"Tegijatüdruk" Sophia Amoruso (2016)

Sophia Amoruso raamat "Tegijatüdruk" on minu jaoks on noore naise portree sellest, kuidas ta on leidnud oma koha ja kuidas tema vaated elule ja ettevõtlusele on muutunud ja kuidas on selle käigus muutunud tema väärtushinnangud. See on otsekohene ja humoorikas sissevaade Sophia Amoruso elule, millelt saab õppida kasvõi seda, et jonnakus on ka väärtus.

 Ma toon välja mõned tsitaadid, mis mulle olulised tundusid. Autori tsitaadid, kui pole märgitud teisiti.

-          Kõik tegevused on loovad.

-          Otsetee pole ainus rada, mis eduni viib.

-          Kui sulle kuuluvad asjad on sinu jaoks oma raske töö sümbolid, annad neile tähenduse, mis on tähtsam kui asjad ise.

-          Kohtle oma mõtteid nagu oma raha. Ära raiska neid.

-          Need, kes ei usu maagiasse, ei leia seda iial. Roald Dahl

-          Elus pole tähtis enda leidmine. Elus on tähtis enda loomine. Georg Bernard Shaw

-          Ole sina ise. Kõik teised on juba võetud. Oscar Wilde 

Sophia Amoruso räägib kaudselt Sharma "Juht ilma tiitlita" raamatuga sama lugu. Kui midagi teed, siis tee seda täiega ja kui oled innustunud, positiivne, lahendusi otsiv ja arenev, siis see ülendab ka teisi. Selliseid inimesi tahetakse oma tiimi ja sellistega  on vägev asju ajada. Sellised inimesed lõpuks kasutavad oma oskusi ja potentsiaali ning eksimuste ja õppimiste tsükliga laiendavad pidevalt vähehaaval iga päevaga oma tegutsemise piire jõudes välja kuhugi, millest ei osanud alguses lootagi. Jäta unistustele vaba ruumi areneda millekski veel paremaks!

Sophia Amoruso "Tegijatüdruk" ek Varrak 2016

"Juht ilma tiitlita" Robin Sharma (2014)

Robin Sharma „Juht ilma tiitlita“ räägib sellest, et tähendusrikka elu ja väärtuslik olemise tunde saame tegelikult mõtteviisist ja vaatenurkadest, millel laseme oma elu ja käitumist mõjutada. Oluline on see, kuidas  sa endasse ja oma töösse, igapäevastesse ülesannetesse ning tegemistesse suhtud. Pole olemas sellist võluvitsa, mis teeb sind sinu elus õnnelikuks. See ei toimi nii nagu võib-olla soovitakse uskuda, et töökoha või positsiooni, ülemuse või valdkonna vahetusega muutud ise rahulolevamaks ja paremaks, elu on väärtuslikum, ise oled võimekam ja panustad entusiasmiga ning ka  inimesed sinu ümber on toredad ja tegijamad. Sharma ütleb, et ka seal, kus sa praegu oled või tegevustes, millega sa seotud oled, on üldjuhul võimalik särada ja nö maailma paremaks muutmisesse panustada.

Üks kõige enam väärtust loovamaid asju elus on teiste inimeste aitamine. Ja aitamine ongi ükskõik millise töö peamine sisu. Igaüks, kes oma tööd hästi ja pühendunult teeb, annab oma töö tulemusega panuse sellesse, et teised saavad oma tööd hästi teha ja mis see muu on kui aitamine kaudses mõttes.

Robin Sharma kirjutab, et igaüks võib olla oma töös juht ja liider st innustada ja toetada kaaslasi, olla eeskujuks, tegutseda oma ülesannetes suurepäraselt, olla optimistlik ja inspireerida teisi. Sharma sõnul annab see igale tööle sügavama mõõtme ja sellise suhtumisega inimene kasvab isiksusena, mis viib sisemise rahu ja kogemuste mitte positsiooni väärtustamiseni. Inimesel tekib kontroll oma elu, töö ja panuse üle ning seda olulisemaks saavad väiksed sammud, millega iga päev paremaks inimesed saada. Eelkõige oleme inimesed ja eelkõige on meie roll üksteist aidata. Sharma ütleb, et elu jooksul on oluline kasutada kõiki oma andeid, leidlikkust ja potentsiaali ning teha seda parimal võimalikul moel, mida sa sel hetkel oskad.

