„Elu 3.0. Inimelu tehisintellekti ajajärgul“ Max Tegmark (2017)

Tehisintellekti teema on tulnud minu töölauale ühele arenduses olevale infosüsteemi masinõppe osa kaudu kiiremini kui eeldasin. Tegmark aga viis minu jaoks selle loomise võimalused pigem kaugemasse tulevikku, sest selgitas põhjalikult tehisintellekti loomise keerukust. Samas sai aimu, kui tugevalt valdkond on hoogu kogumas ning ta tegi puust-ja-punaselt selgeks, et kõik tänased väikesed vundamendikivid määravad oluliselt tehisintellekti arengu suunda. Ja võimalikke suundi on palju.

Raamat on mahukas, sest Tegmark võtab kirjeldada inimarengut selle algusest ja viib meid kaasa võimalikesse elu- ja ühiskonnakordadesse 10 000 aasta pärast. Toon välja mõned mulle kõige enam huvi pakkunud teemad.

Mõisted, mida on teemal arutamiseks vaja teada: 

• Intellekt - võime saavutada keerukaid eesmärke. 
• Kitsas intellekt - võime saavutada kitsamaid eesmärke, nt malet mängida või autot juhtida. 
• Üldine tehisintellekt (ÜTI, ka inimtasemeline tehisintellekt) - võime teha kõiki tunnetuslikke toiminguid vähemasti sama hästi kui inimesed.
• Superintellekt -  inimtaset oluliselt ületav intellekt. 
• Sõbralik TI - superintellekt, mille eesmärgid sobivad meie omadega. 
• Teadvus - subjektiivne kogemus. 
• Kvaalid - subjektiivsete kogemuste üksikjuhtumid. 
• Teleoloogia - asjade seetamine lähtuvalt nende eesmärkidest või otstarbest, mitte põhjusest.
• Intellektiplahvatus - pidev enesetäiustamine, mis viib kiiresti superintellektini. 
• Singulaarsus - intellektiplahvatus. 

Õppimine kui funktsioon (kuidas aju mäletab, arvutab ja õpib)

Kuna ma olen viisteist tööaastat tegelenud õppimise ja õpetamisega, siis oli minu jaoks eriti põnev lugeda peatükki "Mis on õppimine?". See on kõige matemaatilisem selgitus õppimise kohta, mis ma lugenud olen. Nimelt, kuigi ajutegevus on ülimalt kompleksne, siis seda lihtsustades ja matemaatilistesse valemitesse seades võib saavutada õppimist sõltumata selle info kandjast. 

(Edasi tuleb vaba tsiteering). Et mateeria õpiks, peab ta end ise ümber korraldama. Meie aju närvivõrgus on omavahel ühendatud sada miljardit omavahel ühendatud neutronit, mis mõjutavad üksteise käitumist (peaaegu sama palju on tähti meie galaktikas). Igaüks neist on ühendatud sünapside kaudu keskmiselt umbes tuhande teisega. Nende ligikaudu saja triljoni sünapsi tugevusse ongi kodeeritud enamik meie ajus leiduvast teabest. Iga neutron koosneb sealjuures erinevatest osadest ning eksisteerib erinevaid neutroneid.  

TI uurijad on näidanud, et närvivõrgud võivad sellegipoolest saavutada paljude märkimisväärselt keerukate ülesannete sooritamises inimtaseme, isegi kui nende peensusi eirata ja asendada tõelised bioloogilised neuronid ülimalt lihtsate simulatsioonidega, mis on kõik identsed ning jälgivad väga lihtsaid reegleid. Praegu kõige populaarsemas tehisnärvivõrgu mudelis on iga neuroni olek väljendatud ühe arvuga ning iga sünapsi tugevus samuti ühe arvuga. Selles mudelis uuendab iga neuron oma olekut korralpäraste ajavahemike järel. Selleks arvutab ta kõigi temaga ühendatud neuronitelt saadud sisendite keskmise, kaalub tulemust asjaomaste sünapsite tugevusega, lisab vajadusel konstandi ning rakendab siis tulemstele oma järgmise oleku leidmiseks nn aktiveerimisfunktsiooni nt sigmoid või rambi. Lihtsaim viis närvivõrku funktsioonina kasutada on teha ta pärilevivaks ehk info levib ainult ühe suunas sisend antakse ülemisse neuronkihti ja väljund tuleb alumisest. (vaba tsiteeringu lõpp)

Kas pole ilus:)

Stsenaariumid: millist tehnoloogia arengut pooldad Sina?

Tegmark kutsub uurima enda arusaamu, mida meie tehnoloogia arengult ootame ja mida kardame.  Kas SI, inimesed, kübrogid, üleslaaditud inimteadvused võiks olemas olla ka 10 000 aasta pärast? Kas kontroll peaks jääma inimeste või masinate kätte? Kas tahate, et elu leviks ka kosmoses? jne Olenevalt vastustest saame erinevad tulevikud ja Tegmark on raamatusse kogunud 12. stsenaariumi:

1. Libertaarne utoopia	4. Väravavalvur	7. Vallutajad	10. 1984
2. Heatahtlik diktaator	5. Kaitsev jumal	8. Järeltulijad	11. Regress
3. Egalitaarne utoopia	6. Orjastatud jumal	9. Loomaaednik	12. Enesehävitamine

1. Libertaarne utoopia - inimeste, küborgide, üleslaaditud inimteadvuste ja SI rahumeelne kooseksisteerimine tänu sellele, et maailm on jagatud inimeste-, sega- ja masinate tsoonideks, igas tsoonis kehtivad oma reeglid, millest tuleb kinni pidada.  

