"Juht ilma tiitlita" Robin Sharma (2014)

Robin Sharma „Juht ilma tiitlita“ räägib sellest, et tähendusrikka elu ja väärtuslik olemise tunde saame tegelikult mõtteviisist ja vaatenurkadest, millel laseme oma elu ja käitumist mõjutada. Oluline on see, kuidas  sa endasse ja oma töösse, igapäevastesse ülesannetesse ning tegemistesse suhtud. Pole olemas sellist võluvitsa, mis teeb sind sinu elus õnnelikuks. See ei toimi nii nagu võib-olla soovitakse uskuda, et töökoha või positsiooni, ülemuse või valdkonna vahetusega muutud ise rahulolevamaks ja paremaks, elu on väärtuslikum, ise oled võimekam ja panustad entusiasmiga ning ka  inimesed sinu ümber on toredad ja tegijamad. Sharma ütleb, et ka seal, kus sa praegu oled või tegevustes, millega sa seotud oled, on üldjuhul võimalik särada ja nö maailma paremaks muutmisesse panustada.

Üks kõige enam väärtust loovamaid asju elus on teiste inimeste aitamine. Ja aitamine ongi ükskõik millise töö peamine sisu. Igaüks, kes oma tööd hästi ja pühendunult teeb, annab oma töö tulemusega panuse sellesse, et teised saavad oma tööd hästi teha ja mis see muu on kui aitamine kaudses mõttes.

Robin Sharma kirjutab, et igaüks võib olla oma töös juht ja liider st innustada ja toetada kaaslasi, olla eeskujuks, tegutseda oma ülesannetes suurepäraselt, olla optimistlik ja inspireerida teisi. Sharma sõnul annab see igale tööle sügavama mõõtme ja sellise suhtumisega inimene kasvab isiksusena, mis viib sisemise rahu ja kogemuste mitte positsiooni väärtustamiseni. Inimesel tekib kontroll oma elu, töö ja panuse üle ning seda olulisemaks saavad väiksed sammud, millega iga päev paremaks inimesed saada. Eelkõige oleme inimesed ja eelkõige on meie roll üksteist aidata. Sharma ütleb, et elu jooksul on oluline kasutada kõiki oma andeid, leidlikkust ja potentsiaali ning teha seda parimal võimalikul moel, mida sa sel hetkel oskad.

Seega juht ilma tiitlita on inimene, kes loob ise oma elule ja tööle tähenduse. Mina ütleksin, et tegemist on enesejuhtimisega. See on esimese asjana mõtteviisi valiku küsimus ja raamatus Sharma tahabki suunata selle valiku tegemiseni. Otsusta ise, et oled oma elu juht, kuna igaühel on võimalik iga päev anda endast parim, kuna igaüks saab olla eeskujuks ja mõjutada seeläbi teisi olema ka paremad, ka negatiivses olukorras saab asja positiivselt hinnata ning igaüks saab teistesse austavalt ja lahkelt suhtuda ning tööhoiakuid paremale tasemele viia. Selline suhtumine kasvatab enesedistsipliini ja viib suureneva rahuloluni, sest ja väikesed õnnestunud sammud annavad indu juurde ja varem või hiljem hakkad endalt ise rohkem nõudma, sest sa saad aru, et tulemused tulevad aeglase ja pideva täiustamisega. Seejuures on selline enesejuhtimisest tulenev isiklik võim välistest teguritest sõltumatu, kuna seda ei saa keegi mitte kunagi ära võtta.

Sellel teel olles ja enesejuhtimist rakendades hakkavad takistama ebamugavused, hirm ja rasked ajad. Need kasvatavad isiksusi ja õppetundide ning katsumustena tuleb neid ka võtta, sest läbikukkumine ei olegi üldse võimalik nende inimeste jaoks, kellele iga olukord on õppimist vääriv kogemus.

Väärikas isiksus oskab teisi kiita ja ülendada, tuua teistest välja parimat, kuulata ja anda teistele võimalus olla kuulatud ja kontrollib oma mõtlemist ning hindab seda (eneseteadvustamine).

