„Elu 3.0. Inimelu tehisintellekti ajajärgul“ Max Tegmark (2017)

Tehisintellekti teema on tulnud minu töölauale ühele arenduses olevale infosüsteemi masinõppe osa kaudu kiiremini kui eeldasin. Tegmark aga viis minu jaoks selle loomise võimalused pigem kaugemasse tulevikku, sest selgitas põhjalikult tehisintellekti loomise keerukust. Samas sai aimu, kui tugevalt valdkond on hoogu kogumas ning ta tegi puust-ja-punaselt selgeks, et kõik tänased väikesed vundamendikivid määravad oluliselt tehisintellekti arengu suunda. Ja võimalikke suundi on palju.

Raamat on mahukas, sest Tegmark võtab kirjeldada inimarengut selle algusest ja viib meid kaasa võimalikesse elu- ja ühiskonnakordadesse 10 000 aasta pärast. Toon välja mõned mulle kõige enam huvi pakkunud teemad.

Mõisted, mida on teemal arutamiseks vaja teada: 

• Intellekt - võime saavutada keerukaid eesmärke. 
• Kitsas intellekt - võime saavutada kitsamaid eesmärke, nt malet mängida või autot juhtida. 
• Üldine tehisintellekt (ÜTI, ka inimtasemeline tehisintellekt) - võime teha kõiki tunnetuslikke toiminguid vähemasti sama hästi kui inimesed.
• Superintellekt -  inimtaset oluliselt ületav intellekt. 
• Sõbralik TI - superintellekt, mille eesmärgid sobivad meie omadega. 
• Teadvus - subjektiivne kogemus. 
• Kvaalid - subjektiivsete kogemuste üksikjuhtumid. 
• Teleoloogia - asjade seetamine lähtuvalt nende eesmärkidest või otstarbest, mitte põhjusest.
• Intellektiplahvatus - pidev enesetäiustamine, mis viib kiiresti superintellektini. 
• Singulaarsus - intellektiplahvatus. 

Õppimine kui funktsioon (kuidas aju mäletab, arvutab ja õpib)

Kuna ma olen viisteist tööaastat tegelenud õppimise ja õpetamisega, siis oli minu jaoks eriti põnev lugeda peatükki "Mis on õppimine?". See on kõige matemaatilisem selgitus õppimise kohta, mis ma lugenud olen. Nimelt, kuigi ajutegevus on ülimalt kompleksne, siis seda lihtsustades ja matemaatilistesse valemitesse seades võib saavutada õppimist sõltumata selle info kandjast. 

(Edasi tuleb vaba tsiteering). Et mateeria õpiks, peab ta end ise ümber korraldama. Meie aju närvivõrgus on omavahel ühendatud sada miljardit omavahel ühendatud neutronit, mis mõjutavad üksteise käitumist (peaaegu sama palju on tähti meie galaktikas). Igaüks neist on ühendatud sünapside kaudu keskmiselt umbes tuhande teisega. Nende ligikaudu saja triljoni sünapsi tugevusse ongi kodeeritud enamik meie ajus leiduvast teabest. Iga neutron koosneb sealjuures erinevatest osadest ning eksisteerib erinevaid neutroneid.  

TI uurijad on näidanud, et närvivõrgud võivad sellegipoolest saavutada paljude märkimisväärselt keerukate ülesannete sooritamises inimtaseme, isegi kui nende peensusi eirata ja asendada tõelised bioloogilised neuronid ülimalt lihtsate simulatsioonidega, mis on kõik identsed ning jälgivad väga lihtsaid reegleid. Praegu kõige populaarsemas tehisnärvivõrgu mudelis on iga neuroni olek väljendatud ühe arvuga ning iga sünapsi tugevus samuti ühe arvuga. Selles mudelis uuendab iga neuron oma olekut korralpäraste ajavahemike järel. Selleks arvutab ta kõigi temaga ühendatud neuronitelt saadud sisendite keskmise, kaalub tulemust asjaomaste sünapsite tugevusega, lisab vajadusel konstandi ning rakendab siis tulemstele oma järgmise oleku leidmiseks nn aktiveerimisfunktsiooni nt sigmoid või rambi. Lihtsaim viis närvivõrku funktsioonina kasutada on teha ta pärilevivaks ehk info levib ainult ühe suunas sisend antakse ülemisse neuronkihti ja väljund tuleb alumisest. (vaba tsiteeringu lõpp)

Kas pole ilus:)

Stsenaariumid: millist tehnoloogia arengut pooldad Sina?

