„Tuleviku majandus“ Alec Ross (2016)

Mina lugesin raamatut "Tuleviku majandust" peamiselt kahel põhjusel: selleks, et saada infot, kuhu tasuks pikaajaliselt investeerida ja üldise majandus-teadlikkuse tõstmise mõttes. Toon raamatust välja tulevikutrendid, mis mind kõige enam kõnetasid. 

Kümme suundumust pähklikoores: 

1. Tulevikumajanduse mootoriteks on biotehnoloogia / genoomi kaardistamine, küberkaitse, kõige koodimine.
2. Hariduses saab järjest olulisemaks globaalne maailmatunnetus, keelteoskus ja programmeerimise oskus.
3. Ees ootab robotite sajand, ca 70% kõigist robotitest müüakse robootika suure viisiku riikides: Jaapanis, USAs, ja Saksamaal, Hiinas ja Lõuna-Koreas.
4. Inimese genoom on kaardistatud, oodata on uusi läbimurdeid.
5. Raha koodimine viib panganduse mobiili ja suurendab krüproraha kasutusvõimalusi.
6. Jagamismajandus on leidnud usalduse ja muudab turgusid.
7. Kübersõda võib häirida internettivõrkku kuni hävitada arvuteid.
8. Peaaegu kõige digimine on järgmise kümne aasta kõige tähenduslikum majanduslik areng, mis viib paljud asjad intenetti (internet of things) ja loob suurandmeid, mille põhjal tekivad uued võimalused (tehisintellekt, masinõpe).
9. Tulevikuturgudele on naised ja noored kaasatud.
10. Tulevkuärid õitsevad avatud majandusega ühiskondades. 

***

1.    Tulevikumajanduse mootoriteks on biotehnoloogia / genoomi kaardistamine, küberkaitse, kõige koodimine, keskkond/energia, mobiil, finantsmaailma koodimise liider on USA, Hiina soovib saada juhtivat rolli 7 valdkonnas: energiasääst ja kk kaitse, uue põlvkonna IT, biotehnoloogia, kõrge hinnaga seadmed, uus energia, uued materjalid ja uue energiaga töötavad sõidukid

  

2.    Hariduses: Elu muutub keerulisemaks, sest peame toime tulema suurema hulga info ja valikutega. Alec pakub, et üha kiiremate muutuste ja konkurentsi maailmas võimaldab ärivõimalusi näha selline haridus, kus lapsele antakse globaalne maailmatunnetus, keelteoskus ja programmeerimise oskus. Siis suudab inimene erinevatel turgudel toimivat jälgida ning näiteks kasutada ära ühes riigis loodud tehnoloogiat teise riigi arengute jaoks.

eBay endine juht Danahoe soovitab õppida mandariini keelt ja arvutiteadust. Ka on trendikas õpetada ca 6 a alates mõnda tehnilist keelt nt Phyton. "Praegu on vajadus Aspergeri sündroomiga matemaatiliste annete järele. Ent ma usun, et see Aspergeri-majandus kestab vaid veel kümmekond aastat , sest kui tehnoloogilised platvormid on kord olemas, siis kaob vajadus neid taas avastada." Google juht Eric Schmidti arvates on tähtis õppida mõistma keerulisis probleeme (programmeerima), kõige tähtsamaks peab aga arendada analüüsivõimekust. Arvutid hakkavad tegema rutiinseid töid, inimesed juhivad arvuteid, see ei kao. Tuleb õppida mõtlema piirideta maailmas, kus võib olla ajaloolane - programmeerija.

3.    Robotite tulek: tervitage oma uusi töövõtjaid ja hooldajaid, järgmisel kümnendil muudab meie elu see, et elame koos robotitega. Umbes 70% kõigist robotitest müüakse robootika suure viisiku riikides: Jaapanis, USAs, ja Saksamaal (viimased kolm on tööstus- ja meditsiinirobotite valitsejad nt Google, Toyota, Honda) ning Hiinas ja Lõuna-Koreas (odavamate, tarbijatele suunatud robotite tootjad). Jaapanis müüakse kõige enam roboteid, Hiina kasv on alates 2005. a. olnud kõige kiirem. Vahe nende riikide ja teiste riikidega on üüratu. Lõuna-Koreas toodetakse mitu korda rohkem tööstusroboteid  kui Lõuna-Ameerikas, Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Indias kokku.

Suurele viisikule hakkavad kuuluma robotite kaubamärgid, arendatakse välja tarkvara ja võrgustikud. Euroopas on robotite tuleku osas rohkem hirmu kui idas. Lõuna-Koreas nähakse õpetavaid roboteid positiivses, Euroopas aga negatiivses valguses. Tehisintellekt ja masinõpe, toovad robotite arenguga kaasa revolutsioonilisi muutusi, millel on sama suured tagajärjed  tööjõule nagu eelnenud põllumajandus-, tööstus- ja digirevolutsioonil. Robootikas teenitud raha tuleb aga reinvesteerida töötuks jäänud taksojuhtide ja ettekandjate haridusse.

4.    Geneetiline kood: genoomikast teame veel samapalju kui 1994. aastal internetist (kui internet oli äriks muutumas) sellest saab aga triljoni-dollari-äri, mis pikendab eluiga ja kõrvaldab peaaegu kõik haigused, mis tapavad praegu sadu tuhandeid inimesi aastas. Bioteaduste pöördelised sammud võimaldavad inimestel elada kauem ja tervemalt kui kunagi varem - vähemalt neil, kes saavad seda endale lubada.

Geneetika uuringutega on tegeletud sellest ajast peale kui Tšehhi munk Gregor Mendel avastas 19. saj. keskel genoomika põhialused. Läbimurre toimus 1995. aastal kui esimest korda järjestati elusorganismi Haemophilus influenza bakteri genoom, mis tekitab lastel eriti raskekujulisi põletikke. Inimese genoomi esialgse versiooni järjestamisest teatas president Bill Clinton 2000. aastal ja kolm aastat hiljem teatas rahvusvaheline inimgenoomi sekveerimise konsortsium, et inimese genoom on täielikult järjestatud. Juba 1980. aastal tõestas John Hopkinsi ülikoolist Bert Vogelstein, kuidas muutuvad DNA mutatsioonid kasvajateks. Tänu tema tööle avastati ca 150 geeni, mis mõjutavad vähi arengut ja levimist: ta lõi "vedelikubiopsia" meetodi, millega saab kasvajat verest avastada, kasvaja, mille suurus on 1% kasvajast, mida on võimalik määrata magnetresonantstomograafiaga. 

5.    Raha koodimine  (ingl. k. code-ification autor eraldab raamatus sõna code sidekriipsuga, rõhutamaks koodi kasvavat tähtsust)

***Digipangandus: koodi rakendamine kaubandus annab tavalisele inimesele  ükskõik millises maailma otsas võimaluse raha saada, omada, kulutada või üle kanda. Maakera seitsmest miljardist inimesest on mobiil kuule miljardis. Seda on rohkem, kui inimesi, kel on võimalik kasutada tualetti. Nii on maksed kolinud mobiiltelefoni. Aafrikas Josh Nesbit Medic Mobile nt saad arstilt infot, kuidas ise haigusi diagnoosida, mobiili valgus aitab hinnata sümptomeid õigesti.

*** Krüptoraha ehk digiraha: Bitcoin (ingl k bitcoin on nii digiraha kui ka selle avatud koodiga tarkvara ja maksesüsteem; maksesüsteemi/tarkvara kohta kasutatakse tõlkes nime Bitcoin, bitcoini'de kui raha kohta aga eestikeelset vastet bitimündid). Bitcoin annab võimaluse maksta kaupade eest võrgus.  2014. aasta lõpus aktsepteeris bitimünte ca 21 000 kaubanduseteevõtet sh Amazon. Bitcoin sündis nende peas, kes suhtuvad sügava skepsisega valitsustesse, traditsioonilistesse finantsinstitutsioonidesse ja fiat-rahasee (raha, mille väärtus on seadusega kehtestanud valitus). Bitcoin sai teoks, kuna kadus usaldus tradits. finantssüsteemi vastus ja tekkis uuenduslik tehnoloogia - blokiahel, mille loojaks oli Satoshi Nakamoto.

