiksid olla vähem keerukad ja detailiderohked, jättes rohkem ruumi ettekujutusele. Kindlasti on paras annus konstrueerimise mänguasju head, nagu ka loomingulist väljendust pakkuvad materjalid – värvid, savid, kangad, pliiats ja paber jne. Raamatuid võiks samuti olla käeulatuses ühes hetkes pigem vähem kui rohkem.

Liiga palju asju tekitab lastes tunde, et neil on kõigele õigus. Samuti võib asjade üleküllus jätta lapse ilma olulisest loovuse kasvatajast – igavusest, mis on meie arengule tõeline kingitus!

Olulisem mänguasjadest on laste arengule võimalus „päris“ asju kombata ning olla kaasatud „päris“ tegevustesse ja tunda end vajalikuna. Lapse jaoks on põnevad näiteks toidutegemine (leivataigna venivus või vaadata kuidas või sulab soojal leival) või aiatööd. Kui kaasata laps söögi tegemisse, siis on ta valminud toidu üle uhkem ja sööb seda ka suurema heameelega. Ainult ta võiks neid töid teha päris töövahenditega, vajadusel miniversioonidega päris tööriistadest, aga mitte näiteks plastikust haamriga, mis ei anna tunnetust päris haamrist.

Kordus on väikelastele vajalik. Nad ei pea avastama uusi ja uusi looduskauneid paiku. Neile meeldib tunda mõnda kohta põhjalikult ja tunda seal end turvaliselt. Samamoodi nagu neile meeldib kuulda ühte lugu lõputult, tundub meile. See annab neile elus püsivust ja kindlust ning mõjub väikestele lastele rahustavalt.

Vanematena on kerge sattuda harmooniasõltuvusse – püüe tagada lapsele iga päev päikselisena. Aga lapsed vajavad arenguks konflikte, iseloom ei kujune mugavuses ja rahus, nagu Helen Keller on öelnud.

Tänapäeval ei iseloomusta enamus perede elu kindel rütm, vaid pigem juhuslikkus ja improvisatsioon. Lastele aga, eriti alla 3-aastastele, on vaja päeva rütmilist struktuuri – selle etteennustatavust, regulaarsust, pulssi. Rütmilisel kodusel elul on oma muster ja kulgemisviis. Kuna lapsed elavad oma elu pildiliselt, siis võib nendega iga õhtu enne magamaminekut järgmise päeva olulisemad hetked läbi käia. Rääkides sellest rahulikult ja hoides lapsega silmsidet, saate anda uuele päevale rahuliku ja kindla alguse. Lapsed ei vaja üllatusi. Rütm rahustab lapsi ja annab neile turvalisuse. Samal ajal tugevdab see vanemlikku autoriteeti andes sõnumi „meil käivad asjad nii“, ilma, et vanem peaks end iga tegevusega kehtestama. Distsipliin muutub nii loomuomaseks, mitte kehtestamiseks. Tegelikult väikeste lastega see ei peaks nii raske olema, sest nad on iseenesest äärmiselt protsessile orienteeritud ja tugeva sisemise kellaga. Lisades tegevustele viisijupi, aitab see tegevusi veel omakorda ritualiseerida. NB! Mitte kõik rutiinsed / regulaarsed tegevused ei tekita rütmi. Kuna üleminekud (hommikune tõusmine, lasteaeda minek, õhtune magama minemine) on lastele kõige raskemad, siis leida neisse hetkedesse rütmi andvaid tegevusi / rituaale on eriti oluline.

Kas lapsed saavad Sinuga koos olla tegemata midagi erilist? Näiteks, Sa loed raamatut ise regulaarselt õhtuti ja lapsed saavad sel ajal olla niisama Su juures või ka ise lugeda kui vanemaks saavad. Sageli ei ole mitte tegevused need, mis loovad lähedust ja kus me saame teada kuidas me lastel tegelikult läheb, vaid hetked, mis nende tegevusteni viivad või neile järgnevad. Kui nendeks hetkedeks on loodud piisavalt „ruumi“ ja ei kiirustata järgmisse tegevusse.