2. Heatahtlik diktaator - TI otsustab inimeste elu üle, sest ta on targem ja enamik peavad seda heaks.

3. Egalitaarne utoopia - inimeste, küborgide, üleslaaditud inimteadvuste rahumeelne kooseksisteerimine tänu vara omamise vajaduse kaotamisele ja garanteeritud sissetulekule. 

4. Väravavalvur - luuakse SI eesmärgiga teise SI loomist võimalikult vähese sekkumisega ära hoida. Tulemuseks on ohtralt abiroboteid, tekivad ka küborgid aga tehnika areng peatub. 

5. Kaitsev jumal - luuakse TI, mis suudab luua inimestele maksimaalset heaolu, kuid mis ennast peidab piisavalt hästi, et paljud kahtlevad tema olemasolus. 

6. Orjastatud jumal - luuakse tingimused, kus SI ei saa kontrolli alt väljuda, inimesed loovad temaga kujutletamatut tehnikat ja jõukust, mida saab olenevalt inimestest valvurite taotlustest kasutada nii hea kui kurja tegemiseks. 

7. Vallutajad - SI haarab võimu ja kõrvaldab inimesed viisil, millest me arugi ei saa. 

8. Järeltulijad - TI tõrjub inimesed välja, ent teeb seda väärikalt, nii et me suhtume neisse kui oma väärilistesse järeltulijatesse, nagu vanemad on uhked endast targemate laste üle, kes saadab korda asju, millest nemad ainult unistada võisid, isegi kui nemad seda kõike ise ei näe.

9. Loomaaednik - TI jätab alles mõned inimesed ja kohtleb neid nagu loomi loomaaias, ning kes kurdavad oma saatuse üle. 

10. 1984 - orwellilik jälitusriik, kus inimestel on täielik kontroll inimmõtlemise üle ja kus TI arendamine teatud valdkondades on keelatud.  

11. Regress - SI veenab inimesi primitiivselt elama ja tehnikat mitte arendama. 

12. Enesehävitamine -  inimesed hävitavad end ise enne kui jõutakse SI luua, nt kliimakriis.

Kas tehisintellektil võib olla teadvus?

Me ei tea täna, millistel füüsilistel süsteemidel on teadvus, kuidas subjektiivseid kogemusi (kvaale) ajus ära tunda ja miks teadvus tekib. Me teame, et teadvus eksisteerib ja see on ka kõik. 

(Tsitaadi algus) Neuroteaduslike eksperimentide tulemused viitavad, et paljud käitumised ja ajupiirkonnad on teadvuseta ja suur osa meie teadvuslikust kogemusest seisneb tohutute mitteteadvuslikult vastu võetud infohulkade tagantjärgi koostatud lühikokkuvõttes." (Tsitaadi lõpp) 

Aju on paljude alamsüsteemide summa. Mõni alamsüsteem toimib autonoomselt (nt silmade pilgutamine), mõni süsteem annab infot (nt piit oli kuum), teiste süsteemidega võib olla kahesuunaline infovahetus (nt eriti uutes situatsioonides, kus uurime infot, otsustame, katsetame jne) ja toimime ka alateadlikult kui oleme midagi harjutanud (nt klaverimäng, lugemine, kirjutamine jne). Teadvus saab infot kõigis allsüsteemidest, et teha otsuseid. See on nagu juhtimise üksus, mida ei tohi üle koormata liiga detailse infoga (teadlikult töötleme vaid väikest osa saadud infost) aga millel on kõige rohkem infot, et teha inimese heaolu puudutavaid otsuseid. Katsetega kitsendatud tsoone, kus teadvus võiks asuda, milleks on aju keskosa ja ajukoore tagaosa. Kui teadvus on alamsüsteemide juhtsüsteem, siis võib teadvus kujuneda ka TI-il. 

 

Tegmarki raamat sobib hästi neile, kes soovivad saada laiapõhjalist ülevaadet teemast, mõistetest, hetkeolukorrast jne. Samuti on see rikastav lugemine ühiskonnatundlikule inimesele tehnoloogia arengu mõjude mõtestamiseks. 

"Kulgemine. Optimaalse kogemuse psühholoogia" M. Csikszentmihalyi (2007)

„Kulgemine“ on raamat, mis aitab mõelda selle üle, mida tähendab midagi kogeda ja kuidas kogemuste kaudu oma elu mõtestada ja end ise õnnelikumaks luua.

Iga hetk, mida me läbi elame, on kogemus ja elu on teekond. Autor ütleb, et õnnelikkuse leiame siis, kui tunnetame täiel rinnal elu igat pisiasja, nii head kui halba. Õnnelikkus (nagu edugi) kaasneb justkui kõrvalmõju elu teekonnal, millel me oleme pühendunud suure, kaugeleulatuva eesmärgi saavutamisele (igaühe isiklik elu teema või elu mõte).