  

*** Blokiahel on hiiglaslik kontoraamat, millesse salvestatakse kõik tehingud. Bitcoin on jagatud kõigi selle kasutajate vahel. Selle täielik avalikkus vähendab petmisvõimalusi. Kontoraamatut värskendatakse kindla ajavahemiku tagant, kogudes kõik privaatvõtmega kinnitatud tehingud üheks suureks blokiks, mis lisatakse kontoraamatusse, selle lõppu. Alec arvab, et suurema osa praegu ringluses olevates krüptoraha lahendustest kaovad igaveseks, aga krüptoraha ise jääb. Krüptorahas peitub lihtsalt nii palju majanduslikke eeliseid, eriti neile turgudele, kus on nõrgad valuutad ja suur sõltuvus välismaalt koju saadetavast rahast. Samas on krüptoraha siiski eksperiment, mille puhul on väga palju tegureid, mille kohta me ei tea, et me neid ei tea.

6.    Jagamismajandus: kooditud usaldus. E-kaubandus on algusest peale maadelnud usalduse küsimusega. Esimese tõelise läbimurde saavutas 1995. aastal eBay. See võrgus toimiv turuplats on rajatud usaldusele - ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ning raha ja eBay võtab tehingu peale tasu siis kui mõlemad osapooled on veendunud heas lõpptulemuses. eBay asutaja Pierre Omidyari sõnum õpetas eBay usaldama võõraid. See pole pime usk vaid sisselogijate maine tugineb ostjate ja müüjate kahesuunalisele hindamissüsteemile.

Jagamismajandus on saanud tõelise hoo sisse on muutmas turgude loogikat, kus inimesed ise on nii ostjate kui müüjate rollis. Praegused gigandid 2007 Airbnb Brian Chesky või Uber 2009 Travis Kalanick ja Garrett Camp mõlemad ideed võrsusid San Franciscost.

7.    Küberkaitse koodisõda. Rünnakus võrgu konfidentsiaalsuse, kättesaadavuse ja tervikluse vastu. Konf. puhul on eesmärk süsteemist varastada või avalikustada konf. andmeid, nt krediitkaardi või sotsiaalkindlustuse numbreid. Kättesaadavuse ehk teenuse tõkestamise või hajutatud teenuse tõkestamise ründed püüavad ettevõtte internetiühenduse rivist välja lüüa, koormate seda hiigelhulga päringutega, mis süsteemi ummistavad.

Selline rünnak võib ka kaaperdada sadu arvuteid ja ühendada need massrünnaku sooritamiseks fantoomvõrguks (ing k botnet). Fantoomrünnakute sihtmärgiks on tavaliselt suurkorp.  või valitused, samuti kodanikuühiskonna org. ja sõltumatud meediaorg. Näiteks Süüria elektroonilise armee rünnak Associates Pressi Twitteri kontole konf ja terviklikkuse vastu. Terviklikkuse vastu suunatud rünnakus muudavad või hävitavad arvuti koodi, eesmärk on kahjustada riistvara, taristut või reaalseid süsteeme.

8.    Infoajastu: suurandmed. Põllumajandusajastu toormaterjal oli maa, tööstusajastu toormaterjal oli raud, infoajastu toormaterjal on teave. Internet on muutunud kaootilise teabe sasipuntraks, nüüd aga on olemas viis kuidas seda süstematiseerida ja äris kasutada. Seni kasutati suurandmeid reklaamiäris, nüüd kasutatakse neid kõige erinevamates korporatiivvaldkondades, aga ka krooniliste sotsiaalsete probleemidega tegelemisel. Näiteks panna arvutid omaahel suhtlema selliselt, et saada maksimaalselt toitu olemasolevalt, põllumehe tööst saab kontoritöö, kui isesõitvad traktorid ja viljapõlde analüüsivad tsensorid koostööd teevad.

***    Asjade internet (ingl k internet of things): elektrooniline side ja elektroonilised sensorid on meie ümber juba mõnda aega, tänu pilvetehnoloogiale langes andmete säilitamise hind. selle tulemusena on tekkinud platvorm asjade internetile, kus igal objektil alates autodest farmiseadmetest, kellade ja koduseadmeteni, isegi riieteni on võime andmeid vastu võtta ja edasi anda. Peaaegu kõige digimine on järgmise kümne aasta kõige tähenduslikum majanduslik areng.

9.    Tulevikuturgudele on naised ja noored kaasatud. Uuenduslikkust näitab kõige ilmekamalt naise positsiooni tugevnemine, neile majanduslike ja poliitiliste täisvolituste andmine. See on parim, mida üks riik või ettevõte võib teha oma konkurentsivõime parandamiseks. Ühiskonnad, mis ei suuda ületada oma negatiivset kultuuripärandit suhtumises naistesse, ei suuda ka järgmise uuenduslaine ajal pinnal püsida. Samuti on uus võimalus noortel, kel on arenevates valdkondadest nt mobiil või sotsiaalmeedia, palju rohkem kogemusi kui vanematel.

10. Tulevikuärid õitsevad avatud majandusega ühiskondades, arenevad praeguse geopoliitilise struktuuri raames ja ühtlasi muudavad seda. 20 . sajandil jooksis valitsev lõhe poliitiliste süsteemide ja turgude vahel mööda vasak- ja parempoolsuse telge. 21. sajandil on peamine lõhe nende vahel, kellel on avatud poliitiline ja majanduslik mudel, ning nende vahel kellel see on suletud. Majanduslik ebavõrdsus suureneb veelgi ja sunnib ühiskondi leidma uusi kohanemisviise. Arvutikoodi kasutamise laienemine uutele majandusvaldkondadele muudab põhjalikult kaht traditsiooniliselt riigile kuulunud valdkonda: raha ja võim. Kiire progress toob kaasa suurema ebastabiilsuse.

*** Alec loob lk 178 näite kahest avatuse ja suletuse vastaspoolustest, mille ühele teljele paigutab Eesti ja teisele Valgevene. Väites, et suur osa riike jääb nende poolsute vahele. Info ei ole avatud ühiskondades enam valitsuse või meedia monopol. Riigi edukus sõltub sellest, kuidas nad tulevad toime süsteemse kontrolli kadumise ja võimu killustumisega. Põhivastuolu on avatuse-suletuse vahel.

Finantskindlus ja esimesed sammud

Olime juba varasemal diskussioonil jõudnud järeldusele, et finantsiline kindlustatus on oluline saavutada ka iseseisvalt st naisena on vaja teha selliseid otsuseid, mis vähendaksid sõltuvust mehe sissetulekutest. Sellest meie seekordne arutelu teema -kuidas alustada investeerimisega.
Kokkuvõttes lähtuvalt erinevates raamatutes antud soovitustest ning ühisest arutelust on meie ühised järeldused järgmised:

-          vaadata üle oma kuueelarve ja teada, millele raha kulub

-          teada kui suured on nn automaatseid kulutused, kus raha liigutamisel enda kätte külge ei pane (igasugu otsekorraldused). Need on küll mugavad maksemeetodid, aga kui järg hakkab käest ära minema siis võib uuesti võtta kõik enda kontrolli alla ning teha ise vajalikud maksed. Tulemus on see, et on võimalus ja põhjus korrapäraselt oma suurematesse väljaminekutesse süveneda.

-          Kuna 50% oma sissetulekutest investeerivate inimeste hulka jõudmine tundub veel ulme, siis võtame reaalsema eesmärgi – aasta lõpuks saavutada 30% säästmise/investeerimise osakaalu.

