Raamat on mahukas, sest Tegmark võtab kirjeldada inimarengut selle algusest ja viib meid kaasa võimalikesse elu- ja ühiskonnakordadesse 10 000 aasta pärast. Toon välja mõned mulle kõige enam huvi pakkunud teemad.
Mõisted, mida on teemal arutamiseks vaja teada:
- Intellekt - võime saavutada keerukaid eesmärke.
- Kitsas intellekt - võime saavutada kitsamaid eesmärke, nt malet mängida või autot juhtida.
- Üldine tehisintellekt (ÜTI, ka inimtasemeline tehisintellekt) - võime teha kõiki tunnetuslikke toiminguid vähemasti sama hästi kui inimesed.
- Superintellekt - inimtaset oluliselt ületav intellekt.
- Sõbralik TI - superintellekt, mille eesmärgid sobivad meie omadega.
- Teadvus - subjektiivne kogemus.
- Kvaalid - subjektiivsete kogemuste üksikjuhtumid.
- Teleoloogia - asjade seetamine lähtuvalt nende eesmärkidest või otstarbest, mitte põhjusest.
- Intellektiplahvatus - pidev enesetäiustamine, mis viib kiiresti superintellektini.
- Singulaarsus - intellektiplahvatus.
Õppimine kui funktsioon (kuidas aju mäletab, arvutab ja õpib)
Kuna ma olen viisteist tööaastat tegelenud õppimise ja õpetamisega, siis oli minu jaoks eriti põnev lugeda peatükki "Mis on õppimine?". See on kõige matemaatilisem selgitus õppimise kohta, mis ma lugenud olen. Nimelt, kuigi ajutegevus on ülimalt kompleksne, siis seda lihtsustades ja matemaatilistesse valemitesse seades võib saavutada õppimist sõltumata selle info kandjast.
(Edasi tuleb vaba tsiteering). Et mateeria õpiks, peab ta end ise ümber korraldama. Meie aju närvivõrgus on omavahel ühendatud sada miljardit omavahel ühendatud neutronit, mis mõjutavad üksteise käitumist (peaaegu sama palju on tähti meie galaktikas). Igaüks neist on ühendatud sünapside kaudu keskmiselt umbes tuhande teisega. Nende ligikaudu saja triljoni sünapsi tugevusse ongi kodeeritud enamik meie ajus leiduvast teabest. Iga neutron koosneb sealjuures erinevatest osadest ning eksisteerib erinevaid neutroneid.
TI uurijad on näidanud, et närvivõrgud võivad sellegipoolest saavutada paljude märkimisväärselt keerukate ülesannete sooritamises inimtaseme, isegi kui nende peensusi eirata ja asendada tõelised bioloogilised neuronid ülimalt lihtsate simulatsioonidega, mis on kõik identsed ning jälgivad väga lihtsaid reegleid. Praegu kõige populaarsemas tehisnärvivõrgu mudelis on iga neuroni olek väljendatud ühe arvuga ning iga sünapsi tugevus samuti ühe arvuga. Selles mudelis uuendab iga neuron oma olekut korralpäraste ajavahemike järel. Selleks arvutab ta kõigi temaga ühendatud neuronitelt saadud sisendite keskmise, kaalub tulemust asjaomaste sünapsite tugevusega, lisab vajadusel konstandi ning rakendab siis tulemstele oma järgmise oleku leidmiseks nn aktiveerimisfunktsiooni nt sigmoid või rambi. Lihtsaim viis närvivõrku funktsioonina kasutada on teha ta pärilevivaks ehk info levib ainult ühe suunas sisend antakse ülemisse neuronkihti ja väljund tuleb alumisest. (vaba tsiteeringu lõpp)
Kas pole ilus:)
Stsenaariumid: millist tehnoloogia arengut pooldad Sina?
Tegmark kutsub uurima enda arusaamu, mida meie tehnoloogia arengult ootame ja mida kardame. Kas SI, inimesed, kübrogid, üleslaaditud inimteadvused võiks olemas olla ka 10 000 aasta pärast? Kas kontroll peaks jääma inimeste või masinate kätte? Kas tahate, et elu leviks ka kosmoses? jne Olenevalt vastustest saame erinevad tulevikud ja Tegmark on raamatusse kogunud 12. stsenaariumi:
| 1. Libertaarne utoopia | 4. Väravavalvur | 7. Vallutajad | 10. 1984 |
| 2. Heatahtlik diktaator | 5. Kaitsev jumal | 8. Järeltulijad | 11. Regress |
| 3. Egalitaarne utoopia | 6. Orjastatud jumal | 9. Loomaaednik | 12. Enesehävitamine |
1. Libertaarne utoopia - inimeste, küborgide, üleslaaditud inimteadvuste ja SI rahumeelne kooseksisteerimine tänu sellele, et maailm on jagatud inimeste-, sega- ja masinate tsoonideks, igas tsoonis kehtivad oma reeglid, millest tuleb kinni pidada.