Alustada saab lähemalt ja väiksemaid samme võttes, vaadates enda ette ja nautides tänast päeva ja käesolevat tegevust.

Kulgemine on seisund, milles oleme tegevusest haaratud ja naudime sellest saadavat kogemust. Kulgemine loob teadvuses harmoonilist korda, sest tahad jätkata seda, mida teed, peamiselt tegevuse enda pärast. Elukvaliteedi määrab, kas suudad tunda rõõmu igas hetkes ja tegevuses.

Autoteeliline kogemus – kogemus/tegevus on eesmärk omaette ja sellest ei pea sündima kasu tulevikus vaid mille tegemine on iseenesest meeliülendav. Ei keskenduta niiväga tulemusele vaid tegevusele. See ongi kulgemine. Alguses nõuavad sellised tegevused teatavat pingutust, aga oskuste kasvades ja tagasisidet saades hakkab tegevus pakkuma sisemist rahulolu. Ilma sobilike mõtete, tunnete ja motiivideta ei ole võimalik saavutada distsipliini, mille abil saaks jõuda tegevust nautivale tasemele. Kulgemise kaudu osaleme elu protsessis.

Kulgemine tekib kui teadvusesse voolav info ühtib meie eesmärkidega ja tähelepanu ehk psüühiline energia ei ole häiritud/ mõjutatud, tähelepanu on vaba. Siis saab vabalt suunata tähelepanu oma eesmärkide täitmisele, kuna kõrvalisi häirivaid probleeme ei ole, mis läheksid meiega vastuollu. Tekib nn vooluga kaasa liikumine. Inimene peab korrastama  teadvust nii, et kulgemist oleks võimalikult palju tema tegemistes.

Elukvaliteedi parandamine toimub läbi selle, et muuta välised tingimused oma eesmärkidega sobivaks või muuta seda, kuidas ma välistest tingimustest aru saan ja neid tõlgendan.

Seega esmaseks kulgemise kogemise tingimuseks on teadvuse kontrollimine. Miks see nii oluline on ja kuidas seda teha, seda M. Csikszentmihalyi ka raamatus väga põhjalikult käsitleb.

Peab kasvatama sõltumatust st õppima küsima, kas geneetilised ja sotsiaalsed reeglid on alati meie jaoks õiged. Kui ilma küsimata järgime geneetilisi ja sotsiaalseid reegleid, siis minetame kontrolli oma teadvuse üle ja muutume väliste jõudude mängukanniks. Selline inimene ei suuda psüühilist energiat (ehk teadvuse tähelepanu) suunata. Geneetilised ja sotsiaalsed mõjud, mis kipuvad meid valitsema on: instinktid, toit, alkohol, seks, raha, võim, staatus, vara …. Meil on bioloogilised kalduvused stiimulitele reageerida. Läbi nende bioloogiliste stiimulite saab meid kontrollida. Me ei ole teadvuses vabad, kui uhke reklaami peale tekivad meil vajadused reklaamitava toote järgi või kui ülemuse kulmukortsutus rikub päeva ära. Selleks, et olla nendest mõjutustest vabad, tuleb õppida kontrollima oma ajus toimuvat. Kui oskame ise mõjutada oma teadvust, siis vabaneme ümbritseva maailma ahvatlustest.

„ Kui välised asjad teevad teile haiget, ei ole põhjus mitte nendes, vaid teie hinnangutes. Ja teie endi võimuses on seda hinnangut kohe muuta.“ Marcus Aurelius

Vabadus on peas. Inimene on vaba, kui ta kontrollib oma teadvust st välised mõjurid (sotsiaalne keskkond näiteks) ei saa ilma tema teadmata ja otsuseta mõjutada teda midagi tegema või tahtma. Ära luba igal linnul enda pähe pesa teha.

Sotsiaalsest rahulolulust peaks järk-järgult vabanema asendades selle sisemise rahuloluga. Kui inimene õpib nautima ja mõtestama oma tunnetetulva ja elu ennast, langeb sotsiaalsete reeglite koorem iseenesest. Kui pole vaja enam püüelda suuremat võimu ja raha lubavate eesmärkide poole, siis saab lõigata elu tõelisi vilju

Tähelepanu on piiratud ja selle suunamisel on kaks moodust: 1) teadlikult koondatud tähelepanu – valime, millele keskendume, vastavalt oma eesmärkidele või valitud tegevustele;

2)  juhuslikult katkendlikult kasutatud tähelepanu – refleksidest tulenev tähelepanu kasutamine, bioloogilised vajadused, sotsiaalsed vajadused. Seda tähelepanu saab õppida kontrolli all hoida, siis oleme võimelised sügavamalt keskenduma ja olema bioloogilistest ja sotsiaalsest kontrollist vabad.

Meelehea  (pleasure) – biloogilised vajadused ja sotsiaalsetele tingimustele vastavad ootused on täidetud. Rahulolu aitab teadvuses korda hoida, aga mitte seda korda luua.

