"Kulgemine. Optimaalse kogemuse psühholoogia" M. Csikszentmihalyi (2007)

„Kulgemine“ on raamat, mis aitab mõelda selle üle, mida tähendab midagi kogeda ja kuidas kogemuste kaudu oma elu mõtestada ja end ise õnnelikumaks luua.

Iga hetk, mida me läbi elame, on kogemus ja elu on teekond. Autor ütleb, et õnnelikkuse leiame siis, kui tunnetame täiel rinnal elu igat pisiasja, nii head kui halba. Õnnelikkus (nagu edugi) kaasneb justkui kõrvalmõju elu teekonnal, millel me oleme pühendunud suure, kaugeleulatuva eesmärgi saavutamisele (igaühe isiklik elu teema või elu mõte).

Alustada saab lähemalt ja väiksemaid samme võttes, vaadates enda ette ja nautides tänast päeva ja käesolevat tegevust.

Kulgemine on seisund, milles oleme tegevusest haaratud ja naudime sellest saadavat kogemust. Kulgemine loob teadvuses harmoonilist korda, sest tahad jätkata seda, mida teed, peamiselt tegevuse enda pärast. Elukvaliteedi määrab, kas suudad tunda rõõmu igas hetkes ja tegevuses.

Autoteeliline kogemus – kogemus/tegevus on eesmärk omaette ja sellest ei pea sündima kasu tulevikus vaid mille tegemine on iseenesest meeliülendav. Ei keskenduta niiväga tulemusele vaid tegevusele. See ongi kulgemine. Alguses nõuavad sellised tegevused teatavat pingutust, aga oskuste kasvades ja tagasisidet saades hakkab tegevus pakkuma sisemist rahulolu. Ilma sobilike mõtete, tunnete ja motiivideta ei ole võimalik saavutada distsipliini, mille abil saaks jõuda tegevust nautivale tasemele. Kulgemise kaudu osaleme elu protsessis.

Kulgemine tekib kui teadvusesse voolav info ühtib meie eesmärkidega ja tähelepanu ehk psüühiline energia ei ole häiritud/ mõjutatud, tähelepanu on vaba. Siis saab vabalt suunata tähelepanu oma eesmärkide täitmisele, kuna kõrvalisi häirivaid probleeme ei ole, mis läheksid meiega vastuollu. Tekib nn vooluga kaasa liikumine. Inimene peab korrastama  teadvust nii, et kulgemist oleks võimalikult palju tema tegemistes.

Elukvaliteedi parandamine toimub läbi selle, et muuta välised tingimused oma eesmärkidega sobivaks või muuta seda, kuidas ma välistest tingimustest aru saan ja neid tõlgendan.

Seega esmaseks kulgemise kogemise tingimuseks on teadvuse kontrollimine. Miks see nii oluline on ja kuidas seda teha, seda M. Csikszentmihalyi ka raamatus väga põhjalikult käsitleb.

Peab kasvatama sõltumatust st õppima küsima, kas geneetilised ja sotsiaalsed reeglid on alati meie jaoks õiged. Kui ilma küsimata järgime geneetilisi ja sotsiaalseid reegleid, siis minetame kontrolli oma teadvuse üle ja muutume väliste jõudude mängukanniks. Selline inimene ei suuda psüühilist energiat (ehk teadvuse tähelepanu) suunata. Geneetilised ja sotsiaalsed mõjud, mis kipuvad meid valitsema on: instinktid, toit, alkohol, seks, raha, võim, staatus, vara …. Meil on bioloogilised kalduvused stiimulitele reageerida. Läbi nende bioloogiliste stiimulite saab meid kontrollida. Me ei ole teadvuses vabad, kui uhke reklaami peale tekivad meil vajadused reklaamitava toote järgi või kui ülemuse kulmukortsutus rikub päeva ära. Selleks, et olla nendest mõjutustest vabad, tuleb õppida kontrollima oma ajus toimuvat. Kui oskame ise mõjutada oma teadvust, siis vabaneme ümbritseva maailma ahvatlustest.

„ Kui välised asjad teevad teile haiget, ei ole põhjus mitte nendes, vaid teie hinnangutes. Ja teie endi võimuses on seda hinnangut kohe muuta.“ Marcus Aurelius

Vabadus on peas. Inimene on vaba, kui ta kontrollib oma teadvust st välised mõjurid (sotsiaalne keskkond näiteks) ei saa ilma tema teadmata ja otsuseta mõjutada teda midagi tegema või tahtma. Ära luba igal linnul enda pähe pesa teha.