Robin Sharma "Juht ilma tiitlita" ek Pilgrim 2013

A. Vance "Elon Musk"

On inspireeriv lugeda, et maailmas on inimesi, kes tegutsevad julgelt ja grandioosselt pikaajalist ning maailma päästvat visiooni silmas pidades. Kas neid kannustab ego või suuremeelsus polegi oluline, sest nad murravad mõttemustreid ja laiendavad paljude reaalsust.

Elon Musk on üks sellistest innovatsiooni kehastustest. Mitte et ta ise oleks konstrueerinud Teslad või SpaceXi raketid ja mootorid, vaid tema saavutuste taga on ilmselt võime luua keskkond, leida õiged inimesed ja panna nad ühe visiooni nimel tegutsema.

Visioon haarab inimesi kaasa, mobiliseerib teadmised, oskused ja paneb leidma uusi väljapääse. Musk on andnud oma meeskondadele selge põhjuse, miks on vaja midagi teha, Musk on öelnud oma inimestele, et just nemad on need, kes selle ära teevad. Selliselt tekitatud motivatsioon tiivustab insenere pakkuma lahendusi kuidas neid asju siis ära teha. Musk on oma inimeste kõrval nii heas kui halvas ja on ise seejuures nii hea kui halva põhjustaja.

Ashlee Vance „Elon Musk“ on kirjutatud hästi, loomulikult pole kahtlustki, et Musk ja tema ettevõtmised annavad ka rohkelt ainest. Raamat on põhjalik ja kirjeldab detailselt Muski erinevaid tegevusi alates interneti-ajastu alguses tekkinud ärivõimalustest, tema juba varasemat huvi  kosmose-temaatikale (Marsi vallutamise võimaluste uurimine, rakettide tööpõhimõtted ja kosmoselendude füüsikalised alused), SpaceX alustamine ja meeskonna loomine, akudest elektriautodeni, Tesla leidmist, päikeseenergia propageerimist ja Hyperloopi idee arengut ning paralleelselt tema isiklikku ning perega seotud elu. Iga asi on läbi põimunud Elon Muski maailma parandamise ja inimkonna potentsiaali avardamise ideest, igal tema tegevusel on selline visioon küljes. Ta on üks neid inimesi, kes ei hakka asjaga tegelema, kui sellel ei ole potentsiaali märkimisväärselt maailma ja selle tulevikku mõjutada.

Raamat väga huvitav sissevaade suure saavutusvajadusega ja – võimega inimese mõtlemisse. Toon välja mõne punktid, mis raamatust mitmel korral esile kerkisid:  

Kontsentreerumine ja keskendumine, täielik pühendumine teemadele, mis Muski köidavad. Näiteks ütlesid ka tema õpetajad, et kui Elon end millelegi pühendab, arendab ta selle vastu huvi täiesti teisel tasemel ja palju rohkem sügavuti kui teise inimesed. Kuigi Muski peeti juba kooliajal geeniuseks täitis ta kooliprogrammi täpselt nagu ta huvi oli, osadest ainetest vedast ennast läbi madalaima positiivse hindega, sest ei näinud põhjust sellele aega raisata, samas reaalainete, füüsika ja arvutiõpetuse programmi täitis maksimaalselt ja kaugelt rohkem kui oodatud. Ta võttis teemasid, mis olid tema huviorbiidis, tõsiselt ja keskendus nendele. Teda iseloomustab täpne ja teaduslik lähenemine kõiges ning nõuab seda ka teistelt, kellega koos töötab. Ta mitte ainult ei usalda oma insenere vaid oma erakordselt suure õppimisvõime tulemusena on ise pädev uurima, nõudma, küsima, kahtlema ja insenere suunama nii raketitehnoloogias kui elektrimootorite arenduses.