-          Eesmärgi poole liikumine vajab uue tarbimismentaliteedi kasvatamist, mis hõlmab näiteks laste kulude kontrolli all hoidmist, kingituste ja meelelahutuse väljaminekute piiramist jms. Kui soovime 30% säästa tuleb ilmselgelt teha hoopis teistsuguseid ostuotsuseid ja ka teha neid teistmoodi. Viimane on ehk veelgi raskem, mille jaoks on tarvis leida meelelaad mitte kulutada kui sul tegelikult on võimalik kulutada ning püsida vähem kulutamise fookuses.

-          Säästmine investeerimise eesmärgil peab saama üheks regulaarseks sammuks ja kiusatuste vähendamiseks on ilmselt mõistlik kanda investeeringuks minev raha oma investeerimis- või muule kontole kohe kuu alguses koos muude lasteaia või elektriarvete tasumisega.

-          Tähtis on regulaarselt säästa ja hakata teadlikult muutma oma finantskäitumist. Selle nö seemnekapitaliga saab hakata tegema reaalselt investeerimisotsuseid.

-          Liituda teiste mõttekaaslastega ja hoida enda fookust nt osaleda LHV seminaridel, lugeda Naisinvestorite klubi postitusi, mängida cashflow mängu.

“Kuidas kodustada raha” Teet Parring

Parring võrdleb rahaasjade korraldamist dieedipidamisega: alati on sellega lihtsam alustada homme. Ja samas ei usu ta dieeti – sest uuringute järgi suudavad vaid vähesed kaalulangetajad saavutatud tulemusi pikaajaliselt säilitada. Dieet ei ole lahendus. Kehakaalu alandamiseks on vaja muuta elustiili.

Raamat annab hästi praktilised nõuanded, kuidas võtta oma finantsasjad kontrolli alla, seada finantsalased isiklikud eesmärgid ning nende poole selget tegevuskava jälgides liikuda.

Kuigi raamatus ei olnud minu jaoks palju uut infot, siis oli see loetud kolmest finantsalasest raamatust (Seppo Saario „100 igihaljast börsivihjet“ ja Kaur Kenderi ning Rain Lõhmuse „Raha“) just see, mis andis tõuke esimesi konkreetseid samme astuda (oma bilansi ja kulude-tulude ülevaate koostamine). Ja seda eelkõige seetõttu, et autor tegi oma näidete ja lihtsa stiiliga selle tõesti lihtsaks ja elementaarseks.

Kõigepealt soovitab autor selgeks teha oma varade ja kohustuste seis ehk koostada isiklik bilanss ning seejärel tulud ja kulud. Kui tänane seis selge, järgneb vaade tulevikku „Mida ma tahan?“ ehk eesmärgi seadmine koos tegevuskava koostamisega. Ja siis oledki valmis, et plaan ellu viia! See osa on ehk kõige raskem, sest nagu dieedipidajal, valitseb ahvatlusi kõikjal, alustades iseenda tarbimisharjumustest, mida tuleks muuta samm-sammult, mitte kavandada üleöist kannapööret.

Ta soovitab alustada sellest, et iga kuu maksad kõigepealt iseendale ning siis hakkad vaatama, kuhu veel on raha vaja. 50% klubiga kohe liitumine võib nõuda teatud pingutust, aga alustada võib ka väiksemalt. Ja manitseb ka mitte unustama jooksvaid ülevaatusi iga nädal / kuu / kvartal / aasta. 

Seda lihtsat peaaegu step-by-step käsiraamatut julgen küll soovitada neile, kes on päris alguses ja ei tea, kust liikvele minna! Ja ise ka veel käest ära panna ei plaani.

"100 igihaljast börsivihjet" Seppo Saario

Seppo Saario raamatu kokkuvõtteks pakun sel korral valimi autori investeerimisnäpunäidetest, mis kõlavad äärmiselt elementaarsena, ent põhitõdesid pole kunagi liiast meelde tuletada. Hea kui saad siit inspiratsiooni tema raamat kätte võtta ja juurde lugeda.

Seekordne postitus on küll pikem kui tavaliselt, ent teenib minimaalselt mind ennast kui raamatu kokkuvõte.

Lihtsad tõed

• Turg on tundetu. Ole ka sina. Purjetaja ei valitse merd, aga valitseb iseend. Ära armu oma aktsiatesse. Tunded on börsil luksus, milleks sul ei ole raha. Ja ära kiirusta ostma uusi aktsiaid, unustades hoolitseda vanade eest.
• Investeeri börsile protsent (%) oma varast, mis = 100 – su vanus. Investeeri aktsiatesse oma kannatlikku raha.
• Eesmärk nr 1: vähenda kaotusi. Eesmärk nr 2: õpi edukaid tehinguid taassooritama.
• Investeerimises määrab lõpliku tulemuse kahjumite suurus. Kui jääd maha ühest bussist, oota järgmist, see tuleb peagi. Intervallid on lühikesed, uued võimalused tekivad kiiresti. Võta kahjumid kiirelt, kasumid aeglaselt. Keegi ei suuda kahjumeid välistada, aga neid peab proovima piirata. Seepärast mõtle ostes läbi, millise hinnaga müüd, kui tuleb langus. Kirjuta see üles ja järgi - ära jää ootama paremaid aegu (ehk läheb paremaks!). Kui aeg on käes, siis müü (nt müüd, kui langus on 10%). Just võime kahjumeid piirata eristab häid investoreid halbadest. Kuldreegel, kui see eksisteerib, on et müü aktsiad, kui kõrgpunktist on langus olnud -15%.
• Mõista seda, kuhu investeerid. Tee endale selgeks. Harjuta väikselt, õppides suurenda mahtu järk-järgult oodates ära positiivse tulemi.
• Hea ja halva aktsia erinevus: hea aktsia tulusus kasvab rahas ja sellel põhineb ka dividendi maksmine sh dividendid suurenevad. Pikemal perioodil tõuseb vaid nende ettevõtete väärtus, kes jagavad aastast aastasse omanikule üha suuremaid dividende. Halb ettevõte korjab omanikelt/aktsionäridelt uusemissioonidega raha oma tegevuse toetamiseks.  Seetõttu jälgi ettevõtte dividendiotsuseid – need on tähtsamad, kui arvad. Dividendide mitte maksmine võib tähendada, et juhtkond ei taha jagada tulu aktsionäridega? On üleolev? On ilustanud olukorda?

Investori tüübid – milline oled Sina?

• Kogenematu investor: ahne ja kartlik sh saab turuolukorra halvenedes ahnusest hirm ja vastupidi. Kogenud investor seevastu võtab väiksemaid tulusid, aga ka kulusid.
• Halb investor: laisk, impulsiivne, jätab kodutöö tegemata, põhimõttelage, pealiskaudne, teisi ebaõnnestumistest süüdistav, loto mentaliteediga, hoiab kinni vanast, võtab liigselt riske (kõik ühes korvis), püsimatu, lähtub eelkõige hinnast (mitte väärtusest), ahne ja tunneb hirmu.
• Edukas investor: ettekujutusvõimega, õpib pidevalt juurde, süveneb, on uuele avatud, jääb oma põhimõtetele kindlaks ka rasketel aegadel, tunnistab vigu kiiresti, analüüsib ebaõnnestumisi ja teeb peale kaotust algust väikeste sammudega, et eneseusk tagasi saada.

Millist aktsiat osta? Milline on edukas ettevõte?

• Ühe tegevusala ettevõte on börsil rohkem hinnatud mitme tegevusaladega ettevõttest, sest ta on läbipaistvam. Heal ettevõttel on valitsev positsioon turul ja ta tunneb oma klientide vajadusi. Ta teeb nendega koostööd ning tundes nende vajadusi suudab esimesena kiirelt reageerida turul toimuvatele muutustele. Hea ettevõte on hinnaliider, kellest konkurendid lähtuvad. Tal on vähe võlga ning keskmisest kõrgem omakapitali tootlus. Palju kliente on parem kui vähem – laiem areaal ja vähem riske. Läbipaistvus ja vähe ootamatusi näitab juhtkonna kvaliteeti. Probleemidest räägitakse. Kiire aruandlus võimaldab keskenduda tulevikule, mitte kaevuda minevikus.
• Aktsionärina on rahustav sõita paadis, kus põhiomanik ööd ja päevad sõuab. Reeglina on sellises ettevõttes ärikulud ohjatud, lihtsam organisatsiooni struktuur ja otsused kaalutletumad. Ideaalne on olukord, kus põhiomanik omab olulist osa aga mitte enamust. Ettevõtte külastus annab Sulle hea pildi sisekliimast, mis peegeldab ettevõtte perspektiivi. Ettevõtte edu sõltub ühest inimesest – juhist. Juhi stiil peegeldab kogu organisatsiooni. Ökonoomsus ja fookus oma äril vs ühiskondlikes organisatsioonides osalemine, millest ettevõttel pole kasu, vaid mis toidavad ainult juhi kuvandit. Matkad vs suured dineed? Juht otsustab strateegilised küsimused ja vastutab tagajärgede eest. Ei ole rühma otsuseid või tagajärgi.
• Palgalise juhiga on fookuses sageli kasv, mida aga püütakse sageli liiga kiirelt saavutada ning mis kasvatab võlga. Tähtsam on juhtkonna võim / staatus, hierarhia ja kõrged töötasud vs rentaablus ja dividendi maksevõime. Ole kahtlustav ettevõtte suhtes, mis ehitab uhke peakontori nn „mälestusmärgi“ juhile, mis aga ei teeni aktsionäri huvisid. See mõjub ka ettevõtte töötajatele – moraal nõrgeneb, kulud kasvavad, pingutus väheneb. Kontor on mitte-tootlik objekt.
• Ka klantspaberil majandusaasta aruanne võib näidata juhtkonna suhtumist (kuludesse). Kaaned + sisu ei tohiks olla kokku üle 22 lk. Pilte ei peaks olema, va tegevjuhi pilt must-valgelt. Aruanne ise on minevik ning tulevikust annab aimu reeglina vaid tegevjuhi pöördumine. Väldi ettevõtteid, mis lubavad häid aegu mitme aasta pärast.
• Maaklerid teenivad raha käibelt / tehingutelt ning neid huvitavad seetõttu likviidsed aktsiad, mida nad klientidele soovitavad. Investori huvi on aga aktsia väärtuse kasv, mitte vahetusvõimalus. Mitte likviidsete aktsiate seast võib leida kullasoone, sest neid ei jälgita nii teraselt. Sinu võimalus võib olla hüljatud ettevõte, mis on alahinnatud. Vastu massi liikumine nõuab tahtejõudu ja oskust, aga võib viia sihile.
• Rohkem dividende saad ettevõttest, mis ei ole tulevikus suurelt investeerimas. Aeglase kasvuga grupis võib 25-50% kasumist saada makstud dividendideks.
• Väikeettevõtte aktsiad annavad suuremat tootlust kui suurettevõtte omad. Analoogia istikute ja suurte puudega. Kasv on kiirem, ent vastupanuvõime hävingule väiksem. Võlgnevus à nõrk nõrgeneb kriisi ajal veelgi. Väikeettevõte talub võlga vähem, seega võlakordaja peab olema suurem.
• Madal aktsia ühikuhind on investorile atraktiivsem kui kõrge (10 EUR vs 100 EUR).
• Loe kasumiaruannet hoolega – nt mida on käsitletud erakorraliste tuludena / kuludena vs mis neist on pandud jooksva tegevuse hulka.
• Investeerimisotsuse peamine lähtekoht võiks olla suhtarv kasum/aktsia kohta. Aga firma juhtkond saab seda mõjutada. Seega kassavoogude vaatamine annab lisainfot. Cash is king! Vaba tulevane kassavoog on oluline näitaja.
• Näe asju sellisena nagu nad on, mitte nagu soovid neid näha. Mõista, mis toimub just praegu. Tee otsus kohe või kui aeg on möödas, oota uut võimalust. Soodne ostuhetk on ca 2 nädalat peale halbu uudiseid. Toibumine võtab kuni 3 kuud. Ent aktsiaid ei saa osta vaid odavuse pärast! Pead lähtuma ikka väärtusest, olles teinud ära taustatöö.
• Pea meeles, et iga ostuotsus on iseseisev, seda pole võimalik muuta (ühe aktsia erinevatel aegadel soetamine on iga kord erinev tehing, mis vajab läbi mõtlemist selles ajahetkes). Edukas investeerimine eeldab ostu/müügi õiget ajastamist.
• Võta väikesi riske. Müümisel alusta nõrgematest aktsiatest, et hoida portfell tugev.
• Kui sul endal ei ole aega kõigega kursis olla, jälgi edukaid ja käitu samamoodi. Nende eesmärk on 2-kordne kasv. Seega nende jälgedes käies on isegi väiksema kasumi korral tulusus OK!

Turu risk

• Turu faasid: tõusu algus, keskfaas ja lõpp; languse algus, keskfaas ja peatumine.
• Intresside tõustes liigub raha börsilt välja, langedes aga liigub raha börsile tagasi. Börsikursid kasvavad aeglase inflatsiooni korral, sest inflatsioon ei vähenda siis vara väärtust ja reaalväärtus kasvab kiirelt. Kõrge inflatsioon aga hävitab aktsia reaalväärtust ning sel ajal ei tasu aktsiatesse investeerida (enam või veel mitte).
• Aktsiaturg on tugev, kui aktsiate kurss tõuseb ja käive kasvab. Kurss langeb jätkuvalt, kui börsiindeks langeb ja kaubeldakse aktiivselt. Paanika = languse kasv koos käibe kasvuga. NB! Jälgi kaubeldud aktsiate arvu, mitte väärtust.
• Järsule tõusule järgneb reeglina järsk langus. Mida rohkem tehakse väiketehinguid, seda tõenäosem on, et kurss enam ei tõuse, sest ka väheinformeeritud inimesed (taksojuht, õpetaja) on juba börsile jõudnud.
• Esmaspäeviti on rohkem langust, nädala lõpus tõusu. Müü reedel ja osta esmaspäeval J. Kuu alguses on tõus, seega osta enne kuu lõppu ja muu mõni päev pärast kuu algust. Samuti on kõrgemad hinnad detsembrist märtsini. Seega osta novembris ja müü märtsis või osta juunis ja müü augustis. Aga pea meeles, et turg muutub, kui osalejad muudavad käitumisviisi järjepidevalt ja tekib uus trend. St reedest võib saada neljapäev J
• „Osta kui kõik kokku variseb ja on lootusetu, mitte kui edu näib igavene“. Sest siis huvituvad edust juba kõik ning turule ei lisandu enam uusi investoreid, kes suudaks Sulle rohkem maksta sinu aktsia eest. Seega on kõrgpunkt selleks hetkeks juba käes / möödas. Börs liialdab alati – nagu jalgpalli mängivad lapsed, kes kõik ühte palli taga ajavad.
• Börs on ülitundlik juba väikestele liikumistele. Juba 1%  investorite müügiotsus mõjutab hinda. Ehkki tegu on üliväikse vähemusega. Täna toimuv on ajalugu. Turgu suunavad ootused. Ettevõtet selle juht. Tutvu ettevõtte ja selle juhiga!
• Tee nagu teised, aga enne neid!  

Ekstrapolaarne libisev keskmine. Dow teooria otsmiseks.