Sotsiaalsest rahulolulust peaks järk-järgult vabanema asendades selle sisemise rahuloluga. Kui inimene õpib nautima ja mõtestama oma tunnetetulva ja elu ennast, langeb sotsiaalsete reeglite koorem iseenesest. Kui pole vaja enam püüelda suuremat võimu ja raha lubavate eesmärkide poole, siis saab lõigata elu tõelisi vilju

Tähelepanu on piiratud ja selle suunamisel on kaks moodust: 1) teadlikult koondatud tähelepanu – valime, millele keskendume, vastavalt oma eesmärkidele või valitud tegevustele;

2)  juhuslikult katkendlikult kasutatud tähelepanu – refleksidest tulenev tähelepanu kasutamine, bioloogilised vajadused, sotsiaalsed vajadused. Seda tähelepanu saab õppida kontrolli all hoida, siis oleme võimelised sügavamalt keskenduma ja olema bioloogilistest ja sotsiaalsest kontrollist vabad.

Meelehea  (pleasure) – biloogilised vajadused ja sotsiaalsetele tingimustele vastavad ootused on täidetud. Rahulolu aitab teadvuses korda hoida, aga mitte seda korda luua.

Nautimine (enjoyment) – saavutame midagi ootamatut, kujuteldamatut, edasiliikumise tunne, uudsuse ja hakkamasaamise tunne. Naudime siis, kui pöörame keskendunult tähelepanu tegevusele. Nautimisega seotud tegevus alati arendab. Nautimine tekib igavuse ja ärevuse piiril kui tegutsemisvõimalused on võimetega tasakaalus.

Nauditavate tegevuste omadused/ tunnused:

1)      oskusi nõudev keeruline tegevus

2)      tegevuse ja teadlikkuse kokkusulamine – saame tegevusega üheks ja väljaspool seda tegevust sel momendil sind justkui ei eksisteeri

3)      Selged eesmärgid ja tagasisidet, ka tunnetatav tagasiside nt kunstis. Tagasiside sõnum on, kas eesmärk on täidetud või mitte, kas oleme ise tulemusega rahul või mitte.

4)      Tegevusele keskendumine – rituaalne situatsioon, mida sa ise juhid, sellest saab kogu sinu maailm ja tekib valikuline infovoog teadvusesse

5)      Teadvuse kontroll – välised ebastabiilsused, mõjud on välja lülitatud teadvusest. Õpitud oskuste rakendamine.

6)      Kaob eneseteadvus – oma mina jääb tahaplaanile. Harmoonia teistega. Tundub nagu teeksid õiget asja ilma sellele mõtlemata ja ilma selleks vaeva nägemata, sest oleme tegevusest endast haaratud. Ei ole oma minaga hõivatud ega pea mina kaitsmisega tegelema, meil on seega võimalus avardada enda olemuse mõistet. Suunates kogu oma psüühilise energia suhtesse  - kas teise inimese, laeva, mäe, maali või muusikapalaga -  muutub ta oma minast võimsama süsteemi osaks. See süsteem on sama reaalne kui kõik muu elus ja sinna kuuluv mina laiendab oma piire ja areneb.

7)      Ajatunnetus – aeg muutub tegevuse enda rütmi kõrval tähtsusetuks. Tekib ajatüranniast vabanemine.

Inimese elukvaliteet paraneb kui tal on autoteelilisi kogemusi ja tegevusi ehk kulgemise seisundeid. Sekkumine asendab võõrandumist, rõõm asendab igavust, kontroll olukorra üle ja psüühiline energia töötab minatunde tugevdamise nimel.

Tunded pakuvad sisemist rahulolu ja käesolev hetk on õigustatud. Inimene ei ole enam tulevikusaavutuste vang. Elu on rikkam, vürtsikam, mõtestatum ja see tugevdab isiksust ja selle keerukust.

Tähendusliku elu mudel =hobid, suhted, töö ja stressi tekitavad olukorrad suudad muuta kulgemist pakkuvateks tegevusteks.

Kulgemist tekitavad tegevused on dünaamilised ja läbi nende me kasvame ja teeme uusi avastusi. Uude reaalsusesse viib avastamistunne. Oskusi laiendades ja kõrgemaid väljakutseid vastu võttes saab inimesest erakordne isiksus, toimub inimese küpsemine ja keerukamaks muutumine.

