„Kulgemine“
on raamat, mis aitab mõelda selle üle, mida tähendab midagi kogeda ja kuidas kogemuste
kaudu oma elu mõtestada ja end ise õnnelikumaks luua.
Iga hetk,
mida me läbi elame, on kogemus ja elu on teekond. Autor ütleb, et õnnelikkuse
leiame siis, kui tunnetame täiel rinnal elu igat pisiasja, nii head kui halba.
Õnnelikkus (nagu edugi) kaasneb justkui kõrvalmõju elu teekonnal, millel me
oleme pühendunud suure, kaugeleulatuva eesmärgi saavutamisele (igaühe isiklik
elu teema või elu mõte).
Alustada saab
lähemalt ja väiksemaid samme võttes, vaadates enda ette ja nautides tänast
päeva ja käesolevat tegevust.
Kulgemine on
seisund, milles oleme tegevusest haaratud ja naudime sellest saadavat kogemust.
Kulgemine loob teadvuses harmoonilist korda, sest tahad jätkata seda, mida
teed, peamiselt tegevuse enda pärast. Elukvaliteedi määrab, kas suudad tunda
rõõmu igas hetkes ja tegevuses.
Autoteeliline
kogemus – kogemus/tegevus on eesmärk omaette ja sellest ei pea sündima kasu
tulevikus vaid mille tegemine on iseenesest meeliülendav. Ei keskenduta niiväga
tulemusele vaid tegevusele. See ongi kulgemine. Alguses nõuavad sellised
tegevused teatavat pingutust, aga oskuste kasvades ja tagasisidet saades hakkab
tegevus pakkuma sisemist rahulolu. Ilma sobilike mõtete, tunnete ja motiivideta
ei ole võimalik saavutada distsipliini, mille abil saaks jõuda tegevust
nautivale tasemele. Kulgemise kaudu osaleme elu protsessis.
Kulgemine
tekib kui teadvusesse voolav info ühtib meie eesmärkidega ja tähelepanu ehk
psüühiline energia ei ole häiritud/ mõjutatud, tähelepanu on vaba. Siis saab
vabalt suunata tähelepanu oma eesmärkide täitmisele, kuna kõrvalisi häirivaid
probleeme ei ole, mis läheksid meiega vastuollu. Tekib nn vooluga kaasa
liikumine. Inimene peab korrastama
teadvust nii, et kulgemist oleks võimalikult palju tema tegemistes.
Elukvaliteedi
parandamine toimub läbi selle, et muuta välised tingimused oma eesmärkidega
sobivaks või muuta seda, kuidas ma välistest tingimustest aru saan ja neid
tõlgendan.
Seega
esmaseks kulgemise kogemise tingimuseks on teadvuse kontrollimine. Miks see nii
oluline on ja kuidas seda teha, seda M. Csikszentmihalyi ka raamatus väga põhjalikult käsitleb.
Peab
kasvatama sõltumatust st õppima küsima, kas geneetilised ja sotsiaalsed reeglid
on alati meie jaoks õiged. Kui ilma küsimata järgime geneetilisi ja
sotsiaalseid reegleid, siis minetame kontrolli oma teadvuse üle ja muutume
väliste jõudude mängukanniks. Selline inimene ei suuda psüühilist energiat (ehk
teadvuse tähelepanu) suunata. Geneetilised ja sotsiaalsed mõjud, mis kipuvad
meid valitsema on: instinktid, toit, alkohol, seks, raha, võim, staatus, vara ….
Meil on bioloogilised kalduvused stiimulitele reageerida. Läbi nende
bioloogiliste stiimulite saab meid kontrollida. Me ei ole teadvuses vabad, kui
uhke reklaami peale tekivad meil vajadused reklaamitava toote järgi või kui ülemuse
kulmukortsutus rikub päeva ära. Selleks, et olla nendest mõjutustest vabad,
tuleb õppida kontrollima oma ajus toimuvat. Kui oskame ise mõjutada oma
teadvust, siis vabaneme ümbritseva maailma ahvatlustest.