• Börsikursid on langenud minimaalselt 1 aasta
• 200 päeva libisev kõver ei lange enam, vaid kasvab või on sama
• Kuu madalamad päevaindeksid börsil on kõrgemad kui eelmistel kuudel
• Börsiindeks kasvab ja on kõrgem kui 200 päeva keskmine kõver

Veel mõned soovitused

• Üks on kindel, ajad muutuvad. Kui möödunud ajad tunduvad Sulle heana, siis Sa ei ole ehk kohanenud uue ajaga. Seepärast ole pidevalt toimuvaga kursis. Arutle asjatundjatega. Vaata tervikult majanduses toimuvat, aga vali üks valdkond ja arenda edasi selle teadmist (tööstuse valdkond). Tegele sellega, mis Sind huvitab. Ole selles parem kui teised. See on sinu konkurentsieelis! Analüüsi tehtut. Õpi vigadest. Edukus nõuab tööd ja pikka vaadet. Pead teadma 50 ettevõtet, et valida õige. Edukad on kannatlikud ja ettevaatlikud, mitte „õnnemängurid“. Kui läheb nihu, siis ära peta ennast ega otsi väliseid süüdlasi. Võta reaalsust nagu see on. Pea meeles, et kui Sa ei uuri oma ettevõtte kohta, siis sa mängid pokkerit kaarte vaatamata.
• Inimene on haavatavaim edu hetkel. Ta muutub ahneks ja hoolimatuks, kaotab distsipliini ja on välismõjudele avatud. Seega võidu järgselt asu kaitsesse: maksa võlad, hajuta riskid, ära muuda eluviisi rikastudes.

Ära unusta mõelda ka endast kui ettevõttest, mille peamine aktsionär Sa oled!

„Second Chance for Your Money, Your Life and Our World“ Robert T. Kiyosaki

Olen lugenud mitmeid Kiyosaki raamatuid Rikka Isa sarjast. Viiimati lugesin„Rikka isa teejuht investeerimisel“ ja „Second Chance“.

Kiyosaki põhiteesid rikkuse ja vaesuse olemusest ja tekkimisest on kõikides tema raamatutest tähelepanu keskpunktis (vähemalt nendes, mida mina olen lugenud). Ta suudab need osavalt ära põhjendada ning läbi nende argumentide täiesti kindlalt motiveerida oma finantstulevikuga ise tegelema.

Kiyosaki põhiteesid on järgmised:

• Kaotajad on need, kes säästavad (st säästes kaotad tegelikult raha)
• Rikkad ei tööta raha heaks vaid raha töötab nende heaks
• Kodu (maja, kus sa elad) ei ole investeering
• Rikkus tuleb varadest. Vara on see, mis toob passiivset raha sisse. Kohutus on see, mis viib raha välja. Rikkuse saavutamiseks suurenda varade hulka.
• Laenu ei pea vältima. On olemas hea laen ja halb laen. Hea laen on see, mis aitab sul suurendada varasid. Halb laen on see, mis suurendab sinu kohustusi.
• Rikas ei ole see, kes omab kõrgepalgalist tööd ja elab hästi, vaid see, kes ei pea töötama, et elada hästi, sest tema varad töötavad tema eest ning annavad vajaliku sissetuleku.
• Koolist saadud teadmistega rikkaks ei saa, kooliedukus pole kuidagi seotud oskusega rahaga ümber käia (tema arvates isegi pigem vastupidi- mida vähem oled koolisüsteemi poolt piiridesse raamitud, seda paremad eeldused on finantssüsteemiga sõbraks saada ja seda mängu kaasa mängida).
• Rikkus varastatakse tavainimeselt tema enda raha kaudu – inflatsioon, maksud, säästud viivad raha inimeste käest ära, sest säästetud raha ostujõud väheneb pankade rahatekitamise- laenamise skeemi läbi.
• Tööturul on alati diskrimineerimine, aga sinu varad ei diskrimineeri sind kunagi.

Teine võimalus

Edasi keskendun raamatule „Second Chance“. Second Chance tähendab Kiyosaki raamatus igaühe võimalust otsustada või valida teha muutusi oma senises elus ja senistes valikutes. See teine võimalus võib tulla uue kriisi näol maailmamajanduses, mis võimaldab rikkuse ümbermängimisel edukalt kaasa lüüa (aga ainult siis kui sa tunned mängu ja reegleid). Teine võimalus sinu elus võib olla ka isiklik otsustus teha muutusi oma mõtlemises, võtta oma rahaasjad enda kontrolli alla ja võtta ka vastutus oma majandusliku käekäigu eest tulevikus. 

Kiyosaki peab seda äärmiselt vajalikuks, et igaüks ise oma finantsidega tegeleks, oma rahavoogusid juhiks ning neid kasvataks ja läbi praktilise tegevuse pidevalt õpiks seda paremini tegema. Ta usub, et maailmas on küllus, mis inimesteni ei jõua, teadmatus ja oskamatus rahaga ümber käia on vaesuse põhjus. 

Hariduse olulisus ja koolisüsteemi nõrkus

Kiyosaki on ülikriitiline haridussüsteemi suhtes. Meid õpetatakse spetsialistideks ehk headeks töötajateks, kes oleksid rahul palgatööl. Raha kasutame me kõik iga päev, aga finantsharidust riiklik koolisüsteem ei paku. Selles hariduse puudujäägis ta süüdistab koolisüsteemi, mis kultiveerib hirmu eksimise ees, vähest koostööd  (koostööd nimetatakse koolis spikerdamiseks või petmiseks), inimese intelligentsuse osalist arendamist panustades peamiselt akadeemiliste teadmiste omandamisele. Koolist saadavad teadmised on üks osa hariduskolmnurgast, mis inimese tervikliku hariduse moodustavad. Teised kaks on professionaalsed teadmised/oskused, mida nimetatakse ametiks või erialaks, ning finantsharidus, mis on vajalik, et rahandussüsteemis orienteeruda ja rahaga enda jaoks soodsal viisil ümber käia.

Mündi mitu külge

Kiyosaki räägib, et mündil on alati kaks külge ja veel serv ka – seega igal asjal on mitu vaatepunkti ning intelligentsus on osata vaadata kõiki mündi külgi. Ta soovitab ka finantsasjades proovida leida üles need mitu erinevat tahku selleks, et mõista teiste osapoolte huvisid, kellega rahaasjades kokku puututakse.  

Uus kriis maailmamajanduses on Kiyosaki arvates lähedal ja ta kuulutabki, et soovib olla prohvet, kelle ennustused ei lähe täide, kuna tema hoiatusi on kuulda võetud.

Majanduskriis

Kiyosaki arvates põhjustavad järgmise kriisi mitmete asjade koosmõju, mida raamatus täpsemalt selgitatakse.

• Ameerika keskklassi kuulub vähem inimesi ja see on vaesem kui kunagi varem, elanikkond on rohkem valitsusest sõltuv
• Noored ei leia tööd, õppelaenud vajavad aga tagasi maksmist
• Baby-boomerite põlvkond hakkab pensionile jääma, sotsiaaltagatisi ei suudeta neile pakkuda
• Tervishoid ja meditsiin hoiab inimesi kauem aktiivsena, tegusana ja elus
• Tervishoiu, toidu, kütuse ja kinnisvara hinnad tõenäoliselt kasvavad
• Riigid on juba praegu võlgades, mida ei suudetagi tagasi maksta
• Mahult suurimad turud on virtuaalsed ja neil puuduvad reaalsed alusvarad - derivatiivide turg, valuutaturg, aktsiaturg, tooraineturg, kinnisvaraturg, võlakirjade turg – nendel turgudel on ka pensionivarad
• Turgusid manipuleeritakse st hindu hoitakse kunstlikult kõrgel, et usaldust hoida (ka usaldust pensionivarade vastu)
•  Väljaostud, rahasüstid ja kvantitatiivsed leevendamised –  raha juurdetrükk on teatud ringkondade võimalus manipuleerida turgudega, osasid päästetakse aga teisi jällegi mitte
• Pankade varad on tavainimeste kohustused – kas pank tegelikult tahab, et ma oleksin kohutustest vaba, kui minu kohutused on nende tulu?
• Sõjad vajavad rohkem raha, terrorismiga võitlemist jms rahastamine käib maksumaksjate taskust ning selle maksavad kinni vaesed ja keskklass, kes tasuvad rohkem makse või kes peavad selleks vajalikud laenud tulevikus hüvitama.

Head lahendust sellises olukorras ei ole. Variandid on laias laastus, et riigid prindivad veel raha juurde ja tekib hüper-inflatsioon või vastupidi, raha juurde ei trükita ja tekib depressioon.

Kiyosaki arvab, et valitsused ja finantsmaailma kontrollorganisatsioonid ei suuda kogu süsteemi enam  ohjes hoida ja ühel hetkel toimub turgudel siiski selline korrektsioon, mis hävitab kokkuvõttes palju rikkusest, mis justkui on seal täna olemas, aga ainult virtuaalselt. Reaalset tagatist sellel virtuaalsel rahal ei ole. Sellise krahhiga kannatavad kõige rohkem need, kes on paigutanud oma säästud virtuaalsete varade turgudele ning kes ise ei halda oma investeeringuid (keskklassi töötajaid, kes säästavad palgast ning paigutavad säästud fondidesse sh pensionifondidesse).

Kiyosaki veenab mitmete näidete varal, et kui sa ise ei tee enda heaks midagi, siis turbulentsetes olukordades, mis meid võivad ees oodata, jääd kaotajaks. Väheste kaotustega või isegi võitjatena väljuvad need, kes tunnevad finantsmaailma reegleid ja, mis veel olulisem, kasutavad neid iga päev.

Kolm varade tasandit

Mulle oli huvitav kirjeldus kolmest varade tasandist  (autor tsiteerib C. Martensoni raamatut „The Crash Course“):

Kolmandane rikkus – investeeringud virtuaalsetel turgudel nagu derivatiivide turg, valuutaturg, aktsiaturg, tooraineturg, võlakirjade turg. Informatisooniajastul tekkinud rikkuse omandamise vormid. Kolmandase varaklassi rikkad võivad kaotada kõik kui turud kukuvad. Seda seepärast, et nendel varadel ei ole reaalset väärtust või alusvara (mis väärtust nende abil ühiskonnale luuakse?)

Teisene rikkus – investeeringud tootmisesse nagu toidu tootmine, kalapüük, nafta, gaasi jms maavarade kaevandamine ja nende töötlemine. Industriaalajastul tekkinud rikkuse vorm.

Esmane rikkus – maavarade omamine – nafta vm maavara leiukoha omamine, kuld, hõbe, puit, viljakas põllumaa, mets, ligipääs puhtale joogiveele jms. Juba agraarajastul tekkinud varad, mis siiani omavad väärtust. Sellesse klassi on informatsiooniajastul lisandunud intellektuaalomand. Reaalne vara, mille rahaline väärtus võib küll kõikuda aga ei saa päris nulli langeda.

Kokkuvõttes

Lühidalt Kyosaki õpetab raamatus „Second Chance“ järgmist (oletades, et sa oled juba otsustanud, et võtad oma rahalise tuleviku enda kontrolli alla):

1)  Omanda ja täiendada oma finantsharidust – õpi pidevalt midagi investeerimise ja varade haldamise kohta, loe raamatuid, kuula raadiosaateid, vestle inimestega, kes sellega juba tegelevad, osale kursustel, mida annavad praktikud jne. Leida selleks aega on sama oluline kui leida raha investeerimiseks. Õpi rikaste suhtumist ja eelarvesta aega ning raha nagu rikas inimene.

2)  90 % õpitust jääb meelde, kui ise õpitut/loetut/kuuldut praktikas rakendad. Ära karda vigu teha! Vigadest õpitakse. Rakenda sadud finantsteadmisi ja sa õpid veelgi enam.

3)  Loo oma enda varasid aga need peavad olema sellised, mis sulle passiivselt sisse toovad – raamatud, retseptid, maja, app, äri jms.

4)  Usu, et küllus on maailmas olemas ja et sa selle saavutad!

Second Chance raamat on stiililt pisut hüplik, kohati selgitatakse väga detailselt aga teises kohas jälle väga mõistukõne vormis ja keerutades. Kiyosaki tsiteerib paljusid teisi raamatuid ning viitab mitmetele autoritele, kelle mõtetele ta toetub. Läbiv tegelane on R. Buckminster Fuller, kellele on ka raamat pühendatud, kelle ideid Kiyosaki austab ning keda peab oma õpetajaks selles osas, et kuidas tähendusrikkalt elada. Raamatus on ka viiteid finantsgigantide üleilmsele vandenõuteooriale. Teisest küljest jõuab Kiyosaki välja vaimsete õpetluste tõdedeni ning edastab samuti, et küllus tuleb nendeni, kes teavad ja täidavad oma elu ülesannet. Huvitav ja mitmekihiline raamat ka sellest, miks üldse rikkust on vaja saavutada. 

„Second Chance for Your Money, Your Life and our World“Robert. T Kiyosaki, 2014

"Rikkaks saamise õpik" Jaak Roosaare

Jaak Roosaar räägib kuidas alustada "nullist" oma teed majandusliku vabaduse suunas. Sümpaatseks teeb Rikkaks saamise õpiku see, et rõhuasetus on raha kogumisel, näited on enam-vähem tänasest Eesti keskmisest palgast lähtuvad ning mõõduka riski võtmisest. Edasi joonistab raamat  praktiliste
näidete varal teekonna läbi kolme võimaluse: intressitooted (hoiused, laenud, võlakirjad), üürikinnisvara ja dividendiaktsiad (nn tuhandeaastased pensionisambad). (Palju) konkreetseid ettepanekuid raamatust, mis mulle majandusliku iseseisvuse saavutamise kontekstis olulised tundusid olid järgmised jagunevad kolme peatükki: 
1. Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?
2. Kapitali kogumine
3. Kuhu ja kuidas investeerida?

***

1. Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?

Rikas on inimene, kes ei pea raha pärast muretsema. Seega võib rikas olla väga erineva rahalise võimalusega, ja kui ootused on väikesed võib ka väikese rahaga rikas olla. Rikkus on oskused ja mõtteviis, mitte number pangaaarvel.

Esimene rikkuse tase. Sundkulude summa saavutamine läbi passivse tulu on justkui elukindlustus ja teadmine, et saad igal juhul hakkama. Sellisteks kuludeks on pere eluase, toit, riided ja transport (minimaalne elustandard, mida oled valmis koos perega vähemalt paar aastat taluma), püsikulud nt lasteaed jmt. Teine tase: on summa millega suudad praeguse elustiili juures ilusti ära elada. Mitte pillavalt aga nii, et elu on täitsa tore. Kolmas tase on see, kus passiivne tulu katab ära nii igapäevased elamiskulud kui ka säästmisvajaduse. Eesmärgiks on säästa vähemalt niipalju kui kulutad.

Suurem osa eemärkidest ei vaja saavutamiseks niivõrd raha kuivõrd kättevõtmist ja tahet.

Rikkaks saamise võimalused: aktiivne sissetuleks ehk palk, varad, mille väärtus võib ajast kasvada (investeerimisvarad nt väärismetallid, maalid jne) ja passiivne sissetulek nagu hoiused, välja antud laenud ja võlakirjad; üürikinnisvara; dividendiaktsiad; intellektuaalne omand. vm toode või teenus, mida saab lihtsalt paljundada ja ettevõtlus (enamik suuri rikkusi on loodud ettevõtte loomise ja arendamise arvel) ning otsemüük (oled osa võrgustikust, teenid ise teiste müügist, kelle oled ise süsteemi värvanud).

2. Kapitali kogumine

Sellest, et olla ükskord rahaliselt vaba, tuleb algul elada kõvasti alla oma võimaluste. Alustage eelarve koostamisest, üheks kuuks ette. Mitte liiga detailne, seadke protsentuaalsed vahemikud kuhu peate kulutustega jääma ning kandke rahad eri kontodele, et ei tekiks soovi ühte ülejääki teises kohas kastutada. Motivatsioonikoolitaja Jim Roth soovitab kulutused jagada nt järgmiselt: pikaajalised finatsinvesteeringud, suuremad ostueesmärgid, heategevus ja igapäevatarbimine.