Seega juht ilma tiitlita on inimene, kes loob ise oma elule ja tööle tähenduse. Mina ütleksin, et tegemist on enesejuhtimisega. See on esimese asjana mõtteviisi valiku küsimus ja raamatus Sharma tahabki suunata selle valiku tegemiseni. Otsusta ise, et oled oma elu juht, kuna igaühel on võimalik iga päev anda endast parim, kuna igaüks saab olla eeskujuks ja mõjutada seeläbi teisi olema ka paremad, ka negatiivses olukorras saab asja positiivselt hinnata ning igaüks saab teistesse austavalt ja lahkelt suhtuda ning tööhoiakuid paremale tasemele viia. Selline suhtumine kasvatab enesedistsipliini ja viib suureneva rahuloluni, sest ja väikesed õnnestunud sammud annavad indu juurde ja varem või hiljem hakkad endalt ise rohkem nõudma, sest sa saad aru, et tulemused tulevad aeglase ja pideva täiustamisega. Seejuures on selline enesejuhtimisest tulenev isiklik võim välistest teguritest sõltumatu, kuna seda ei saa keegi mitte kunagi ära võtta.

Sellel teel olles ja enesejuhtimist rakendades hakkavad takistama ebamugavused, hirm ja rasked ajad. Need kasvatavad isiksusi ja õppetundide ning katsumustena tuleb neid ka võtta, sest läbikukkumine ei olegi üldse võimalik nende inimeste jaoks, kellele iga olukord on õppimist vääriv kogemus.

Väärikas isiksus oskab teisi kiita ja ülendada, tuua teistest välja parimat, kuulata ja anda teistele võimalus olla kuulatud ja kontrollib oma mõtlemist ning hindab seda (eneseteadvustamine).

Robin Sharma "Juht ilma tiitlita" ek Pilgrim 2013

Raamatu kokkuvõte Andralt: „Lean In: Women, Work, and the Will to Lead“ Sheryl Sandberg (2013)

Igal naisel on vajalik teada sugudevahelise ebavõrdsuse põhjuseid  juba selle tõttu, et paljud nendest põhjustest on kinni naiste enda mõtlemises ning peegelduvad sisseõpitud käitumismustrites. On selge, et need mustrid pärinevad meie vanematelt ja nendeaegsetest ühiskonna ootustest naise rollile.

Osates neid sisemisi ja välimisi takistusi mõista ja ära tunda saavad naised ise oma võimalusi avardada, oma eneseteadlikkust tõsta ning meestega võrdsemal positsioonil toimetada.

Sellised sisemised takistused nagu enesekindluse puudumine, liigne enesekriitika ja võimete alahindamine on naistele omasemad kui meestele ning seetõttu on naistel rangem ja nõudlikum hoiak enese suhtes. Me kipume arvama, et pole veel piisavalt head ja õnnestumiste taga näeme tihti teiste panust, abi ning soodsaid juhuseid, mitte aga enda nutikust ja tarkust. Üsna tavaline on, et naised hindavad oma töötulemusi kehvemateks kui need tegelikult on, mehed vastupidi hindavad oma tegutsemist paremaks kui tegelikult välja kukkus. Kokkuvõttes eksisteerib omamoodi negatiivne korrelatsioon meeste ja naiste tulemuslikkuse presenteerimises, kus naised jäävad alalhoidlikkuse, tagasihoidlikkuse ja enda/laste/pere kaitse instinktide tõttu nõrgemasse positsiooni.