Arendamata meeled tajuvad informatsiooni kaootiliselt: treenimata keha liigutused on juhuslikud ja kohmakad, ükskõikne pilk näeb inetut ja ebahuvitavat, ebamusikaalne kõrv kuuleb peamiselt müra, arenemata maitsmismeelele tundub kõik maitsetu.

Keha kontrollides ja füüsilisi aistinguid korrastades võib jõuda teadvuses nauditava harmooniani. Liikumise eesmärk on saavutada läbi keskendumise rõõmus, ennast unustama panev tunne, mis saab omakorda tekkida täna keha distsiplineeritusele, mille juures on olulised sobivad mõtted, rakendatud teadvus.

Levinumad autoteelilist kogemust võimaldavad tegevused:

-sportlikud tegevused, võitluskunstid – vajalikud nii füüsilised oskused kui vaimne ja hingeline tasakaal

- visuaalsed oskused – esteetika, treenitut nägemismeel, nähtavast vaimustumine

- muusika – palju võimalusi korrastada teadvust –rütmid, sõnad, lugu, seotud mälestused, kujutluspildid, harmoonia, esitlus, akustika, sama teose erinevad versioonid, instrumendid

- Maitsmismeele treenimine

- mõtte kulgemise treenimine – inimene, kes teab midagi peast või suudab iseenedaga mõtet arendada, saab ennast ise igal ajal ja olukorras lõbustada sõltumata välistest tingimustest või stimulatsioonist. Kindlad teadmised muudavad meid rikkamaks ja vaimselt sõltumatumaks.

- peen vestlus, vestluskunst – loominguline sõnakasutus, rikas sõnavara, verbaalne soravus, eepika ja luule.

- kirjutamine – info loomine ja kogemuste sõnastamine. Kirjutamine on ka kogemusi korrastav ja kogemusi analüüsiv iseendaga suhtlemise vorm.

Kulgemine võib olla ühekordne sündmus. Aga selleks, et elu nautida tuleb elu muuta üheks suureks kulgemise sündmuseks, mille seostatud eesmärgid panevad meid pidevalt tegutsema, nii et lõpuks saavutatakse elu suured eesmärgid, mis annavad elule tähenduse.

Pidev pikaaegne pühendumine annab eesmärkidele väärtuse. Pühendumisega eesmärgi osatähtsus elus suureneb, sest see näitab, et eesmärki võetakse tõsiselt. Alguses pühendab eesmärk abinõu, hiljem pühendab abinõu eesmärgi. Kindla sihi jälgimine elus toob kaasa sisemise harmoonia ja korrastab teadvust.

M. Csikszentmihalyi„Kulgemine. Optimaalse kogemuse psühholoogia“ ek. Pegasus 2007

"Juht ilma tiitlita" Robin Sharma (2014)

Robin Sharma „Juht ilma tiitlita“ räägib sellest, et tähendusrikka elu ja väärtuslik olemise tunde saame tegelikult mõtteviisist ja vaatenurkadest, millel laseme oma elu ja käitumist mõjutada. Oluline on see, kuidas  sa endasse ja oma töösse, igapäevastesse ülesannetesse ning tegemistesse suhtud. Pole olemas sellist võluvitsa, mis teeb sind sinu elus õnnelikuks. See ei toimi nii nagu võib-olla soovitakse uskuda, et töökoha või positsiooni, ülemuse või valdkonna vahetusega muutud ise rahulolevamaks ja paremaks, elu on väärtuslikum, ise oled võimekam ja panustad entusiasmiga ning ka  inimesed sinu ümber on toredad ja tegijamad. Sharma ütleb, et ka seal, kus sa praegu oled või tegevustes, millega sa seotud oled, on üldjuhul võimalik särada ja nö maailma paremaks muutmisesse panustada.

Üks kõige enam väärtust loovamaid asju elus on teiste inimeste aitamine. Ja aitamine ongi ükskõik millise töö peamine sisu. Igaüks, kes oma tööd hästi ja pühendunult teeb, annab oma töö tulemusega panuse sellesse, et teised saavad oma tööd hästi teha ja mis see muu on kui aitamine kaudses mõttes.