Tegmark kutsub uurima enda arusaamu, mida meie tehnoloogia arengult ootame ja mida kardame.  Kas SI, inimesed, kübrogid, üleslaaditud inimteadvused võiks olemas olla ka 10 000 aasta pärast? Kas kontroll peaks jääma inimeste või masinate kätte? Kas tahate, et elu leviks ka kosmoses? jne Olenevalt vastustest saame erinevad tulevikud ja Tegmark on raamatusse kogunud 12. stsenaariumi:

1. Libertaarne utoopia	4. Väravavalvur	7. Vallutajad	10. 1984
2. Heatahtlik diktaator	5. Kaitsev jumal	8. Järeltulijad	11. Regress
3. Egalitaarne utoopia	6. Orjastatud jumal	9. Loomaaednik	12. Enesehävitamine

1. Libertaarne utoopia - inimeste, küborgide, üleslaaditud inimteadvuste ja SI rahumeelne kooseksisteerimine tänu sellele, et maailm on jagatud inimeste-, sega- ja masinate tsoonideks, igas tsoonis kehtivad oma reeglid, millest tuleb kinni pidada.  

2. Heatahtlik diktaator - TI otsustab inimeste elu üle, sest ta on targem ja enamik peavad seda heaks.

3. Egalitaarne utoopia - inimeste, küborgide, üleslaaditud inimteadvuste rahumeelne kooseksisteerimine tänu vara omamise vajaduse kaotamisele ja garanteeritud sissetulekule. 

4. Väravavalvur - luuakse SI eesmärgiga teise SI loomist võimalikult vähese sekkumisega ära hoida. Tulemuseks on ohtralt abiroboteid, tekivad ka küborgid aga tehnika areng peatub. 

5. Kaitsev jumal - luuakse TI, mis suudab luua inimestele maksimaalset heaolu, kuid mis ennast peidab piisavalt hästi, et paljud kahtlevad tema olemasolus. 

6. Orjastatud jumal - luuakse tingimused, kus SI ei saa kontrolli alt väljuda, inimesed loovad temaga kujutletamatut tehnikat ja jõukust, mida saab olenevalt inimestest valvurite taotlustest kasutada nii hea kui kurja tegemiseks. 

7. Vallutajad - SI haarab võimu ja kõrvaldab inimesed viisil, millest me arugi ei saa. 

8. Järeltulijad - TI tõrjub inimesed välja, ent teeb seda väärikalt, nii et me suhtume neisse kui oma väärilistesse järeltulijatesse, nagu vanemad on uhked endast targemate laste üle, kes saadab korda asju, millest nemad ainult unistada võisid, isegi kui nemad seda kõike ise ei näe.

9. Loomaaednik - TI jätab alles mõned inimesed ja kohtleb neid nagu loomi loomaaias, ning kes kurdavad oma saatuse üle. 

10. 1984 - orwellilik jälitusriik, kus inimestel on täielik kontroll inimmõtlemise üle ja kus TI arendamine teatud valdkondades on keelatud.  

11. Regress - SI veenab inimesi primitiivselt elama ja tehnikat mitte arendama. 

12. Enesehävitamine -  inimesed hävitavad end ise enne kui jõutakse SI luua, nt kliimakriis.

Kas tehisintellektil võib olla teadvus?

Me ei tea täna, millistel füüsilistel süsteemidel on teadvus, kuidas subjektiivseid kogemusi (kvaale) ajus ära tunda ja miks teadvus tekib. Me teame, et teadvus eksisteerib ja see on ka kõik. 