„ Kui välised
asjad teevad teile haiget, ei ole põhjus mitte nendes, vaid teie hinnangutes.
Ja teie endi võimuses on seda hinnangut kohe muuta.“ Marcus Aurelius
Vabadus on
peas. Inimene on vaba, kui ta kontrollib oma teadvust st välised mõjurid (sotsiaalne
keskkond näiteks) ei saa ilma tema teadmata ja otsuseta mõjutada teda midagi
tegema või tahtma. Ära luba igal linnul enda pähe pesa teha.
Sotsiaalsest
rahulolulust peaks järk-järgult vabanema asendades selle sisemise rahuloluga. Kui
inimene õpib nautima ja mõtestama oma tunnetetulva ja elu ennast, langeb
sotsiaalsete reeglite koorem iseenesest. Kui pole vaja enam püüelda suuremat
võimu ja raha lubavate eesmärkide poole, siis saab lõigata elu tõelisi vilju
Tähelepanu
on piiratud ja selle suunamisel on kaks moodust: 1) teadlikult koondatud
tähelepanu – valime, millele keskendume, vastavalt oma eesmärkidele või valitud
tegevustele;
2) juhuslikult katkendlikult kasutatud tähelepanu
– refleksidest tulenev tähelepanu kasutamine, bioloogilised vajadused,
sotsiaalsed vajadused. Seda tähelepanu saab õppida kontrolli all hoida, siis
oleme võimelised sügavamalt keskenduma ja olema bioloogilistest ja sotsiaalsest
kontrollist vabad.
Meelehea (pleasure) – biloogilised vajadused ja
sotsiaalsetele tingimustele vastavad ootused on täidetud. Rahulolu aitab
teadvuses korda hoida, aga mitte seda korda luua.
Nautimine
(enjoyment) – saavutame midagi ootamatut, kujuteldamatut, edasiliikumise tunne,
uudsuse ja hakkamasaamise tunne. Naudime siis, kui pöörame keskendunult tähelepanu
tegevusele. Nautimisega seotud tegevus alati arendab. Nautimine tekib igavuse
ja ärevuse piiril kui tegutsemisvõimalused on võimetega tasakaalus.
Nauditavate
tegevuste omadused/ tunnused:
1) oskusi nõudev keeruline tegevus
2) tegevuse ja teadlikkuse kokkusulamine
– saame tegevusega üheks ja väljaspool seda tegevust sel momendil sind justkui
ei eksisteeri
3) Selged eesmärgid ja tagasisidet, ka
tunnetatav tagasiside nt kunstis. Tagasiside sõnum on, kas eesmärk on täidetud
või mitte, kas oleme ise tulemusega rahul või mitte.
4) Tegevusele keskendumine – rituaalne situatsioon,
mida sa ise juhid, sellest saab kogu sinu maailm ja tekib valikuline infovoog
teadvusesse
5) Teadvuse kontroll – välised
ebastabiilsused, mõjud on välja lülitatud teadvusest. Õpitud oskuste
rakendamine.
6) Kaob eneseteadvus – oma mina jääb
tahaplaanile. Harmoonia teistega. Tundub nagu teeksid õiget asja ilma sellele
mõtlemata ja ilma selleks vaeva nägemata, sest oleme tegevusest endast
haaratud. Ei ole oma minaga hõivatud ega pea mina kaitsmisega tegelema, meil on
seega võimalus avardada enda olemuse mõistet. Suunates kogu oma psüühilise
energia suhtesse - kas teise inimese, laeva,
mäe, maali või muusikapalaga - muutub ta
oma minast võimsama süsteemi osaks. See süsteem on sama reaalne kui kõik muu
elus ja sinna kuuluv mina laiendab oma piire ja areneb.