Selleks, et vähendada kulutusi peab kõigepealt teadma, millele raha kulub. Seega on teine samm kulude kirjapanek. Kui kulusid pole võimalik firma kaudu maha kanda, võib kulude üleskirjutamisele mõelda vaid ajutiselt. Iga kuu investeeri mingi kindel protsent pikaajaliselt. Mida suurem on protsent, seda kiiremini rikkaks saame. 

"Esmalt maksa endale" - enamus inimesi ei märka kui nende palgast võtta ära 10%. Alusta sellest. Aga parem veel, liitu 50% klubiga. Mitmed rikkad investorid on seda põhimõtet kasutanud, kuluta ja investeeri sama palju. 

Ära püüa oma kulutusi vähenda üksnes selleks, et kiiremini rahaliselt vabaks saada. Tee teadlik otsus, et tarbimine ja raha kulutamine ei aida õnnelikule elule kaasa ja ürita seda vältida. Koosta nimekiri õnnelikuks tegevatest tegevustest, mis suurt raha ei nõua ja tegelen ende tegevustega nt jaluta metsas. Kui mõtteviis on õige ja me säästame raha vabaduse saavutamiseks, mitte selleks, et rohkem tarbida, on säästmine lihtsam. Asjad ei tee õnnelikuks ja meie väärtus ei sõltu asjadest. 

Säästlik mõtteviis: tänapäeva noortel on suurimaks kuluallikaks väljas söömine, eriti kohvi ja kook alusta nt sellest, et keeda kohvi ise ja osta pakk head kommi, millest jätkub nädalaks ja mis maksab tegelikult sama palju kui osta kook ühes päevas. Limiteeri sisseostude tegemise arvu, alati leiad poest veel midagi, mida on vaja. Nt proovi kõigepealt kellegi teise asju enne kui endale ostad. Enne vähegi suuremat sisseostu võta vähemalt üks õhtu aega, et selle üle järele mõelda. Osta pigem vähem ja kvaliteetsemat kaupa. Küsi julgelt allahindlust. Kui distipliini on rake saavutada, vii sisse päeva/nädalaraha süsteem - võta sularahas välja see summa, mida saad kasutada.

Rahaasjade haldamiseks esiteks pea ülevaadet kogu aeg ja vaata oma rahaasjad vähemalt korra kuus üle. Kasuta Excelit, minuraha.ee, mint.com, money, roosaare.com/lingi on olemas exceli põhjad. Tulu-kulu ülevaade ehk kasumiaruanne, et saavutada 50% klubi, varad ja kohtustused ehk bilanss ehk minu puhasväärtus ning passiivne sissetulek ehk progress rahalise vabaduse suunas jne. Lisa ka rahalised eesmärgid ja mängi läbi stsenaariumid näidates kui suudaksid säästa ühe või teise summa. Teiseks raha ei tohi koguda samale kontole, kust kulutad. Ava säästukonto ja kogu sinna raha, mida soovid investeerida. Kui soovid koguda raha suurema ostu jaoks, loo eraldi konto.

Sinu sissetulekud olenevad sellest, millise karjääri valid. Robert Kiyosaki: palgatöötaja, spetsialist, ettevõtja või investor. Palga suurendamise võimaluseks on mõelda endast kui ettevõttest ning sellest, mida Sul on müüa nt paremad harjumused, positiivsem suhtumine vmt. Alusta enesearendusprojektiga ja tööturg märkab seda. Või leia viise kuidas oma olemasolevat teadmist muul moel müüa nt kirjuta raamat, tee koolitusi vmt. 

Laenu ära võta (va kodu või auto) või maksa tõhusalt tagasi, see on suur kulu. Finantsnõustaja Dave Rmasey pakub "lumepalli" meetodit, reasta laenud suuruse järgi, maksa kõigi miinimum ja suuna ülejäänud vahendid väikseima laenu tagasimakseks, tasu see nii kiirelt kui võimalik ja siis võta järgmine laenu tagasimakse ette. Samuti soovitb ta pidada 1000 eurost meelerahu fondi ja/või 3-6 kuu meelerahu fondi ootamatusteks, soovitab investeerida 15% III samba pesionifondi (kuni 15% saab tulumaksu tagasi, see on päritav ning välja saab võtta juba alates 55aastaselt), maksa ära oma kodulaen. Igasugune laen tekitab ebakindlust, et asi võetakse käest ära.

3. Kuhu ja kuidas investeerida?

Mõtle pikajalisele eesmärgile nt ümbermaailmareis, finantsiline vabadus vmt. Edasi, mis on suur samm selle eesmärk selle saavutamiseks. Näitena toob Jaak eesmärgiks teenida 1000 eurot passiivset tulu kuus. Investeerimisega ei soovita ta alustada enne kui meelerahu fondis on olemas 3-6 kuu raha ootamatusteks ning oma kinnisvara elamiseks. 

Passiivse sissetuleku tööriistad: intress (tähtajalise hoiusega peaks hoisutama 1,2 miljonit, et teenida 1000 eur kuus), üür (peaks üürima 200 eur eest vähemalt 5 korterit) ja dividendid (171500 euri aktsiaid 7% tootlusega). Parim on kombinatsioon.

Kui passiivselt tulu on plaanis kulutada tasub investeerida eraisikuna (divideniaktsiatesse ja pangahoiustesse, kuna pangaintress on tulumaksuvaba - maksu maksab dividende jagav ettevõte). Kui passiivset tulu on plaanis edasi investeerida, siis juriidilise isikuna (üürikinnivara, sest remondi saab tuludest maha võtta; laenud, sest siis saab tulumaksu edasi lükata). 

Hoiused nt deposiit on turvaline praegu intress madal kuni 2%, sest Eestis on kuni 100 000 eur 100% tagatud. On võimalik tekitada endale nt hoiuste redel, et igal aastal lõpeks mõni hoius. Hoiu-laenu ühistutes saab 5-6% hoiustelt aga need pole tagatud ja intressid pole tulumaksuvabad. Investeerimisfondid annad töö professionaalile aga teenustasus on enamasti kõrged, lisaks ei saa nad investeerida paindlikult, sest nt inimesed võtavad siis raha välja kui oleks odav osta. 

Pigem on mõistlik valida indeksaktsiad, nt SPY või Vanguardi VOO, tegemist on S&P500 aktsiaindeksi järgi investeerivate indeksfondidega ja Sinu raha investeeritakse edasi USA 500 juhtivasse ettevõttesse. Madal teenustasu 0,11% aastas ja dividende makstakse 4x aastas, investeeri need koos kolme kuu kogutud rahaga uuesti osakutesse. Pensionil kasuta dividende või hakka samas rütmis osakuid müüma. Miinuseks on Eesti pankade teenustasud  LHVs 0,3% aastas, tehingutasu 11 eur + 0,3% ja USASt alekuvad dividendid maksutatakse 15% tulumaksuga. Keskmiseks tootluseks jääb ikkagi 8-9% aastas. Soovitab investeerida kõige agressiivsemasse pensionifondi. kui pensionini on jäänud 5 aastat, siis tõsta raha võlakirjafondi ja edasi pane raha ikka kõige agressiivsemasse fondi. 

II sammas toob pensionilisa aga mitte head äraelamist. III sambasse saab investeerida kuni 15% ja siis saab teenida kesksmisest kõrgemat pensionit. Jaak soovitab ise passiivset sissetulekut ehitada, sest nii võib pensionile minna varem ja pärandada sissetulekuallika oma lastele edasi.

Kulda tasub osta kui Sul on juba raha ja pigem ärevate aegade üleelamiseks. Muidu investeeri kas kuulla hinna tõusu või langusesse. Metsa- ja põllumaa on nagu ettevõte, see on investeering samuti umbes 3-4% tootlusega kui sellega aktiivselt tegeleda. Riik toetab siin palju andes tasuta koolitust, nõustamist, toetusi. 