Robin Sharma kirjutab, et igaüks võib olla oma töös juht ja liider st innustada ja toetada kaaslasi, olla eeskujuks, tegutseda oma ülesannetes suurepäraselt, olla optimistlik ja inspireerida teisi. Sharma sõnul annab see igale tööle sügavama mõõtme ja sellise suhtumisega inimene kasvab isiksusena, mis viib sisemise rahu ja kogemuste mitte positsiooni väärtustamiseni. Inimesel tekib kontroll oma elu, töö ja panuse üle ning seda olulisemaks saavad väiksed sammud, millega iga päev paremaks inimesed saada. Eelkõige oleme inimesed ja eelkõige on meie roll üksteist aidata. Sharma ütleb, et elu jooksul on oluline kasutada kõiki oma andeid, leidlikkust ja potentsiaali ning teha seda parimal võimalikul moel, mida sa sel hetkel oskad.

Seega juht ilma tiitlita on inimene, kes loob ise oma elule ja tööle tähenduse. Mina ütleksin, et tegemist on enesejuhtimisega. See on esimese asjana mõtteviisi valiku küsimus ja raamatus Sharma tahabki suunata selle valiku tegemiseni. Otsusta ise, et oled oma elu juht, kuna igaühel on võimalik iga päev anda endast parim, kuna igaüks saab olla eeskujuks ja mõjutada seeläbi teisi olema ka paremad, ka negatiivses olukorras saab asja positiivselt hinnata ning igaüks saab teistesse austavalt ja lahkelt suhtuda ning tööhoiakuid paremale tasemele viia. Selline suhtumine kasvatab enesedistsipliini ja viib suureneva rahuloluni, sest ja väikesed õnnestunud sammud annavad indu juurde ja varem või hiljem hakkad endalt ise rohkem nõudma, sest sa saad aru, et tulemused tulevad aeglase ja pideva täiustamisega. Seejuures on selline enesejuhtimisest tulenev isiklik võim välistest teguritest sõltumatu, kuna seda ei saa keegi mitte kunagi ära võtta.

Sellel teel olles ja enesejuhtimist rakendades hakkavad takistama ebamugavused, hirm ja rasked ajad. Need kasvatavad isiksusi ja õppetundide ning katsumustena tuleb neid ka võtta, sest läbikukkumine ei olegi üldse võimalik nende inimeste jaoks, kellele iga olukord on õppimist vääriv kogemus.

Väärikas isiksus oskab teisi kiita ja ülendada, tuua teistest välja parimat, kuulata ja anda teistele võimalus olla kuulatud ja kontrollib oma mõtlemist ning hindab seda (eneseteadvustamine).

Robin Sharma "Juht ilma tiitlita" ek Pilgrim 2013

"Aeg & vaim. Mõtteid ja arutlusi" Ülo Vooglaid, Ivar Tröner (2015)

Ülo Vooglaid on minu jaoks olnud tähenduslik mõtleja. Vooglaid on loonud oma definitsioonide maailma, mille peamine võlu on minu jaoks see, et ta seostab asjad nende toimumise eelduste, terviklike süsteemide, ühiskonna protsesside jm. Ükski fenomen pole asi omaette, aga on osa süsteemist. Selline lähenemine on võimaldab teada-tuntud asjadele vahel uue pilguga vaadata.

Vooglaid pole avaldanud ühtegi terviklikku teooriat ja ka kõne all olev tekst on Ivar Tröneri poolt Vooglaidi märkmete põhjal kokkupandud tsitaadikogumik.

Lisan siia kokkuvõttesse kolm iseloomulikku stiilinäidet Vooglaidilt:

*
Eesmärgid on vaid subjektil. Inimene seab eesmärgid, valib ja kavandab nende saavutamise vahendid ja teed. Oluline on teada, et tegevusel, üritusel ja näiteks tekstidel ei saa olla eesmärke. Eesmärk on tegijail, korraldajail, autoreil. Ka seadustel ei saa olla eesmärke, eesmärk on seaduseandjal. Ka kohtumistel ei ole eesmärke, eesmärk on kohtujatel või kohtumise korraldajatel. 

**
Praktikas on oluline sihi, eesmärgi ja vahendi eristamise ja seostamise printsiip- Siht on otstarbekaks peetav suund, millel püsida ning millest oleks vaja kogu aeg kinni pidada. 
Eesmärk on kujutlus tulevikust, mis oleks vaja sihil olles mingiks ajaks saavutada. 
Vahend on sihil püsimiseks ja eesmärgi saavutamiseks vajalike eelduste süsteem. Miski saab olla ahend vaid sihi ja eesmärgi suhtes. 