Eksistentsiaalne äng, mis Muski kannustab, tagab selle, et tal on põhjus, miks ennast hommikul üles ajada ja seda põhjust ta kuulutab nagu messias inimestele, kes tema heaks töötavad. Suured ideed on põnevad ja haaravad kaasa, sellega tunneb ka tema meeskond, et nemad võivad ja suudavad midagi olulist maailmas ära teha. See paneb ka inimesi soovima tema juures töötada. Musk nimelt tunneb, et inimkonna saatus universumis, on tema isiklik mure. Ta leidis, et inimkond on kaotanud ambitsioonid tuleviku suhtes. Vajalik on taastada inimestes usk kõrgemasse ja suuremasse tulevikku ning seada eesmärgiks planeetidevaheliseks liigiks saamise, muidu pole inimkonnal mõtet. Selleks on vajalik innustada inimesed teaduse ja tehnoloogia võimalusi avardama. Sama kehtib elektriautode arendamise kohta, tehnoloogi peab olema inimeste käsutuses laiemalt st parimad võimalused tuleb kasutusele võtta ning sellega elamistingimusi parandada. Näiteks lubas Musk Tesla patendid vabaks, et ideed saaksid levida ja neid saaks veelgi edasi arendada, mis on lõpuks kõigile kasulik.

Tööeetika ja kõrged nõudmised. Ta ei leppinud keskpärasusega ei enda ega oma töötajate suhtes. Raamatust tuleb ka välja, et ta on enda inimlikke omadusi püüdnud arendada, näiteks hakkas ta ajapikku rohkem kontrollima kriitikat, mis ta teiste suhtes esitas, ning sai ka ise aru, et peaks olema rohkem empaatiline. Faktimasin Musk ütles üldiselt ilma filtreerimata välja oma arvamuse ning ka selle kui arvas teisi selgelt eksivat. Ta arvas siiralt, et teised peaksid rõõmustama kui nad saavad teada, et on millestki valesti aru saanud. Musk tunneb häbi ja valu selliste inimeste pärast, kes ei ole tema jaoks piisavalt oma ülesannete kõrgusel, Muski valu seisneb seejuures selles, et sellised inimesed seavad inimkonna ohtu ja pidurdavad kogu inimkonna võimalusi.

Õnneks on Vance suutnud piisavalt kirjutada ka Elon Muski pehmemast poolest nagu armastus oma laste vastu, perekonna elu ja sõprade tähtsus või inimlik haavatavus. Mis sellest, et ka naise leidmisele võib lähenda matemaatiliselt või sõpradega ühiselt genereeritakse ajaviiteks uusi maailmale ülivajalikke lahendusi, mis pärineksid justkui ulmekirjandusest.

Minu jaoks oli A. Vance "Elon Musk" inspireeriv raamat ja ma arvan, et ka uuesti üle lugemine oleks sama põnev, sest küllaltki detailirohke ja sisutihe tekst pakub mulle ilmselt veel avastamisvõimalusi. (Pean tunnistama, et mulle detailid ja faktid kohe meelde ei jää erinevalt Elon Muskist nagu raamatu põhjal mulje jääb, kes võis ka Encyclopaedia Britannica meelde jätta ning pärast selle põhjal fakte tulistada.)

Ashlee Vance "Elon Musk -Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku" 2015

"Arvo Pärt peeglis" E. Restagno

Raamatu „Arvo Pärt peeglis“ autor on Itaalia muusikateadlane ja –kriitik Enzo Restagno, sisaldades vestlusi Arvo ja tema abikaasa Nora Pärdiga ning esseid ja artikleid teiste muusikateadlaste ning muusikute poolt.

Püüd mõista Arvo Pärti mõttemaailma ja elufilosoofiat osutus küllalt ambitsioonikaks. Esiteks ühest maailma tuntuimast ja originaalseima loominguga Eestist pärit heliloojast pole palju kirjutatud. Teiseks sain aru, et inimesena ei ole Pärt üleliia avatud oma filosoofiast rääkima justkui ei leiaks selle väljendamiseks sõnu. Muusika on tema maailm, tintinnabuli on tema keel ja noodikiri tema grammatika.

Salapära Arvo Pärdi maailma ümbert ei ole minu jaoks siiski hajunud. Vastupidi, kui ma ootasin, et on võimalik tema maailmast raamatu kaudu osa saada, siis positiivne hoomamatus on isegi kasvanud. Siiski oli see lugemine suurepärane aitamaks kuulata ja kuulda Arvo Pärdi kirjutatud muusikat. Lugemisega vaheldumisi kuulatud teosed haarasid mind kaasa just selle mõjul, mida olin nende kohta teada saanud. 