Autor rõhutab perekondlike õhtusöökide tähtsust. Ja nende lihtsamaks tegemiseks soovitab teha kava – esmaspäev makaronid, kolmapäev supp jne. Toidud saavad ju erineda, aga juba on tekitatud mingi korrapära. Perekondlikud õhtusöögid, kus lapsed panustavad ettevalmistusse – toidu või laua katmisse – ja kõik aitavad koristada, ei tule alguses lihtsalt, aga ajaga muutuvad paremaks ja paremaks. Harjutamise asi! Mõelda, kas ka siia saaks mingi rituaali tekitada? Näiteks, et enne sööma asumist on vaikus 10 sekundit (või rohkem).

Peatükk on pühendatud ka organiseeritud tegevustele, mida tänapäeval oma lastele korraldame. Ehkki autor nõustub, et tegevused on head, siis liiga palju korraldatud tegevusi jällegi võtab lapselt võimaluse õppida ise oma aega suunama, leidma ja järgima oma teed. Lastele peaks jääma hea annus vaba ja struktureerimata aega. Selle asemel, et tuua elevust, loob lapse graafiku ülekoormamine suured ootused „mis on järgmine suurepärane asi?“. Rõõmu ootamine, mitte selle eeldamine või nõudmine, tugevdab lapse tahtejõudu. Kui lapsel on midagi pikisilmi oodata, siis kasutab ta ka oma kujutlusvõimet, et oodatavat ette kujutada.

Hoia tasakaalus A ehk aktiivsed päevad ja R ehk rahulikud päevad!

Usun, et raamatus ei ole juba lapsevanema rollis olijatele midagi liiga uudset, millest nad poleks mõelnud, kuulnud, lugenud. Nõuanded on lihtsad, sest lihtsuses peitub ju võlu. Kuid lihtne soovitus ellu viia, on hoopis midagi muud ;-)

Olen põnevil oma lapsevanema õpikurvi käivitamise stardipakul!

„Tuleviku majandus“ Alec Ross (2016)

Mina lugesin raamatut "Tuleviku majandust" peamiselt kahel põhjusel: selleks, et saada infot, kuhu tasuks pikaajaliselt investeerida ja üldise majandus-teadlikkuse tõstmise mõttes. Toon raamatust välja tulevikutrendid, mis mind kõige enam kõnetasid. 

Kümme suundumust pähklikoores: 

1. Tulevikumajanduse mootoriteks on biotehnoloogia / genoomi kaardistamine, küberkaitse, kõige koodimine.
2. Hariduses saab järjest olulisemaks globaalne maailmatunnetus, keelteoskus ja programmeerimise oskus.
3. Ees ootab robotite sajand, ca 70% kõigist robotitest müüakse robootika suure viisiku riikides: Jaapanis, USAs, ja Saksamaal, Hiinas ja Lõuna-Koreas.
4. Inimese genoom on kaardistatud, oodata on uusi läbimurdeid.
5. Raha koodimine viib panganduse mobiili ja suurendab krüproraha kasutusvõimalusi.
6. Jagamismajandus on leidnud usalduse ja muudab turgusid.
7. Kübersõda võib häirida internettivõrkku kuni hävitada arvuteid.
8. Peaaegu kõige digimine on järgmise kümne aasta kõige tähenduslikum majanduslik areng, mis viib paljud asjad intenetti (internet of things) ja loob suurandmeid, mille põhjal tekivad uued võimalused (tehisintellekt, masinõpe).
9. Tulevikuturgudele on naised ja noored kaasatud.
10. Tulevkuärid õitsevad avatud majandusega ühiskondades. 