***
Et elus midagi saavutada, tuleb keskenduda. Selleks, et midagi suurt ja tähtsat saavutada, tuleb pühenduda. Pühenduda saab inimene, kes suudab loobuda kümnetest ja sadadest asjadest, tegevustest ja võimalustest, mis kõik näivad huvitavad ja vajalikud, kuid hajutaksid tähelepanu kõige tähtsamalt ja peamiselt ning muudaksid pühendumise võimatuks. Pühendumise oluline eeldus on kutsumus. 

Vooglaidi tsitaadid sobivad sirvimiseks neile, kes naudivad süsteemsust ning tahavad mõtiskleda ühiskonna, juhtimise ja hariduse olemuse üle.


"Aeg & vaim. Mõtteid ja arutlusi" Ülo Vooglaid, Ivar Tröner (2015)

Raamatu kokkuvõte Andralt: „Lean In: Women, Work, and the Will to Lead“ Sheryl Sandberg (2013)

Igal naisel on vajalik teada sugudevahelise ebavõrdsuse põhjuseid  juba selle tõttu, et paljud nendest põhjustest on kinni naiste enda mõtlemises ning peegelduvad sisseõpitud käitumismustrites. On selge, et need mustrid pärinevad meie vanematelt ja nendeaegsetest ühiskonna ootustest naise rollile.

Osates neid sisemisi ja välimisi takistusi mõista ja ära tunda saavad naised ise oma võimalusi avardada, oma eneseteadlikkust tõsta ning meestega võrdsemal positsioonil toimetada.

Sellised sisemised takistused nagu enesekindluse puudumine, liigne enesekriitika ja võimete alahindamine on naistele omasemad kui meestele ning seetõttu on naistel rangem ja nõudlikum hoiak enese suhtes. Me kipume arvama, et pole veel piisavalt head ja õnnestumiste taga näeme tihti teiste panust, abi ning soodsaid juhuseid, mitte aga enda nutikust ja tarkust. Üsna tavaline on, et naised hindavad oma töötulemusi kehvemateks kui need tegelikult on, mehed vastupidi hindavad oma tegutsemist paremaks kui tegelikult välja kukkus. Kokkuvõttes eksisteerib omamoodi negatiivne korrelatsioon meeste ja naiste tulemuslikkuse presenteerimises, kus naised jäävad alalhoidlikkuse, tagasihoidlikkuse ja enda/laste/pere kaitse instinktide tõttu nõrgemasse positsiooni.

Naisena ongi minu võimalus teada seda erinevust ning õppida töö ja professionaalses elus meeste käitumist lugema ning endale seeläbi tekitada võimalusi silma paista ning olukordi enda kasuks pöörama. Kui ma pean enda tööd ja tulemusi hindama, siis tagasihoidlikkus ei ole voorus. Samuti teadvusta, et reeglid ei ole paindumatud ja uuringute järgi mehed painutavad reaalsust omale sobivamas suunas sellega õnnestumisi ja võimalusi avardades, samal ajal naised võtavad liiga tõsiselt etteantud piiranguid ning jäävad seetõttu lõksu või varju.

Sisemiste piirangutega tuleb igal naisel ise tegeleda (autor soovitab ka naistel luua oma grupid, kes samade asjaoludega tegelevad, et ühise toetuse kaudu üksteist julgustada). Väliste takistustega peaks kogu naissugu aga ühiselt sama asja ajama. Välised takistused hõlmavad erinevate gruppide suhtumist eneseteostust, väljendusvabadust ja võrdset kohtlemist otsivatesse naistesse: ühiskond laiemalt; kitsamalt aga töökaaslased, partner, sõbrad, ema, ülemus, koostööpartnerid, … . Kas eneseteostust otsivate naiste lähedased ja kaaslased jagavad nende „ajaloolist“ koormust kodu ja laste eest hoolitsemisel? Praegu laialdaselt veel mitte. Samuti ühiskonna üldised hoiakud takistavad naiste püüdlusi, kuna tööalast edu seostatakse naistega negatiivses võtmes ning kompetentset naist peetakse samal ajal vähem meeldivaks inimeseks. Uuringud näitavad meeste puhul just vastupidist seost. See tekitabki naistes omakorda sisemisi hoiakuid ennast vähem esile tõsta, et mitte saada üldsuse kriitikat.