Arvo Pärdi muusikalise väljenduse otsingud paljude aastate vältel lähtusid temast endast, sügavast sisemisest tungist luua midagi, mille olemasolu ta ilmselt vaistlikult tajus, aga mille kirjeldamiseks puudusid vahendid. Pärt ise ütleb, et otsis “alasti häält, millest lähtub kõik”, algallikat, tuuma, seda “ühte”, mis esindab täiuslikkust ilma üleliigse ballastita. Ma arvan, et Pärdi sihtmärk oli tajuda elu mõtet. Oma stiili ja muusikalise väljendustehnika leidnud Pärti kirjeldatakse kui jumalaga leppinut, kellel pole enam maailmale pretensioone. 

Kirja pandud vestlustest võib aru saada, et Pärdi tintinnabuli-stiil on süstemaatilise töö tulemusena arendatud süsteem, kirjeldamaks kuidas seda muusikat luua ja millistele elementidele ehitada, see stiil ei ole juhuslikult leitud viis muusika loomiseks. Minus tekitas see mõistmine austust.

Arvo Pärdi metafüüsilise ja religioosse muusika põhimõteteks on lihtsus ja struktuur. Ta ütleb, et arvudeta pole heli ning seepärast on muusika rangelt matemaatiline. Keel annab samas muusikale elu ning määrab teose iseloomu. Sõnad, laused, komad sünnitavad muusika näidates oma rütmiga ette, mis peab muusikas toimuma. Samas on Pärdil keskne püüdlus, et tekst muutuks koos muusikaga objektiivseks ja sellega nagu üldkehtivaks. 

Pärt ise arvab, et tema muusika populaarsus peitub loogikas, lihtsuses ja struktuuris, kus ka ühel noodil on ilu ning pausil ja vaikusel on oma roll. Teiseks leiab ta, et maailmas on praegu vajadus vaimsuse järele, mida tema teosed kannavad. Ta leiab, et inimene ei ole ajas muutunud ning sakraalsete tekstide tõed kestavad edasi. Tekstid ootavad kuni inimene ise nendeni jõuab ja neist toetust leiab.

Mul on raske mõista, mida tähendab, et muusika matemaatiline mudel/päritolu või milline on heli seos arvudega. Mina tõlgendasin seda nii, et tintinnabuli testsugune ajamõõde, mitteharjumuspärane rütm, pingeväli meloodiaheli ja saateheli (tintinnanbuli) vahel loovad sellise vibratsiooni, mis tekitab kuulajas teatud vaimse võnkumise, mis kannab edasi seda sõnumit, mida Pärt tahab anda. Vibratsioon mõjutab kuulaja keha ja seeläbi meeli, mille kaudu meil on võimalik tekkinud tundeid märgata ja defineerida. Selliselt võiks kirjeldada ükskõik millise muusika toimet. Meie vastuvõtlikkus erinevale muusikalisele vibratsioonile sõltub ehk sellest, milline võnkumine meie kehale meeldiv tundub. Arvo Pärt on leidnud selle viisi, kuidas oma vibratsiooni muusika kaudu edasi anda. 

„Arvo Pärt peeglis“ oli lugemiskogemus, mis viis mind muusika sisse.

Enzo Restagno "Arvo Pärt peeglis" (2005)

Juhuslikult sattusin sel nädalal lugema artiklit, milles Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, TTÜ programmeerimiskeelte semantika professor ja TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur Tarmo Uustalu kirjutab ka muusika ja matemaatika sarnasustest "Kas matemaatikat saab muusikaliselt analüüsida"

Diskussiooni kokkuvõte: Kultuuri olulisusest edu tagamisel ja liidri talent

Leadership ja juhtimine olid meie pühapäevase vestluse teemad loetud raamatutest inspireerituna. Raamatute kokkuvõtted on loetavad eraldi. Erinevate mõtete ja meie arutelu käigus tekkinud teadmiste sünergia on siia kokku võetud.