***

1.    Tulevikumajanduse mootoriteks on biotehnoloogia / genoomi kaardistamine, küberkaitse, kõige koodimine, keskkond/energia, mobiil, finantsmaailma koodimise liider on USA, Hiina soovib saada juhtivat rolli 7 valdkonnas: energiasääst ja kk kaitse, uue põlvkonna IT, biotehnoloogia, kõrge hinnaga seadmed, uus energia, uued materjalid ja uue energiaga töötavad sõidukid

  

2.    Hariduses: Elu muutub keerulisemaks, sest peame toime tulema suurema hulga info ja valikutega. Alec pakub, et üha kiiremate muutuste ja konkurentsi maailmas võimaldab ärivõimalusi näha selline haridus, kus lapsele antakse globaalne maailmatunnetus, keelteoskus ja programmeerimise oskus. Siis suudab inimene erinevatel turgudel toimivat jälgida ning näiteks kasutada ära ühes riigis loodud tehnoloogiat teise riigi arengute jaoks.

eBay endine juht Danahoe soovitab õppida mandariini keelt ja arvutiteadust. Ka on trendikas õpetada ca 6 a alates mõnda tehnilist keelt nt Phyton. "Praegu on vajadus Aspergeri sündroomiga matemaatiliste annete järele. Ent ma usun, et see Aspergeri-majandus kestab vaid veel kümmekond aastat , sest kui tehnoloogilised platvormid on kord olemas, siis kaob vajadus neid taas avastada." Google juht Eric Schmidti arvates on tähtis õppida mõistma keerulisis probleeme (programmeerima), kõige tähtsamaks peab aga arendada analüüsivõimekust. Arvutid hakkavad tegema rutiinseid töid, inimesed juhivad arvuteid, see ei kao. Tuleb õppida mõtlema piirideta maailmas, kus võib olla ajaloolane - programmeerija.

3.    Robotite tulek: tervitage oma uusi töövõtjaid ja hooldajaid, järgmisel kümnendil muudab meie elu see, et elame koos robotitega. Umbes 70% kõigist robotitest müüakse robootika suure viisiku riikides: Jaapanis, USAs, ja Saksamaal (viimased kolm on tööstus- ja meditsiinirobotite valitsejad nt Google, Toyota, Honda) ning Hiinas ja Lõuna-Koreas (odavamate, tarbijatele suunatud robotite tootjad). Jaapanis müüakse kõige enam roboteid, Hiina kasv on alates 2005. a. olnud kõige kiirem. Vahe nende riikide ja teiste riikidega on üüratu. Lõuna-Koreas toodetakse mitu korda rohkem tööstusroboteid  kui Lõuna-Ameerikas, Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Indias kokku.

Suurele viisikule hakkavad kuuluma robotite kaubamärgid, arendatakse välja tarkvara ja võrgustikud. Euroopas on robotite tuleku osas rohkem hirmu kui idas. Lõuna-Koreas nähakse õpetavaid roboteid positiivses, Euroopas aga negatiivses valguses. Tehisintellekt ja masinõpe, toovad robotite arenguga kaasa revolutsioonilisi muutusi, millel on sama suured tagajärjed  tööjõule nagu eelnenud põllumajandus-, tööstus- ja digirevolutsioonil. Robootikas teenitud raha tuleb aga reinvesteerida töötuks jäänud taksojuhtide ja ettekandjate haridusse.

4.    Geneetiline kood: genoomikast teame veel samapalju kui 1994. aastal internetist (kui internet oli äriks muutumas) sellest saab aga triljoni-dollari-äri, mis pikendab eluiga ja kõrvaldab peaaegu kõik haigused, mis tapavad praegu sadu tuhandeid inimesi aastas. Bioteaduste pöördelised sammud võimaldavad inimestel elada kauem ja tervemalt kui kunagi varem - vähemalt neil, kes saavad seda endale lubada.

Geneetika uuringutega on tegeletud sellest ajast peale kui Tšehhi munk Gregor Mendel avastas 19. saj. keskel genoomika põhialused. Läbimurre toimus 1995. aastal kui esimest korda järjestati elusorganismi Haemophilus influenza bakteri genoom, mis tekitab lastel eriti raskekujulisi põletikke. Inimese genoomi esialgse versiooni järjestamisest teatas president Bill Clinton 2000. aastal ja kolm aastat hiljem teatas rahvusvaheline inimgenoomi sekveerimise konsortsium, et inimese genoom on täielikult järjestatud. Juba 1980. aastal tõestas John Hopkinsi ülikoolist Bert Vogelstein, kuidas muutuvad DNA mutatsioonid kasvajateks. Tänu tema tööle avastati ca 150 geeni, mis mõjutavad vähi arengut ja levimist: ta lõi "vedelikubiopsia" meetodi, millega saab kasvajat verest avastada, kasvaja, mille suurus on 1% kasvajast, mida on võimalik määrata magnetresonantstomograafiaga. 