7) Ajatunnetus – aeg muutub tegevuse
enda rütmi kõrval tähtsusetuks. Tekib ajatüranniast vabanemine.
Inimese
elukvaliteet paraneb kui tal on autoteelilisi kogemusi ja tegevusi ehk
kulgemise seisundeid. Sekkumine asendab võõrandumist, rõõm asendab igavust,
kontroll olukorra üle ja psüühiline energia töötab minatunde tugevdamise nimel.
Tunded pakuvad
sisemist rahulolu ja käesolev hetk on õigustatud. Inimene ei ole enam
tulevikusaavutuste vang. Elu on rikkam, vürtsikam, mõtestatum ja see tugevdab isiksust
ja selle keerukust.
Tähendusliku
elu mudel =hobid, suhted, töö ja stressi tekitavad olukorrad suudad muuta kulgemist
pakkuvateks tegevusteks.
Kulgemist
tekitavad tegevused on dünaamilised ja läbi nende me kasvame ja teeme uusi
avastusi. Uude reaalsusesse viib avastamistunne. Oskusi laiendades ja kõrgemaid
väljakutseid vastu võttes saab inimesest erakordne isiksus, toimub inimese
küpsemine ja keerukamaks muutumine.
Arendamata
meeled tajuvad informatsiooni kaootiliselt: treenimata keha liigutused on
juhuslikud ja kohmakad, ükskõikne pilk näeb inetut ja ebahuvitavat, ebamusikaalne
kõrv kuuleb peamiselt müra, arenemata maitsmismeelele tundub kõik maitsetu.
Keha
kontrollides ja füüsilisi aistinguid korrastades võib jõuda teadvuses nauditava
harmooniani. Liikumise eesmärk on saavutada läbi keskendumise rõõmus, ennast
unustama panev tunne, mis saab omakorda tekkida täna keha distsiplineeritusele,
mille juures on olulised sobivad mõtted, rakendatud teadvus.
Levinumad
autoteelilist kogemust võimaldavad tegevused:
-sportlikud tegevused,
võitluskunstid – vajalikud nii füüsilised oskused kui vaimne ja hingeline
tasakaal
- visuaalsed
oskused – esteetika, treenitut nägemismeel, nähtavast vaimustumine
- muusika –
palju võimalusi korrastada teadvust –rütmid, sõnad, lugu, seotud mälestused,
kujutluspildid, harmoonia, esitlus, akustika, sama teose erinevad versioonid,
instrumendid
- Maitsmismeele
treenimine
- mõtte
kulgemise treenimine – inimene, kes teab midagi peast või suudab iseenedaga
mõtet arendada, saab ennast ise igal ajal ja olukorras lõbustada sõltumata
välistest tingimustest või stimulatsioonist. Kindlad teadmised muudavad meid
rikkamaks ja vaimselt sõltumatumaks.
- peen
vestlus, vestluskunst – loominguline sõnakasutus, rikas sõnavara, verbaalne
soravus, eepika ja luule.
-
kirjutamine – info loomine ja kogemuste sõnastamine. Kirjutamine on ka kogemusi
korrastav ja kogemusi analüüsiv iseendaga suhtlemise vorm.
Kulgemine
võib olla ühekordne sündmus. Aga selleks, et elu nautida tuleb elu muuta üheks
suureks kulgemise sündmuseks, mille seostatud eesmärgid panevad meid pidevalt tegutsema,
nii et lõpuks saavutatakse elu suured eesmärgid, mis annavad elule tähenduse.
Pidev
pikaaegne pühendumine annab eesmärkidele väärtuse. Pühendumisega eesmärgi
osatähtsus elus suureneb, sest see näitab, et eesmärki võetakse tõsiselt.
Alguses pühendab eesmärk abinõu, hiljem pühendab abinõu eesmärgi. Kindla sihi
jälgimine elus toob kaasa sisemise harmoonia ja korrastab teadvust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar