Finantskindlus ja esimesed sammud

Olime juba varasemal diskussioonil jõudnud järeldusele, et finantsiline kindlustatus on oluline saavutada ka iseseisvalt st naisena on vaja teha selliseid otsuseid, mis vähendaksid sõltuvust mehe sissetulekutest. Sellest meie seekordne arutelu teema -kuidas alustada investeerimisega.
Kokkuvõttes lähtuvalt erinevates raamatutes antud soovitustest ning ühisest arutelust on meie ühised järeldused järgmised:

-          vaadata üle oma kuueelarve ja teada, millele raha kulub

-          teada kui suured on nn automaatseid kulutused, kus raha liigutamisel enda kätte külge ei pane (igasugu otsekorraldused). Need on küll mugavad maksemeetodid, aga kui järg hakkab käest ära minema siis võib uuesti võtta kõik enda kontrolli alla ning teha ise vajalikud maksed. Tulemus on see, et on võimalus ja põhjus korrapäraselt oma suurematesse väljaminekutesse süveneda.

-          Kuna 50% oma sissetulekutest investeerivate inimeste hulka jõudmine tundub veel ulme, siis võtame reaalsema eesmärgi – aasta lõpuks saavutada 30% säästmise/investeerimise osakaalu.

-          Eesmärgi poole liikumine vajab uue tarbimismentaliteedi kasvatamist, mis hõlmab näiteks laste kulude kontrolli all hoidmist, kingituste ja meelelahutuse väljaminekute piiramist jms. Kui soovime 30% säästa tuleb ilmselgelt teha hoopis teistsuguseid ostuotsuseid ja ka teha neid teistmoodi. Viimane on ehk veelgi raskem, mille jaoks on tarvis leida meelelaad mitte kulutada kui sul tegelikult on võimalik kulutada ning püsida vähem kulutamise fookuses.

-          Säästmine investeerimise eesmärgil peab saama üheks regulaarseks sammuks ja kiusatuste vähendamiseks on ilmselt mõistlik kanda investeeringuks minev raha oma investeerimis- või muule kontole kohe kuu alguses koos muude lasteaia või elektriarvete tasumisega.

-          Tähtis on regulaarselt säästa ja hakata teadlikult muutma oma finantskäitumist. Selle nö seemnekapitaliga saab hakata tegema reaalselt investeerimisotsuseid.

-          Liituda teiste mõttekaaslastega ja hoida enda fookust nt osaleda LHV seminaridel, lugeda Naisinvestorite klubi postitusi, mängida cashflow mängu.

“Kuidas kodustada raha” Teet Parring

Parring võrdleb rahaasjade korraldamist dieedipidamisega: alati on sellega lihtsam alustada homme. Ja samas ei usu ta dieeti – sest uuringute järgi suudavad vaid vähesed kaalulangetajad saavutatud tulemusi pikaajaliselt säilitada. Dieet ei ole lahendus. Kehakaalu alandamiseks on vaja muuta elustiili.

Raamat annab hästi praktilised nõuanded, kuidas võtta oma finantsasjad kontrolli alla, seada finantsalased isiklikud eesmärgid ning nende poole selget tegevuskava jälgides liikuda.

Kuigi raamatus ei olnud minu jaoks palju uut infot, siis oli see loetud kolmest finantsalasest raamatust (Seppo Saario „100 igihaljast börsivihjet“ ja Kaur Kenderi ning Rain Lõhmuse „Raha“) just see, mis andis tõuke esimesi konkreetseid samme astuda (oma bilansi ja kulude-tulude ülevaate koostamine). Ja seda eelkõige seetõttu, et autor tegi oma näidete ja lihtsa stiiliga selle tõesti lihtsaks ja elementaarseks.

Kõigepealt soovitab autor selgeks teha oma varade ja kohustuste seis ehk koostada isiklik bilanss ning seejärel tulud ja kulud. Kui tänane seis selge, järgneb vaade tulevikku „Mida ma tahan?“ ehk eesmärgi seadmine koos tegevuskava koostamisega. Ja siis oledki valmis, et plaan ellu viia! See osa on ehk kõige raskem, sest nagu dieedipidajal, valitseb ahvatlusi kõikjal, alustades iseenda tarbimisharjumustest, mida tuleks muuta samm-sammult, mitte kavandada üleöist kannapööret.

Ta soovitab alustada sellest, et iga kuu maksad kõigepealt iseendale ning siis hakkad vaatama, kuhu veel on raha vaja. 50% klubiga kohe liitumine võib nõuda teatud pingutust, aga alustada võib ka väiksemalt. Ja manitseb ka mitte unustama jooksvaid ülevaatusi iga nädal / kuu / kvartal / aasta. 

Seda lihtsat peaaegu step-by-step käsiraamatut julgen küll soovitada neile, kes on päris alguses ja ei tea, kust liikvele minna! Ja ise ka veel käest ära panna ei plaani.