Sheryl Sandberg ütleb kogu raamatu vältel, et igaühel peab olema võimalus valida. Mees ja isa võib valida olla lapsega kodune ja ta ei tohi saada seetõttu diskrimineeritud. Naine võib valida eneseteostuse tööl või karjäärivõimalustest kinni haaramise pere ja laste kõrvalt ning ta ei tohi saada seetõttu kehvemaid lepingulisi tingimusi või eelarvamustega suhtumist. Naistel on õigus valida ka olla laste päralt ja see on siis nende valik mitte pealesunnitud olukord. Koduses elus peavad olema mees ja naine partnerid, kes aitavad üksteist ja panustavad kodusesse ellu kokkulepitud ja mõlemale sobivad mahus. Sheryl toob palju näiteid omaenda elust, kuidas ta on oma pereelu korraldanud jagades kohustusi oma abikaasaga, kellele oli samuti töö ja karjäär olulised, ning kuidas mitte ainult naine vaid ka mees on tööelus korrektuure teinud, et laste eest hoolitseda ning kokkuvõttes on nad mõlemad saanud areneda tööl olles kindel, et kodu on hoitud.  

Sandberg käsitleb ka karjääri teemat andes uue vaatepunkti tööalasele arenemisele. Ta ütleb, et karjäär ei ole nagu redel vaid nagu laste mänguväljak, kus on palju mooduseid liikuda. Igaüks saab leida ja luua unikaalse raja, mis sisaldab nii tõuse kui ajutisi langusi, tupikuid ja uue trajektoori valimist. Redelil oled kinni teise taga, aga mänguväljkul mitte. Selle käsitluse järgi ei ole mistahes tööalane liikumine positsioonide vahel probleem ja nii ei pea ka naised pelgama muutusi sellelt teelt, mille nad on valinud. Pole olemas täpselt sulle sobivat tööpakkkumist, ta julgustab võimalusi enda kasuks pöörama ja neid endale sobivaks tegema mitte jätta võimalusi kasutamata kuna kõik detailid ei sobi. See on jällegi naiste enda seotud piirang, mille järgi naised pigem jätavad võimaluse kasutamata kui neile tundub, et nad ei vasta näiteks ainult ühele esitatud nõudmistest. Töö käigus õppimist ei tohi alahinnata.

SherylSandberg „Lean In: Women,Work, and the Will to Lead“ 2013

Diskussiooni kokkuvõte: neli ideed, kuidas oma aju paremini tööle panna

Meie raamatuklubi esimest teemat otsides segus, et kahel lugejal kolmest on parasjagu laual ajuteemaline raamat. Ajuteemast saigi meie esimene ühine lugemisprojekt. Jõudsime õhtuse läätsesupi ja lapse magama paneku vahepeal loetud raamatutest intensiivselt rääkida. Kokkuvõtteks tegin väikese valiku sellest, kuidas võiks oma aju paremini tööle panna:

   

·         Peata „võitle või põgene“ süsteem. „Võitle või põgene“ süsteem on mõeldud elu eest võitlemiseks, kuid aktiveerub ka kellegi solvangu peale. See süsteem käivitab tunnete ja hormonaalsete protsesside ahelda ja kurnab meid, kui aktiveerub tihti. Intellekt peab õppima piduri peale panema, et reaktsioon ei käivituks. "Pidurdamiseks" teadvusta olukorda öeldes endale mida sa teed, kus oled, selgitades endale oma emotsioone, nt hakkan vihaseks saama. Teadvustamisest võib viha lahtuda.

·         Tee rutiinsetes asjades väikeseid muudatusi ja õpi keeli kuni elu lõpuni. Selleks, et infot mäletada tuleb infot teadlikult salvestada. Aju omadus on sarnast infot uuesti mitte salvestada. Nii ei mäleta me täpselt kuidas tuttavat teed pidi tööle saime. Tee sama asja tehes midagi teistmoodi, siis on see ajule uus info ja info salvestub nt püüa iga päev tööle mineku teel märgata midagi uut. Õpi uusi keeli. Sellega hoiad aju töös ja õppimas. Alzheimerit saab ajutrenniga ära hoida.

·         Trauma korral ära mõtle üle, siis salvestad negatiivse reaktsiooni. Kogemuse ajal tekivad seosed ja kujuneb välja reaktsioon. Näiteks teatud lause tekitab viha ja edaspidi juhtub see igas uues situatsioonis. Seoseid on võimalik üle salvestada. Aju omadus on, et me ei saa sündmusi täpselt salvestada. Me meenutame sündmust ja loome need oma mõttes uuesti. Sündmust uuesti läbi elades lisame sinna uusi mustreid. Saame valida, kas võimendame negatiivseid seoseid või loome uued seosed.