Edukate ettevõtete õnnestumiste tagamaid analüüsitakse sageli nende firmade juhtide kaudu. Ameerika võidukate ettevõtete juhtide ja nende juhtimise põhimõtted kehtivad kõik ka Toyota süsteemis (vt Tabel). Toyota on siin näide kui edukas ida-kultuurist pärit organisatsioon. Aga Toyota edu taga on midagi enamat kui juhi oskused - see on ilmselt kultuur, filosoofia ja pärand, mis on sõltumatu parajasti ametis olevatest liidritest. Sellepärast läänes tõstetakse esile, pärjatakse ja tunnustatakse fanaatilisi ning ambitsioonikaid juhte, kelle oskuste ja põhimõtete rakendamist loetakse ettevõtte tulemuste, maine ja positsiooni aluseks. Nende ettevõtete kultuur on juhi peegeldus ja tulemused on juhi saavutused.

Ameerika juhtide edutegurid	vastavad Toyota ettevõtete põhimõtted
distsipliin ja stabiilsus	standardiseeritud ja ühtlustatud protsess
paranoilisus selles suhtes, et ei olda sisemiselt tegutsemises veel piisavalt head (otsitakse ja märgatakse puudujääke)	pidev parendamine ja selleks võimaluste otsimine
loovuse tunnustamine ja kasutamine	inimeste kuulamine ja usaldamine, kes on ainus mõtlev jõud järelduste tegemiseks ja loovate lahenduste leidmiseks

Tabel. Näiteid raamatutes "Great by Choice" ja "Toyota Way" nimetatud edutegurite põhimõttelise kattuvuse kohta.

Toyota ettevõtete saladuseks peetakse müstilist Toyota Way-d, mis on pikaajaline ja püsiv juhtimisfilosoofia. Toyota ettevõtted toetuvad kultuurile, mis on sõltumatu juhtidest kui isiksustest. Uus juht ei muuda kultuuri ja selle põhimõtteid, sest ta tihti kasvab organisatsiooni seest, nad ise alguses õpivad, siis elavad, viljelevad ja seejärel õpetavad Toyota toimimispõhimõtteid. Need püsivad väärtused annavad raamistiku kogu ettevõttele ja tema eksistentsile võimaldades ellu viia pikaajalist visiooni. Kultuur on õnnestumiseks olulisem kui Toyota Way tööriistad, meetodid või konkreetsed tegevusjuhised, mida läänes küll teatakse ja kasutatakse aga Toyota-efekti ehk tõelist lean-tootmist tihti ei saavutata.  Ilmselt me alahindame organisatsiooni sisemisi andeid ja nende julgustamist täiuslikkuse poole püüdlemisel. Eelkõige tuleb meeles pidada, et mistahes organisatsiooni tõeline vara peitub inimestes ja nende loovuses ning õppimisvõimes.

Igaühel on oma anded. Liidrid kasvavad samuti talendi pealt, sest tegutsevad sisemistest väärtustest innustunult tehes asja selle pärast, et ta tahab, et see maailmas olemas oleks, mitte raha või loorberite ootuses. Igaühe pingutus võimendub kui tal on ümber õiged inimesed. Kui inimene jälgib oma kirge ja teab kuhu liigub, siis maailma tuleb talle poolele teele vastu.

Belgias loodud talendiotsingu mudeli järgi on igal inimesel oma baastalent. Kui inimene tegutseb selles valdkonnas, milles ta huvi ja kirg on loomupäraselt suur, siis ta õnnestub ja teised aitavad tema edule suurima rõõmuga kaasa, sest kõik saavad sellest rikkamaks. Selle teooria kohaselt on oma baastalenti võimalik defineerida kui mõtiskleda, millised olid sinu lemmiktegevused ja mängud 6 kuni 10 aasta vanuse lapsena. 

Lingid raamatu kokkuvõtetele:

Jim Collins, Morten T. Hansen "Great by Choice" (2011)

Joseph Jaworski „Synchronicity: The Inner Path of Leadership“ (2011)

Jeffrey Liker „The Toyota Way: 14 Management Principles from the World's Greatest Manufacturer“ (2004)