Naisena ongi minu võimalus teada seda erinevust ning õppida töö ja professionaalses elus meeste käitumist lugema ning endale seeläbi tekitada võimalusi silma paista ning olukordi enda kasuks pöörama. Kui ma pean enda tööd ja tulemusi hindama, siis tagasihoidlikkus ei ole voorus. Samuti teadvusta, et reeglid ei ole paindumatud ja uuringute järgi mehed painutavad reaalsust omale sobivamas suunas sellega õnnestumisi ja võimalusi avardades, samal ajal naised võtavad liiga tõsiselt etteantud piiranguid ning jäävad seetõttu lõksu või varju.

Sisemiste piirangutega tuleb igal naisel ise tegeleda (autor soovitab ka naistel luua oma grupid, kes samade asjaoludega tegelevad, et ühise toetuse kaudu üksteist julgustada). Väliste takistustega peaks kogu naissugu aga ühiselt sama asja ajama. Välised takistused hõlmavad erinevate gruppide suhtumist eneseteostust, väljendusvabadust ja võrdset kohtlemist otsivatesse naistesse: ühiskond laiemalt; kitsamalt aga töökaaslased, partner, sõbrad, ema, ülemus, koostööpartnerid, … . Kas eneseteostust otsivate naiste lähedased ja kaaslased jagavad nende „ajaloolist“ koormust kodu ja laste eest hoolitsemisel? Praegu laialdaselt veel mitte. Samuti ühiskonna üldised hoiakud takistavad naiste püüdlusi, kuna tööalast edu seostatakse naistega negatiivses võtmes ning kompetentset naist peetakse samal ajal vähem meeldivaks inimeseks. Uuringud näitavad meeste puhul just vastupidist seost. See tekitabki naistes omakorda sisemisi hoiakuid ennast vähem esile tõsta, et mitte saada üldsuse kriitikat.

Sheryl Sandberg ütleb kogu raamatu vältel, et igaühel peab olema võimalus valida. Mees ja isa võib valida olla lapsega kodune ja ta ei tohi saada seetõttu diskrimineeritud. Naine võib valida eneseteostuse tööl või karjäärivõimalustest kinni haaramise pere ja laste kõrvalt ning ta ei tohi saada seetõttu kehvemaid lepingulisi tingimusi või eelarvamustega suhtumist. Naistel on õigus valida ka olla laste päralt ja see on siis nende valik mitte pealesunnitud olukord. Koduses elus peavad olema mees ja naine partnerid, kes aitavad üksteist ja panustavad kodusesse ellu kokkulepitud ja mõlemale sobivad mahus. Sheryl toob palju näiteid omaenda elust, kuidas ta on oma pereelu korraldanud jagades kohustusi oma abikaasaga, kellele oli samuti töö ja karjäär olulised, ning kuidas mitte ainult naine vaid ka mees on tööelus korrektuure teinud, et laste eest hoolitseda ning kokkuvõttes on nad mõlemad saanud areneda tööl olles kindel, et kodu on hoitud.  

Sandberg käsitleb ka karjääri teemat andes uue vaatepunkti tööalasele arenemisele. Ta ütleb, et karjäär ei ole nagu redel vaid nagu laste mänguväljak, kus on palju mooduseid liikuda. Igaüks saab leida ja luua unikaalse raja, mis sisaldab nii tõuse kui ajutisi langusi, tupikuid ja uue trajektoori valimist. Redelil oled kinni teise taga, aga mänguväljkul mitte. Selle käsitluse järgi ei ole mistahes tööalane liikumine positsioonide vahel probleem ja nii ei pea ka naised pelgama muutusi sellelt teelt, mille nad on valinud. Pole olemas täpselt sulle sobivat tööpakkkumist, ta julgustab võimalusi enda kasuks pöörama ja neid endale sobivaks tegema mitte jätta võimalusi kasutamata kuna kõik detailid ei sobi. See on jällegi naiste enda seotud piirang, mille järgi naised pigem jätavad võimaluse kasutamata kui neile tundub, et nad ei vasta näiteks ainult ühele esitatud nõudmistest. Töö käigus õppimist ei tohi alahinnata.

SherylSandberg „Lean In: Women,Work, and the Will to Lead“ 2013