·         Hinga sügavalt läbi kõhu. Sümpaatiline (oleme tavaliselt siin) närvisüsteem on aktiivne kui oleme valmis võitluseks. Kui parasümpaatiline närvisüsteem on ülekaalus tunneb inimene end hästi, on väike ärevus ehk huvi. Parasümpaatilise närvisüsteemile saab lülituda läbi sügava kõhuhingamise.

Lingid raamatu kokkuvõtetele:

Deepak Chopra and Rudolph E. Tanzi "Super Brain – Unleashthe Explosive Power of Your Mind” (2012)

Ray Kurtzweil “How to create a mind” (2012)

RickHanson and Richard Mendius „Sinu aju“ (2009)

"Sinu aju“ Rick Hanson ja Richard Mendius

Kõik, mis voolab läbi mõtete, voolib aju. Seega saab mõtlemist kasutada aju muutmiseks. Raamat räägib sellest, mida aju teeb, kui meel on õnnelik, armastav, mõistev. Kui neid ajuseisundeid aktiveerida, siis need lähevad iga korraga tugevamaks.

Meel (mõistus) on neuronitevahelised signaalid, mida antakse edasi sünapsite kaudu ja signaalide kandvad ained on neurotransmitterid.

Mineviku pärand
Aju on evolutsiooni käigus omandanud teatud mustrid, mis on aidanud meil liigina ellu jääda. Kõik asjad taanduvad aju ja meele töös sellele, kas olukord on võimalus või oht, millest on ellu jäämiseks vaja hoiduda. Evolutsiooni tulemusena oleme häälestatud automaatselt vältivale käitumisele, esmalt eeldab aju alati halba. Samuti on negatiivsete kogemustel suurem mõju meie ajule ja käitumisele, mis tuleb ellujäämisvajadusest kauges minevikus. Aju eesmärk on teatud simulatsioone (valmisolek, ebameeldiv olek, võitle või põgene) koguaeg korrata, et tugevdada neuraalseid seoseid sündmuste ja tunnete vahel, et tulevikus paremini hakkama saada (aju mõistes siis tõenäolisemalt ellu jääda).  

Aju tekitab kannatusi (ka füüsilisi)

Ellujäämisvajaduse tõttu on meil peamiselt aktiivne sümpaatiline närvisüsteem. Kaitsevalmis olles aktiveeruvad amügdala, taalamus, erituvad noradrenaliin, adrenaliin, kortisool, mis omakorda stimuleerivad südame tööd, silmade pupillide laiust, kopsude töövõimet, immuunsüsteemi- kogu selle kaskaadi ülesanne on olla valmis enesekaitseks. Põhimõtteliselt pole meele jaoks vahet, kas jooksed lõviga võidu, kaitsed tööl kiivalt enda seisukohti või pahandad koristamata toa pärast. Füsioloogilisel tasandil toimuvad samad protsessid. Kaasnevalt seiskuvad või pidurduvad sellised süsteemid, mis ei osale enesekaitses, näiteks suguelundkond, seedimine. Samuti väheneb olukorra adekvaatse hindamise võime, teiste kavatsuste mõistmine ning prioriteetide seadmine on tagaplaanil. Nendest sümpaatilise närvisüsteemi aktiveeritud mehhanismidest lähtuvad mitmed stressi kehalised sümptomid ja pikaaegse pingeseisundi füsioloogilised tagajärjed.

Heaolu ja õnnelikkus aju õpetamise kaudu

Kui me oleme teadlikud aju mõjust ja seostest sellega, kuidas me käitume, ning mõistame, miks see nii toimib, siis saame peatada negatiivse info ammutamise ja talletamise ning takistame meele ründevalmis olekut. See omakorda mõjutab kogu meie enesetunnet.

Heaolu ja õnnetunne sõltuvad aga hoopis parasümpaatilise närvisüsteemi signaalidest ning limbiliselt süsteemilt saadud positiivsetest emotsioonidest. Dopamiin ja serotoniin on ühed neurotransmitteritest, mis vallanduvad ajus meile meeldivas olukorras, tõstavad tähelepanuvõimet ning annavad energiat. Kõrge dopamiini tase on õnnelikkuse üks aluseid.  