Nautimine (enjoyment) – saavutame midagi ootamatut, kujuteldamatut, edasiliikumise tunne, uudsuse ja hakkamasaamise tunne. Naudime siis, kui pöörame keskendunult tähelepanu tegevusele. Nautimisega seotud tegevus alati arendab. Nautimine tekib igavuse ja ärevuse piiril kui tegutsemisvõimalused on võimetega tasakaalus.

Nauditavate tegevuste omadused/ tunnused:

1)      oskusi nõudev keeruline tegevus

2)      tegevuse ja teadlikkuse kokkusulamine – saame tegevusega üheks ja väljaspool seda tegevust sel momendil sind justkui ei eksisteeri

3)      Selged eesmärgid ja tagasisidet, ka tunnetatav tagasiside nt kunstis. Tagasiside sõnum on, kas eesmärk on täidetud või mitte, kas oleme ise tulemusega rahul või mitte.

4)      Tegevusele keskendumine – rituaalne situatsioon, mida sa ise juhid, sellest saab kogu sinu maailm ja tekib valikuline infovoog teadvusesse

5)      Teadvuse kontroll – välised ebastabiilsused, mõjud on välja lülitatud teadvusest. Õpitud oskuste rakendamine.

6)      Kaob eneseteadvus – oma mina jääb tahaplaanile. Harmoonia teistega. Tundub nagu teeksid õiget asja ilma sellele mõtlemata ja ilma selleks vaeva nägemata, sest oleme tegevusest endast haaratud. Ei ole oma minaga hõivatud ega pea mina kaitsmisega tegelema, meil on seega võimalus avardada enda olemuse mõistet. Suunates kogu oma psüühilise energia suhtesse  - kas teise inimese, laeva, mäe, maali või muusikapalaga -  muutub ta oma minast võimsama süsteemi osaks. See süsteem on sama reaalne kui kõik muu elus ja sinna kuuluv mina laiendab oma piire ja areneb.

7)      Ajatunnetus – aeg muutub tegevuse enda rütmi kõrval tähtsusetuks. Tekib ajatüranniast vabanemine.

Inimese elukvaliteet paraneb kui tal on autoteelilisi kogemusi ja tegevusi ehk kulgemise seisundeid. Sekkumine asendab võõrandumist, rõõm asendab igavust, kontroll olukorra üle ja psüühiline energia töötab minatunde tugevdamise nimel.

Tunded pakuvad sisemist rahulolu ja käesolev hetk on õigustatud. Inimene ei ole enam tulevikusaavutuste vang. Elu on rikkam, vürtsikam, mõtestatum ja see tugevdab isiksust ja selle keerukust.

Tähendusliku elu mudel =hobid, suhted, töö ja stressi tekitavad olukorrad suudad muuta kulgemist pakkuvateks tegevusteks.

Kulgemist tekitavad tegevused on dünaamilised ja läbi nende me kasvame ja teeme uusi avastusi. Uude reaalsusesse viib avastamistunne. Oskusi laiendades ja kõrgemaid väljakutseid vastu võttes saab inimesest erakordne isiksus, toimub inimese küpsemine ja keerukamaks muutumine.

Arendamata meeled tajuvad informatsiooni kaootiliselt: treenimata keha liigutused on juhuslikud ja kohmakad, ükskõikne pilk näeb inetut ja ebahuvitavat, ebamusikaalne kõrv kuuleb peamiselt müra, arenemata maitsmismeelele tundub kõik maitsetu.

Keha kontrollides ja füüsilisi aistinguid korrastades võib jõuda teadvuses nauditava harmooniani. Liikumise eesmärk on saavutada läbi keskendumise rõõmus, ennast unustama panev tunne, mis saab omakorda tekkida täna keha distsiplineeritusele, mille juures on olulised sobivad mõtted, rakendatud teadvus.

Levinumad autoteelilist kogemust võimaldavad tegevused:

-sportlikud tegevused, võitluskunstid – vajalikud nii füüsilised oskused kui vaimne ja hingeline tasakaal

- visuaalsed oskused – esteetika, treenitut nägemismeel, nähtavast vaimustumine

- muusika – palju võimalusi korrastada teadvust –rütmid, sõnad, lugu, seotud mälestused, kujutluspildid, harmoonia, esitlus, akustika, sama teose erinevad versioonid, instrumendid

- Maitsmismeele treenimine

- mõtte kulgemise treenimine – inimene, kes teab midagi peast või suudab iseenedaga mõtet arendada, saab ennast ise igal ajal ja olukorras lõbustada sõltumata välistest tingimustest või stimulatsioonist. Kindlad teadmised muudavad meid rikkamaks ja vaimselt sõltumatumaks.

- peen vestlus, vestluskunst – loominguline sõnakasutus, rikas sõnavara, verbaalne soravus, eepika ja luule.

- kirjutamine – info loomine ja kogemuste sõnastamine. Kirjutamine on ka kogemusi korrastav ja kogemusi analüüsiv iseendaga suhtlemise vorm.