5.    Raha koodimine  (ingl. k. code-ification autor eraldab raamatus sõna code sidekriipsuga, rõhutamaks koodi kasvavat tähtsust)

***Digipangandus: koodi rakendamine kaubandus annab tavalisele inimesele  ükskõik millises maailma otsas võimaluse raha saada, omada, kulutada või üle kanda. Maakera seitsmest miljardist inimesest on mobiil kuule miljardis. Seda on rohkem, kui inimesi, kel on võimalik kasutada tualetti. Nii on maksed kolinud mobiiltelefoni. Aafrikas Josh Nesbit Medic Mobile nt saad arstilt infot, kuidas ise haigusi diagnoosida, mobiili valgus aitab hinnata sümptomeid õigesti.

*** Krüptoraha ehk digiraha: Bitcoin (ingl k bitcoin on nii digiraha kui ka selle avatud koodiga tarkvara ja maksesüsteem; maksesüsteemi/tarkvara kohta kasutatakse tõlkes nime Bitcoin, bitcoini'de kui raha kohta aga eestikeelset vastet bitimündid). Bitcoin annab võimaluse maksta kaupade eest võrgus.  2014. aasta lõpus aktsepteeris bitimünte ca 21 000 kaubanduseteevõtet sh Amazon. Bitcoin sündis nende peas, kes suhtuvad sügava skepsisega valitsustesse, traditsioonilistesse finantsinstitutsioonidesse ja fiat-rahasee (raha, mille väärtus on seadusega kehtestanud valitus). Bitcoin sai teoks, kuna kadus usaldus tradits. finantssüsteemi vastus ja tekkis uuenduslik tehnoloogia - blokiahel, mille loojaks oli Satoshi Nakamoto.

  

*** Blokiahel on hiiglaslik kontoraamat, millesse salvestatakse kõik tehingud. Bitcoin on jagatud kõigi selle kasutajate vahel. Selle täielik avalikkus vähendab petmisvõimalusi. Kontoraamatut värskendatakse kindla ajavahemiku tagant, kogudes kõik privaatvõtmega kinnitatud tehingud üheks suureks blokiks, mis lisatakse kontoraamatusse, selle lõppu. Alec arvab, et suurema osa praegu ringluses olevates krüptoraha lahendustest kaovad igaveseks, aga krüptoraha ise jääb. Krüptorahas peitub lihtsalt nii palju majanduslikke eeliseid, eriti neile turgudele, kus on nõrgad valuutad ja suur sõltuvus välismaalt koju saadetavast rahast. Samas on krüptoraha siiski eksperiment, mille puhul on väga palju tegureid, mille kohta me ei tea, et me neid ei tea.

6.    Jagamismajandus: kooditud usaldus. E-kaubandus on algusest peale maadelnud usalduse küsimusega. Esimese tõelise läbimurde saavutas 1995. aastal eBay. See võrgus toimiv turuplats on rajatud usaldusele - ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ning raha ja eBay võtab tehingu peale tasu siis kui mõlemad osapooled on veendunud heas lõpptulemuses. eBay asutaja Pierre Omidyari sõnum õpetas eBay usaldama võõraid. See pole pime usk vaid sisselogijate maine tugineb ostjate ja müüjate kahesuunalisele hindamissüsteemile.

Jagamismajandus on saanud tõelise hoo sisse on muutmas turgude loogikat, kus inimesed ise on nii ostjate kui müüjate rollis. Praegused gigandid 2007 Airbnb Brian Chesky või Uber 2009 Travis Kalanick ja Garrett Camp mõlemad ideed võrsusid San Franciscost.

7.    Küberkaitse koodisõda. Rünnakus võrgu konfidentsiaalsuse, kättesaadavuse ja tervikluse vastu. Konf. puhul on eesmärk süsteemist varastada või avalikustada konf. andmeid, nt krediitkaardi või sotsiaalkindlustuse numbreid. Kättesaadavuse ehk teenuse tõkestamise või hajutatud teenuse tõkestamise ründed püüavad ettevõtte internetiühenduse rivist välja lüüa, koormate seda hiigelhulga päringutega, mis süsteemi ummistavad.