Meele õppimisvõime seisneb selles, et neurotransmitterite vabanemine ja nende liikumise teed ajus tugevnevad seda enam mida rohkem neid transmittereid ja nende trajektoore kasutatakse. Kokkuvõttes see tee kinnistub ning tulevikus on need transmitterid kiiremad tekkima ja oma teed läbima.

Õnneliku elu retsept on hoida peamiselt aktiivsena parasümpaatilist närvisüsteemi, mis loob positiivse ja armastava tausta. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus tuleb hoida mõõdukas, mis annab kirge ja entusiasmi tegevusteks. Elutähtsates olukordades sümpaatiline närvisüsteem võtab juhtimise (õnnetus, kiiret tegutsemist vajav olukord). Meie asi on teadvusega õpetada aju. Ise on vaja kontrollida, millal on mõtet ärrituda. Sellega hoiame ennast ka tervemana. Enamik olukordi meie igapäevases elus ei vaja tegelikult tugevaid reakstsioone, sest tegemist ei ole kuidagi meie elu ohustavate situatsioonidega.

Aju õppimisvõime hoolitseb selle eest, et meele kontrolli all hoidmine on ajaga järjest lihtsam. Sest positiivsed kogemused ja faktid loovad ja tugevdavad samuti heaolu tekkimise trajektoore ning õnnelik olemine muutub loomulikuks.  

Kuidas õpetada aju?

Aju ja meelt on võimalik muuta näiteks:

-        regulaarse meditatsiooniga (õpetad ennast rahulik olema ja mitte ärrituma, vahet tegema olukordadel, mis on tõsised ja vajavad sekkumist ning mis mitte)

-        pöörates positiivsed faktid positiivseteks kogemusteks – naudi head kogemust, tunneta emotsioone ja lase dopamiinil voolata (teades, et see kinnistab heaolu tekkimist ka tulevikus)

-         kasutades positiivseid kogemusi negatiivsete mahendamiseks , tasakaalustamiseks. Aju salvestab mälestusi „üle“. Mälestused salvestatakse auklikult ainult sünapsite ühendustena (mis võimaldab tekitada meenutamisel isegi sama tunnet, mis selles olukorras oli), mitte aga terviklikult piltidena. Meenutamisel salvestatakse mäletus uute ühendustena üle ning kui negatiivset mälestust meenutada samal ajal kui tunned õnnetunnet, siis mälestus maheneb, sest sellele lisanduvad uued positiivsed lingid. 

-        Kõhuhingamine aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi

-        Kalamaksaõli tarvitamine soodustab neuronite kasvu ning tõstab meeleolu

-     Raud ja B-6 vitamiinid soodustavad serotoniini teket (kui on vitamiini puudus, siis ei saa ka neurotransmitter tekkida) 

-        L.fenüülalaniin on dopamiini tekkimise aluseks.

Kokkuvõtteks
Raamat oli valgustav, et mõista miks me käitume nagu me käitume, ka ebaratsionaalselt, suutmata peatada oma (vihaseid) emotsioone. Inimestega iga päev koos töötades on rahustav neid mehhanisme teada, et näha olukordi läbi ning mõista, et kellelgi teisel pole minuga üldse midagi pistmist. Raamatus toodud näited andsid häid meetodeid, mille abil eristada ettetulevaid olukordi, et rahulikult ja neutraalselt valida sobivaim reageering. Üllatav kui palju on tegelikult olukordi, mis ei nõua minult mingit erilist reageeringut võimaldades rahuliku südamega edasi minna. See on säästlik esmalt enda suhtes, võimaldab meil olla ka füüsiliselt tervemad ja emotsionaalselt stabiilsemad.  Raamatus peitus minu arvates vastus, miks halvad uudised „müüvad“, miks nende üle tahetakse arutada, teiselt poolt ka selgitus, miks ennast negatiivsest uudisvoost eemale hoida, et mitte lasta maailma valul endale stressi tekitada. Me saame kokkuvõttes ise oma aju mõjutada sellega, mida me talle lubame või mida mitte ning kuidas teda harjutame. Iga harjutamine on loomulikult pikemaajaline tahtejõu ja distsipliini kasvatamine, mida nõuavad ka autorite poolt pakutud nõuanded ja harjutused teadlikkuse kasvatamiseks.

Rick Hanson ja Richard Mendius „Sinu aju“ (Buddha's Brain: The Practical Neuroscience of Happiness, Love & Wisdom) (2009)