Kulgemine võib olla ühekordne sündmus. Aga selleks, et elu nautida tuleb elu muuta üheks suureks kulgemise sündmuseks, mille seostatud eesmärgid panevad meid pidevalt tegutsema, nii et lõpuks saavutatakse elu suured eesmärgid, mis annavad elule tähenduse.

Pidev pikaaegne pühendumine annab eesmärkidele väärtuse. Pühendumisega eesmärgi osatähtsus elus suureneb, sest see näitab, et eesmärki võetakse tõsiselt. Alguses pühendab eesmärk abinõu, hiljem pühendab abinõu eesmärgi. Kindla sihi jälgimine elus toob kaasa sisemise harmoonia ja korrastab teadvust.

M. Csikszentmihalyi„Kulgemine. Optimaalse kogemuse psühholoogia“ ek. Pegasus 2007

Diskussiooni kokkuvõte: neli ideed, kuidas oma aju paremini tööle panna

Meie raamatuklubi esimest teemat otsides segus, et kahel lugejal kolmest on parasjagu laual ajuteemaline raamat. Ajuteemast saigi meie esimene ühine lugemisprojekt. Jõudsime õhtuse läätsesupi ja lapse magama paneku vahepeal loetud raamatutest intensiivselt rääkida. Kokkuvõtteks tegin väikese valiku sellest, kuidas võiks oma aju paremini tööle panna:

   

·         Peata „võitle või põgene“ süsteem. „Võitle või põgene“ süsteem on mõeldud elu eest võitlemiseks, kuid aktiveerub ka kellegi solvangu peale. See süsteem käivitab tunnete ja hormonaalsete protsesside ahelda ja kurnab meid, kui aktiveerub tihti. Intellekt peab õppima piduri peale panema, et reaktsioon ei käivituks. "Pidurdamiseks" teadvusta olukorda öeldes endale mida sa teed, kus oled, selgitades endale oma emotsioone, nt hakkan vihaseks saama. Teadvustamisest võib viha lahtuda.

·         Tee rutiinsetes asjades väikeseid muudatusi ja õpi keeli kuni elu lõpuni. Selleks, et infot mäletada tuleb infot teadlikult salvestada. Aju omadus on sarnast infot uuesti mitte salvestada. Nii ei mäleta me täpselt kuidas tuttavat teed pidi tööle saime. Tee sama asja tehes midagi teistmoodi, siis on see ajule uus info ja info salvestub nt püüa iga päev tööle mineku teel märgata midagi uut. Õpi uusi keeli. Sellega hoiad aju töös ja õppimas. Alzheimerit saab ajutrenniga ära hoida.

·         Trauma korral ära mõtle üle, siis salvestad negatiivse reaktsiooni. Kogemuse ajal tekivad seosed ja kujuneb välja reaktsioon. Näiteks teatud lause tekitab viha ja edaspidi juhtub see igas uues situatsioonis. Seoseid on võimalik üle salvestada. Aju omadus on, et me ei saa sündmusi täpselt salvestada. Me meenutame sündmust ja loome need oma mõttes uuesti. Sündmust uuesti läbi elades lisame sinna uusi mustreid. Saame valida, kas võimendame negatiivseid seoseid või loome uued seosed.

·         Hinga sügavalt läbi kõhu. Sümpaatiline (oleme tavaliselt siin) närvisüsteem on aktiivne kui oleme valmis võitluseks. Kui parasümpaatiline närvisüsteem on ülekaalus tunneb inimene end hästi, on väike ärevus ehk huvi. Parasümpaatilise närvisüsteemile saab lülituda läbi sügava kõhuhingamise.

Lingid raamatu kokkuvõtetele:

Deepak Chopra and Rudolph E. Tanzi "Super Brain – Unleashthe Explosive Power of Your Mind” (2012)

Ray Kurtzweil “How to create a mind” (2012)

RickHanson and Richard Mendius „Sinu aju“ (2009)

"Sinu aju“ Rick Hanson ja Richard Mendius

Kõik, mis voolab läbi mõtete, voolib aju. Seega saab mõtlemist kasutada aju muutmiseks. Raamat räägib sellest, mida aju teeb, kui meel on õnnelik, armastav, mõistev. Kui neid ajuseisundeid aktiveerida, siis need lähevad iga korraga tugevamaks.

Meel (mõistus) on neuronitevahelised signaalid, mida antakse edasi sünapsite kaudu ja signaalide kandvad ained on neurotransmitterid.

Mineviku pärand
Aju on evolutsiooni käigus omandanud teatud mustrid, mis on aidanud meil liigina ellu jääda. Kõik asjad taanduvad aju ja meele töös sellele, kas olukord on võimalus või oht, millest on ellu jäämiseks vaja hoiduda. Evolutsiooni tulemusena oleme häälestatud automaatselt vältivale käitumisele, esmalt eeldab aju alati halba. Samuti on negatiivsete kogemustel suurem mõju meie ajule ja käitumisele, mis tuleb ellujäämisvajadusest kauges minevikus. Aju eesmärk on teatud simulatsioone (valmisolek, ebameeldiv olek, võitle või põgene) koguaeg korrata, et tugevdada neuraalseid seoseid sündmuste ja tunnete vahel, et tulevikus paremini hakkama saada (aju mõistes siis tõenäolisemalt ellu jääda).  

Aju tekitab kannatusi (ka füüsilisi)

Ellujäämisvajaduse tõttu on meil peamiselt aktiivne sümpaatiline närvisüsteem. Kaitsevalmis olles aktiveeruvad amügdala, taalamus, erituvad noradrenaliin, adrenaliin, kortisool, mis omakorda stimuleerivad südame tööd, silmade pupillide laiust, kopsude töövõimet, immuunsüsteemi- kogu selle kaskaadi ülesanne on olla valmis enesekaitseks. Põhimõtteliselt pole meele jaoks vahet, kas jooksed lõviga võidu, kaitsed tööl kiivalt enda seisukohti või pahandad koristamata toa pärast. Füsioloogilisel tasandil toimuvad samad protsessid. Kaasnevalt seiskuvad või pidurduvad sellised süsteemid, mis ei osale enesekaitses, näiteks suguelundkond, seedimine. Samuti väheneb olukorra adekvaatse hindamise võime, teiste kavatsuste mõistmine ning prioriteetide seadmine on tagaplaanil. Nendest sümpaatilise närvisüsteemi aktiveeritud mehhanismidest lähtuvad mitmed stressi kehalised sümptomid ja pikaaegse pingeseisundi füsioloogilised tagajärjed.

Heaolu ja õnnelikkus aju õpetamise kaudu

Kui me oleme teadlikud aju mõjust ja seostest sellega, kuidas me käitume, ning mõistame, miks see nii toimib, siis saame peatada negatiivse info ammutamise ja talletamise ning takistame meele ründevalmis olekut. See omakorda mõjutab kogu meie enesetunnet.

Heaolu ja õnnetunne sõltuvad aga hoopis parasümpaatilise närvisüsteemi signaalidest ning limbiliselt süsteemilt saadud positiivsetest emotsioonidest. Dopamiin ja serotoniin on ühed neurotransmitteritest, mis vallanduvad ajus meile meeldivas olukorras, tõstavad tähelepanuvõimet ning annavad energiat. Kõrge dopamiini tase on õnnelikkuse üks aluseid.  

Meele õppimisvõime seisneb selles, et neurotransmitterite vabanemine ja nende liikumise teed ajus tugevnevad seda enam mida rohkem neid transmittereid ja nende trajektoore kasutatakse. Kokkuvõttes see tee kinnistub ning tulevikus on need transmitterid kiiremad tekkima ja oma teed läbima.

Õnneliku elu retsept on hoida peamiselt aktiivsena parasümpaatilist närvisüsteemi, mis loob positiivse ja armastava tausta. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus tuleb hoida mõõdukas, mis annab kirge ja entusiasmi tegevusteks. Elutähtsates olukordades sümpaatiline närvisüsteem võtab juhtimise (õnnetus, kiiret tegutsemist vajav olukord). Meie asi on teadvusega õpetada aju. Ise on vaja kontrollida, millal on mõtet ärrituda. Sellega hoiame ennast ka tervemana. Enamik olukordi meie igapäevases elus ei vaja tegelikult tugevaid reakstsioone, sest tegemist ei ole kuidagi meie elu ohustavate situatsioonidega.

Aju õppimisvõime hoolitseb selle eest, et meele kontrolli all hoidmine on ajaga järjest lihtsam. Sest positiivsed kogemused ja faktid loovad ja tugevdavad samuti heaolu tekkimise trajektoore ning õnnelik olemine muutub loomulikuks.  

Kuidas õpetada aju?

Aju ja meelt on võimalik muuta näiteks:

-        regulaarse meditatsiooniga (õpetad ennast rahulik olema ja mitte ärrituma, vahet tegema olukordadel, mis on tõsised ja vajavad sekkumist ning mis mitte)

-        pöörates positiivsed faktid positiivseteks kogemusteks – naudi head kogemust, tunneta emotsioone ja lase dopamiinil voolata (teades, et see kinnistab heaolu tekkimist ka tulevikus)

-         kasutades positiivseid kogemusi negatiivsete mahendamiseks , tasakaalustamiseks. Aju salvestab mälestusi „üle“. Mälestused salvestatakse auklikult ainult sünapsite ühendustena (mis võimaldab tekitada meenutamisel isegi sama tunnet, mis selles olukorras oli), mitte aga terviklikult piltidena. Meenutamisel salvestatakse mäletus uute ühendustena üle ning kui negatiivset mälestust meenutada samal ajal kui tunned õnnetunnet, siis mälestus maheneb, sest sellele lisanduvad uued positiivsed lingid. 

-        Kõhuhingamine aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi

-        Kalamaksaõli tarvitamine soodustab neuronite kasvu ning tõstab meeleolu

-     Raud ja B-6 vitamiinid soodustavad serotoniini teket (kui on vitamiini puudus, siis ei saa ka neurotransmitter tekkida) 

-        L.fenüülalaniin on dopamiini tekkimise aluseks.

Kokkuvõtteks
Raamat oli valgustav, et mõista miks me käitume nagu me käitume, ka ebaratsionaalselt, suutmata peatada oma (vihaseid) emotsioone. Inimestega iga päev koos töötades on rahustav neid mehhanisme teada, et näha olukordi läbi ning mõista, et kellelgi teisel pole minuga üldse midagi pistmist. Raamatus toodud näited andsid häid meetodeid, mille abil eristada ettetulevaid olukordi, et rahulikult ja neutraalselt valida sobivaim reageering. Üllatav kui palju on tegelikult olukordi, mis ei nõua minult mingit erilist reageeringut võimaldades rahuliku südamega edasi minna. See on säästlik esmalt enda suhtes, võimaldab meil olla ka füüsiliselt tervemad ja emotsionaalselt stabiilsemad.  Raamatus peitus minu arvates vastus, miks halvad uudised „müüvad“, miks nende üle tahetakse arutada, teiselt poolt ka selgitus, miks ennast negatiivsest uudisvoost eemale hoida, et mitte lasta maailma valul endale stressi tekitada. Me saame kokkuvõttes ise oma aju mõjutada sellega, mida me talle lubame või mida mitte ning kuidas teda harjutame. Iga harjutamine on loomulikult pikemaajaline tahtejõu ja distsipliini kasvatamine, mida nõuavad ka autorite poolt pakutud nõuanded ja harjutused teadlikkuse kasvatamiseks.

Rick Hanson ja Richard Mendius „Sinu aju“ (Buddha's Brain: The Practical Neuroscience of Happiness, Love & Wisdom) (2009)

“Super Brain – Unleash the Explosive Power of Your Mind” Deepak Chopra and Rudolph E. Tanzi

Our brain is constantly evolving. The heart and liver that we were born with will essentially be the same organs when we die. But the brain is capable of evolving and improving through our lifetime.

Upward learning curve is possible

A wide-spread opinion is that as we age, our brain ages too and it will be harder to learn new things, memory loses its edge, etc. However, that does not have to be so. As we get older, we tend to simplify our mental activities, often as a defense mechanism. We feel secure about what we already know and want to avoid learning new things. So instead of the brain creating new synapses, it keeps hardwiring the ones we already have. However, if we choose to follow an upward learning curve no matter how old we are and keep on learning, hence creating new synapses, dendrites, and neural pathways; we enhance health of our brain and this way minimizing the risk of dementia and even Alzheimer.

New neurons are born when we are not on autopilot

Indeed – brain is losing every day around 85 000 cortical neurons (1 per second). Which is 0,0002% of the 40 billion neurons that one has in cerebral cortex. Meaning it would take 600 years to lose half of them. But this is tough, as new neurons are also born regularly (neurogenesis). All one needs to do is to keep training one’s body and mind.

Instinctive, emotional and intellectual brain

Although we often despise the instinctive brain, it has its function – who would want to choose / decide consciously about digesting food after each meal? Huge areas of life should be on autopilot and they luckily are. When chased by tiger, our instinctive brain does something crucial – decides by itself to release adrenaline. It evokes electrochemical activity as specific synapses, telling one to run while optimizing heart rate and breathing for maximum physical performance and maximizes one’s concentration to endure the chase. Desires such as eating, sleeping, drinking and having sex disappear, until the danger is gone.

Emotional brain is something different. Emotions mean something and we want to control this “department” rather than be on an autopilot which is easy to happen. A key towards successful communication is overcoming our negative emotions (e.g. anger). How to do this? Try to notice and “observe” the emotion. In that tiny momentum when you think “this is me getting angry”, hence separating yourself from the feeling (creating gap between yourself and your emotion), the emotion loses momentum. So do not let emotions use you, make them your partner, e.g. in learning, as emotions intensify learning thus you remember better what you studied and learn more! Young children learn effortlessly as they are naturally enthusiastic and passionate about learning.

Higher or intellectual brain marks the arrival of self-awareness. Higher brain, the cerebral cortex, sits like a king atop of the lower brain. This part of the brain is where the question of the meaning of life was born. It also takes care of thinking, decision-making etc. The intellectual brain uses logic and rational thought to deal with the world in a mindful manner. So while instinctive brain makes us react, intellectual brain provides us with option to mindfully respond. Responding to any situation requires understanding while reacting doesn’t.

Another special feature of the higher brain is that it enables us to teach – turn our experience into knowledge and share it with others. And human society depends on teaching. Even though monkeys might be similar to us, the big difference between humans and monkeys is that the latter cannot teach other monkeys, even if they can learn very complicated tasks.

While higher brain enables us to learn and develop which is crucial for survival, it can also decide not to survive. Because humans have higher brain that is capable of thinking, we refuse to be dictated by our lower brain (which promotes survival as the most important goal), even when it comes to survival unlike any other animal. Nietzsche phrased it “Man is the only animal who has to be encouraged to live”.

Consciousness

One more interesting topic the book touched upon was consciousness. Apart from the very unreliable picture running inside the brain, we have no proof that reality is anything like what we see. Einstein put it in another way saying that the most incredible thing isn’t the existence of the universe but our awareness of its existence. Are trees really green and hard? Is the sky blue? We have agreed that they are but e.g. for termites the trees are not hard and the sky might not be blue for the creatures flying there. So, the physical world we experience only mirrors our human nervous system.

To sum up

·         Old age and dementia do not have to go hand in hand – we can choose to work out our brain and learn until the end.

·         One is not one’s brain (“My arm moved” vs “I moved my arm” – one is reaction, one is intention; one is brain driven, one mind driven).

·         One creates everything about how the world looks and feels. Perception isn’t passive. One is not simply receiving fixed reality. One shapes it. Self-awareness changes perception. The more aware one is, the more power one has over reality.

·         Mind, brain, and body are seamlessly connected. Being afraid of something bring along physical symptoms – muscle weakness, loss of appetite etc.

I liked the book. I have hard time accepting “enlightenment” / good advice from self-help books or magazine articles that are not backed up by hard facts, research, studies. Although most of the advice the book gives is no news to me, I trust it more as there are references to science and studies. 

So did I change something in my behavior after reading this book? A bit. I have tried to train my brain and live more consciously on a small scale, tried not to fall into comfortable routines and not to look for excuses in order to skip learning e.g. new phone or computer applications including this blog site with the excuse that I am too old to follow all this and don’t really need it. And maybe they aren’t vital, but for the sake of training my brain to avoid dementia in old age, it might be worth to give them a try! 

Deepak Chopra and Rudolph E. Tanzi "Super Brain – Unleash the Explosive Power of Your Mind” (2012)

“How to create a mind” Ray Kurtzweil

 „We are capable of hierarchical thinking, of understanding a structure composed of diverse elements arranged in a pattern, representing that arrangement with a symbol, and then using that symbol as an element in a yet more elaborate configuration. We are able to call these pattern ideas. We call this vast array of recursively linked ideas knowledge.“ R. Kurtzweil 

The quote from Kurtzweil's books does not seem too simple. Kurtzweil, however is on a quest to simplify the description of how the brain works. He calls this the “most important effort in the history of the human-machine civilization“. His aim is to translate the neuroscience into programming of an artificial brain.

When reading the book I was mainly looking for information about how the brain works:
- Neocortex (the "new brain") consists of “lego blocks” that recognize patterns. There are lower level patterns that make sense of the simple things, and higher level patterns that represent abstract concepts. Information is interlinked. Parts of letters are linked to letters, are linked to words, are linked to concepts etc.

- The sound, visual and touch recognition happens in same pattern. Every pattern recogniser is working simultaneously. Thought process “awakes” millions of pattern recognizers, and each pattern would be a list of millions of other patterns and so one until the lowest level of patterns.The thought is not one single pattern, it’s an area of patterns, because we memorise it together with many other information and may use many patterns that are already there. Human brain can learn from its own experience and progamme itself: “You are what you think”.

- Neocortex works in linear way. We are not able to think abstract thoughts before the lower level blocks are there. We have to create connections between knowledge, all knowledge is not connected to all knowledge. Memories are sequential. They can be accessed in the order that they are remembered. Eg you can not start playing a piano piece in a reversed order if you haven't practiced that.

- Information is “read” from the brain with the help of language patterns. We do not record sounds, images, videos. We recreate them. Brain is incoherent, because we can not memorise anything as it is (unless learn by heart). With the help of language patterns we translate our memories into words afterword.

- Parts of neocortex can replace damaged areas. However, certain areas are better prepared for storing specific information and we can learn quicker. There is learning from thousands of humans before us stored in our DNA. This also true with animals eg rat builds a nest even if she has never seen another rat in her lifetime.

- Neocortex (good at solving problems like survival, reproduction, fear and pleasure) interacts with the “old brain” (is seeking gratification and avoiding danger), together coordinating our body and emotional capabilities. Neocortex has a role in emotions as well and can be ran over by the emotions.

- We are largely determined by the chemicals in our brains eg oxytocin and vasopressin (hormones) make us monogamous, maybe to provide possibility of stable environment for our children to develop neocortex. Eg falling in love - dopamine is released producing feelings of happiness; norepinephrine levels soar leading to a racing heart; these chemicals and phenylethylamine produce elation, lead to high energy levels, focused attention, loss of appetite, general craving for the object of desire.

- Consciousness is a result of our brain activity, not a place in our brain. Kurtzweil claims that consciousness is a result of complex system like brain. Patients with no links between the two hemispheres seem to have two different consciousness’s.

- The Web works similarly to brain, however all info can be connected to all info and not forgotten. Computer/web is a complex physical system and therefore can gain consciousness. Human-machine merges are inevitable by 2030, because of our lack of computing power of our brains. And will take place with the help of non-invasive nanotechnology.

- In the field of creating an artificial brain there seems to be more questions than answers: Whether to progamme the brain or make a structure that can learn itself? Teach a brain from the start, by giving feedback or make somebody’s brain scan and use it to develop further? How to overcome the unsolvable problems eg a computer can answer based on the info from the past, but cannot create new answers (Turings theorem).

More illustrations, shorter sentences would have made the reading more pleasurable. Otherwise enjoyed the story about limits and possibilities of our “little grey cells”.

Ray Kurtzweil “How to create a mind” (2012)