Laenu andjana saab alustada Bondoras vmt portaalides andes otse laene laenuvõtjatele ja alustada saab väikesest summast, kasvõi 25 eurot. Intressitulu on kõrgem kui mistahes hoiustamisel aga risk on ka, et laenu tagasi ei maksta. Saad ise teha otsuse kellele laenu anda, tema palga ja kulutuste info on Sulle kättesaadav. Laenu andmise põhireegel, sõlmi leping ja suurte summade puhul on vaja tagatist. Ulmeline intress tähendab ulmelist riski, ükski laenuleping ei korva seda kui laenuandja pole usaldusväärne. Hapuks läinu laenu tagasisisaamine on ajamahukas ning ületab enamasti intressi kulud.  

Kinnisvara ost, renoveerimine ja müük. Kinnisvara eest saab üüri küsida olenemata majandustõsust või langusest. Üürimakse peab tootma soovitud tulusust või ületama pangalaenumakseid.  Kolm kõige tähtsamat tegurit kinnisvara valikul on asukoht, asukoht ja asukoht. Üürimisel on kõige kasumlikum teha kosmeetiline remont. Kasum teenitakse ostu, mitte müügiga. Tuleb teha valik, kas müüa korter kohe edasi või teha kapitaalremont. 1 täiskohaga remondimees remondib 40 ruudust korterit 3 kuud, lisaks on vaja tööriistu, materjale, kogemusi ja projektijuhtimise oskusi jne. Renditulu on umbes sama linnas ja maal aga linnas tuleb teha suurem ostuinvesteering. Heaks kohaks on väikelinnad, kui on aega tegeleda, sest siis on sissemaksed väikesed. Tasub vaadata linnalähedasi kortereid nt Saku või Elva või siis neid linnu kuhu nagunii satud nt vanemate tõttu pidevalt käima. Investeeringusse tuleb sisse arvestada risk, et üüritlist ei leia, üüriraha ei laeku, vajalik on pidevalt tegeleda haldustöödega jmt,

Enamasti jäävad aktiivsed aktsiakauplejad pikaajalistele investoritele alla. Võid soovida teenida kapitalitulu ehk teenida aktsiate ostult-müügilt või dividendidest. Kapitalitulu teenida soovija ootab aktsia hinnatõusu, dividendiinvestor on rahul kui aktsia langeb ja ta saab osta odavalt uusi aktsiaid. Viimane tähendab vähem muretsemist, vähem ajakulu, müügitehingute kulu ja dividenditulu on eraisikule maksuvaba. Jaak väidab, et pigem üksikud ettevõtted suudavad kogu kasumi re-invereerimisel arendada ettevõtet väga suure kasumlikkusega edasi, sageli juhtub, et re-invereeritakse ilusatesse peakontoritesse jne. 

Ajalooliselt on dividendiaktsias pakkunud investorile pikajaliselt paremat tootlust kui mitte-dividende maksvad aktsiad, see kehtib ka Tallinna börsil. Dividendide maksmine on vabatahtlik ja selle otsustavad ettevõtte põhiomanikud ja teatud juhtudel ka ettevõtte juhtkond. Eestis makstakse tulu tavaliselt kord aastas USAs neli korda aastas. Pärast dividendi väljamakset kukub aktsia hind vähemalt samapalju ja tõuseb siis järgmiseks makseks vähemalt samale tasemele. 

Jaak väidab, et suunates piisavalt vara piisavalt suure osa oma sisetulekust divideniaktsiatesse on rikkaks saamine garanteeritud. Samas tunnistab, et on majanduslanguse perioodil ka ise vaadates aktsiahindade kukkumist peaaegu otsustanud aktsiaturult lahkuda. Pikaajaline investeerimine tähendab, et varem või hiljem elatakse läbi olukord, kus hinnad langevad ja tundub, et kaotad kõik. Et sellistes hetkedes õigesti käituda soovitab Jaak nt peale esialgseid investeeringuid mängu panna vaid dividendidelt teenitud tulu ja oma realselt investeeritud osa välja võtta.  

Jaak kirjutab oma (või tuttavate) lugudest ning ta on proovinud enamus põhilisi investeerimise viise. Ta suudab anda edasi mõtteid kuidas asjadest mõelda, raamat on ülevaatlik ja üldiselt ei suru peale ühte või teist tegutsemisviisi. 

"Rikkaks saamise õpik" Jaak Roosaare 2014

"Raha" Kaur Kender, Rain Lõhmus

Raamatu peamine sõnum: investeerida, investeerida, investeerida, sealjuures pikaajaliselt.
Muidu oma finantsväärtust oluliselt ei kasvata, sest et inflatsioon "sööb raha" väärtuse, põnevad tarbimisvõimalused ahvatlevad kulutama ja mitte üheski töökohas ei maksta Sulle kumulatiivset (vt kumulatiivne intress) palka. Palk pigem järgib inflatsiooni, kui sedagi.

Mina tahan kasvatada oma finantsilist iseseisvust. Seetõttu otsisin vastust, millest peaks alustama algaja investor? Aktsiad on viimase 75 aastaga tootnud keskmiselt 12% aastas. Aga kas investeerimine ikka suurendab iseseisvust? Aktsiaturgudel kaotad raha sama lihtsast kui võidad. Lühivastus algajale:

Hajuta ajas - ühe suure ostu asemel investeeri pidevalt väiksemate summade kaupa. Siis Sa ei pea  muretsema, millal on õige hetk oskuks. Ostes aasta jooksul nii osavamalt kui kallimalt hajutad riski aktsia eest kallimat hinda maksta.

Hajuta aktsiate vahel - ükski aktsia pole riskivaba, varem või hiljem juhtub iga firmaga midagi. Hea hajutuse saavutamiseks on vaja 30-50 aktsiast koosnevat portfelli. Kui raha on vähe, et investeeri indeksaktsiatesse* või indeksifondidesse**.

*Indeksaktsia (index share) jälgib indeksit, indeksite liikumised on lihtsamini aimatavad ja pakuvad vähem negatiivseid üllatusi, sobivad lühiajalistele investoritele, kes soovivad kasu lõigata turukõikumistest.

**Indeksifondid (index mutual funds) investeerivad indeksite koostisosadesse, et saavutada fonditootlust sarnaselt valitud indeksiga, kuna portfelliga seotud otsused tehakse automaatselt, tehinguid toimub harva, on kulutused madalamad kui aktiivselt juhitud fondide puhul, sobib pikemajalistele investoritele.

Harjuta eri majandusharude ja riikide vahel - kriisid tabavad just eri majandusharusid, riike ja piirkondi, nt Jaapan 1990, Ida-Euroopa 1997-98 jne. Kriise ei ole sageli ette näha, isegi kui oled valdkonna spetsialist. Siin on samuti indeksaktsia üks võimalik lahendus.

Püsi turul, väldi paanikat - üks hea viis raha kaotada on turu langedes paanitseda ja müüa portfell. Isegi siis kui kavatsed pärast aktisad tagasi osta. Tõusud juhtuvad sageli just siis, kui kõik seda kõige vähem usuvad. Väärtuse kasvatamiseks peab Sinu investeering tõusudest osa saama.

Veidi ka raamatu ühesehitusest. Selleks, et Rain Lõhmuse ratsionaalset investeerimisloogikat ära seedida, toob Kaur Kender sisse emotsioonid. Ta küsib teadmatusest või raha-kaotamise hirmudest lähtuvaid küsimusi investeerimise kohta ning võimendab edu-sõnumeid piltidega jõuka pankurihärraga veedetud ajast. Näiteks Ferrari ost, Michelini tärniga restoranid, Rain Lõhmuse 2,3 miljonit (~147 000 eur) krooni maksnud maja Tallinna vanalinnas jne. Vahepeal on näited minu jaoks läbinähtavalt pealetükkivad: näed nii saab rikkaks.

Kokkuvõttes oli raamat hea sissejuhatus teemasse. Loed selle ühe õhtuga läbi, saad motivatsiooni ja paar esimest mõtet kuidas investeerimisega alustada.

"Raha" Kaur Kender, Rain Lõhmus (2002)