2. Heatahtlik diktaator - TI otsustab inimeste elu üle, sest ta on targem ja enamik peavad seda heaks.
3. Egalitaarne utoopia - inimeste, küborgide, üleslaaditud inimteadvuste rahumeelne kooseksisteerimine tänu vara omamise vajaduse kaotamisele ja garanteeritud sissetulekule.
4. Väravavalvur - luuakse SI eesmärgiga teise SI loomist võimalikult vähese sekkumisega ära hoida. Tulemuseks on ohtralt abiroboteid, tekivad ka küborgid aga tehnika areng peatub.
5. Kaitsev jumal - luuakse TI, mis suudab luua inimestele maksimaalset heaolu, kuid mis ennast peidab piisavalt hästi, et paljud kahtlevad tema olemasolus.
6. Orjastatud jumal - luuakse tingimused, kus SI ei saa kontrolli alt väljuda, inimesed loovad temaga kujutletamatut tehnikat ja jõukust, mida saab olenevalt inimestest valvurite taotlustest kasutada nii hea kui kurja tegemiseks.
7. Vallutajad - SI haarab võimu ja kõrvaldab inimesed viisil, millest me arugi ei saa.
8. Järeltulijad - TI tõrjub inimesed välja, ent teeb seda väärikalt, nii et me suhtume neisse kui oma väärilistesse järeltulijatesse, nagu vanemad on uhked endast targemate laste üle, kes saadab korda asju, millest nemad ainult unistada võisid, isegi kui nemad seda kõike ise ei näe.
9. Loomaaednik - TI jätab alles mõned inimesed ja kohtleb neid nagu loomi loomaaias, ning kes kurdavad oma saatuse üle.
10. 1984 - orwellilik jälitusriik, kus inimestel on täielik kontroll inimmõtlemise üle ja kus TI arendamine teatud valdkondades on keelatud.
11. Regress - SI veenab inimesi primitiivselt elama ja tehnikat mitte arendama.
12. Enesehävitamine - inimesed hävitavad end ise enne kui jõutakse SI luua, nt kliimakriis.
Kas tehisintellektil võib olla teadvus?
Me ei tea täna, millistel füüsilistel süsteemidel on teadvus, kuidas subjektiivseid kogemusi (kvaale) ajus ära tunda ja miks teadvus tekib. Me teame, et teadvus eksisteerib ja see on ka kõik.
(Tsitaadi algus) Neuroteaduslike eksperimentide tulemused viitavad, et paljud käitumised ja ajupiirkonnad on teadvuseta ja suur osa meie teadvuslikust kogemusest seisneb tohutute mitteteadvuslikult vastu võetud infohulkade tagantjärgi koostatud lühikokkuvõttes." (Tsitaadi lõpp)
Aju on paljude alamsüsteemide summa. Mõni alamsüsteem toimib autonoomselt (nt silmade pilgutamine), mõni süsteem annab infot (nt piit oli kuum), teiste süsteemidega võib olla kahesuunaline infovahetus (nt eriti uutes situatsioonides, kus uurime infot, otsustame, katsetame jne) ja toimime ka alateadlikult kui oleme midagi harjutanud (nt klaverimäng, lugemine, kirjutamine jne). Teadvus saab infot kõigis allsüsteemidest, et teha otsuseid. See on nagu juhtimise üksus, mida ei tohi üle koormata liiga detailse infoga (teadlikult töötleme vaid väikest osa saadud infost) aga millel on kõige rohkem infot, et teha inimese heaolu puudutavaid otsuseid. Katsetega kitsendatud tsoone, kus teadvus võiks asuda, milleks on aju keskosa ja ajukoore tagaosa. Kui teadvus on alamsüsteemide juhtsüsteem, siis võib teadvus kujuneda ka TI-il.
Tegmarki raamat sobib hästi neile, kes soovivad saada laiapõhjalist ülevaadet teemast, mõistetest, hetkeolukorrast jne. Samuti on see rikastav lugemine ühiskonnatundlikule inimesele tehnoloogia arengu mõjude mõtestamiseks.