Selline rünnak võib ka kaaperdada sadu arvuteid ja ühendada need massrünnaku sooritamiseks fantoomvõrguks (ing k botnet). Fantoomrünnakute sihtmärgiks on tavaliselt suurkorp.  või valitused, samuti kodanikuühiskonna org. ja sõltumatud meediaorg. Näiteks Süüria elektroonilise armee rünnak Associates Pressi Twitteri kontole konf ja terviklikkuse vastu. Terviklikkuse vastu suunatud rünnakus muudavad või hävitavad arvuti koodi, eesmärk on kahjustada riistvara, taristut või reaalseid süsteeme.

8.    Infoajastu: suurandmed. Põllumajandusajastu toormaterjal oli maa, tööstusajastu toormaterjal oli raud, infoajastu toormaterjal on teave. Internet on muutunud kaootilise teabe sasipuntraks, nüüd aga on olemas viis kuidas seda süstematiseerida ja äris kasutada. Seni kasutati suurandmeid reklaamiäris, nüüd kasutatakse neid kõige erinevamates korporatiivvaldkondades, aga ka krooniliste sotsiaalsete probleemidega tegelemisel. Näiteks panna arvutid omaahel suhtlema selliselt, et saada maksimaalselt toitu olemasolevalt, põllumehe tööst saab kontoritöö, kui isesõitvad traktorid ja viljapõlde analüüsivad tsensorid koostööd teevad.

***    Asjade internet (ingl k internet of things): elektrooniline side ja elektroonilised sensorid on meie ümber juba mõnda aega, tänu pilvetehnoloogiale langes andmete säilitamise hind. selle tulemusena on tekkinud platvorm asjade internetile, kus igal objektil alates autodest farmiseadmetest, kellade ja koduseadmeteni, isegi riieteni on võime andmeid vastu võtta ja edasi anda. Peaaegu kõige digimine on järgmise kümne aasta kõige tähenduslikum majanduslik areng.

9.    Tulevikuturgudele on naised ja noored kaasatud. Uuenduslikkust näitab kõige ilmekamalt naise positsiooni tugevnemine, neile majanduslike ja poliitiliste täisvolituste andmine. See on parim, mida üks riik või ettevõte võib teha oma konkurentsivõime parandamiseks. Ühiskonnad, mis ei suuda ületada oma negatiivset kultuuripärandit suhtumises naistesse, ei suuda ka järgmise uuenduslaine ajal pinnal püsida. Samuti on uus võimalus noortel, kel on arenevates valdkondadest nt mobiil või sotsiaalmeedia, palju rohkem kogemusi kui vanematel.

10. Tulevikuärid õitsevad avatud majandusega ühiskondades, arenevad praeguse geopoliitilise struktuuri raames ja ühtlasi muudavad seda. 20 . sajandil jooksis valitsev lõhe poliitiliste süsteemide ja turgude vahel mööda vasak- ja parempoolsuse telge. 21. sajandil on peamine lõhe nende vahel, kellel on avatud poliitiline ja majanduslik mudel, ning nende vahel kellel see on suletud. Majanduslik ebavõrdsus suureneb veelgi ja sunnib ühiskondi leidma uusi kohanemisviise. Arvutikoodi kasutamise laienemine uutele majandusvaldkondadele muudab põhjalikult kaht traditsiooniliselt riigile kuulunud valdkonda: raha ja võim. Kiire progress toob kaasa suurema ebastabiilsuse.

*** Alec loob lk 178 näite kahest avatuse ja suletuse vastaspoolustest, mille ühele teljele paigutab Eesti ja teisele Valgevene. Väites, et suur osa riike jääb nende poolsute vahele. Info ei ole avatud ühiskondades enam valitsuse või meedia monopol. Riigi edukus sõltub sellest, kuidas nad tulevad toime süsteemse kontrolli kadumise ja võimu killustumisega. Põhivastuolu on avatuse-suletuse vahel.