(Tsitaadi algus) Neuroteaduslike eksperimentide tulemused viitavad, et paljud käitumised ja ajupiirkonnad on teadvuseta ja suur osa meie teadvuslikust kogemusest seisneb tohutute mitteteadvuslikult vastu võetud infohulkade tagantjärgi koostatud lühikokkuvõttes." (Tsitaadi lõpp) 

Aju on paljude alamsüsteemide summa. Mõni alamsüsteem toimib autonoomselt (nt silmade pilgutamine), mõni süsteem annab infot (nt piit oli kuum), teiste süsteemidega võib olla kahesuunaline infovahetus (nt eriti uutes situatsioonides, kus uurime infot, otsustame, katsetame jne) ja toimime ka alateadlikult kui oleme midagi harjutanud (nt klaverimäng, lugemine, kirjutamine jne). Teadvus saab infot kõigis allsüsteemidest, et teha otsuseid. See on nagu juhtimise üksus, mida ei tohi üle koormata liiga detailse infoga (teadlikult töötleme vaid väikest osa saadud infost) aga millel on kõige rohkem infot, et teha inimese heaolu puudutavaid otsuseid. Katsetega kitsendatud tsoone, kus teadvus võiks asuda, milleks on aju keskosa ja ajukoore tagaosa. Kui teadvus on alamsüsteemide juhtsüsteem, siis võib teadvus kujuneda ka TI-il. 

 

Tegmarki raamat sobib hästi neile, kes soovivad saada laiapõhjalist ülevaadet teemast, mõistetest, hetkeolukorrast jne. Samuti on see rikastav lugemine ühiskonnatundlikule inimesele tehnoloogia arengu mõjude mõtestamiseks. 

„Tuleviku majandus“ Alec Ross (2016)

Mina lugesin raamatut "Tuleviku majandust" peamiselt kahel põhjusel: selleks, et saada infot, kuhu tasuks pikaajaliselt investeerida ja üldise majandus-teadlikkuse tõstmise mõttes. Toon raamatust välja tulevikutrendid, mis mind kõige enam kõnetasid. 

Kümme suundumust pähklikoores: 

1. Tulevikumajanduse mootoriteks on biotehnoloogia / genoomi kaardistamine, küberkaitse, kõige koodimine.
2. Hariduses saab järjest olulisemaks globaalne maailmatunnetus, keelteoskus ja programmeerimise oskus.
3. Ees ootab robotite sajand, ca 70% kõigist robotitest müüakse robootika suure viisiku riikides: Jaapanis, USAs, ja Saksamaal, Hiinas ja Lõuna-Koreas.
4. Inimese genoom on kaardistatud, oodata on uusi läbimurdeid.
5. Raha koodimine viib panganduse mobiili ja suurendab krüproraha kasutusvõimalusi.
6. Jagamismajandus on leidnud usalduse ja muudab turgusid.
7. Kübersõda võib häirida internettivõrkku kuni hävitada arvuteid.
8. Peaaegu kõige digimine on järgmise kümne aasta kõige tähenduslikum majanduslik areng, mis viib paljud asjad intenetti (internet of things) ja loob suurandmeid, mille põhjal tekivad uued võimalused (tehisintellekt, masinõpe).
9. Tulevikuturgudele on naised ja noored kaasatud.
10. Tulevkuärid õitsevad avatud majandusega ühiskondades. 

***

1.    Tulevikumajanduse mootoriteks on biotehnoloogia / genoomi kaardistamine, küberkaitse, kõige koodimine, keskkond/energia, mobiil, finantsmaailma koodimise liider on USA, Hiina soovib saada juhtivat rolli 7 valdkonnas: energiasääst ja kk kaitse, uue põlvkonna IT, biotehnoloogia, kõrge hinnaga seadmed, uus energia, uued materjalid ja uue energiaga töötavad sõidukid

  

2.    Hariduses: Elu muutub keerulisemaks, sest peame toime tulema suurema hulga info ja valikutega. Alec pakub, et üha kiiremate muutuste ja konkurentsi maailmas võimaldab ärivõimalusi näha selline haridus, kus lapsele antakse globaalne maailmatunnetus, keelteoskus ja programmeerimise oskus. Siis suudab inimene erinevatel turgudel toimivat jälgida ning näiteks kasutada ära ühes riigis loodud tehnoloogiat teise riigi arengute jaoks.

eBay endine juht Danahoe soovitab õppida mandariini keelt ja arvutiteadust. Ka on trendikas õpetada ca 6 a alates mõnda tehnilist keelt nt Phyton. "Praegu on vajadus Aspergeri sündroomiga matemaatiliste annete järele. Ent ma usun, et see Aspergeri-majandus kestab vaid veel kümmekond aastat , sest kui tehnoloogilised platvormid on kord olemas, siis kaob vajadus neid taas avastada." Google juht Eric Schmidti arvates on tähtis õppida mõistma keerulisis probleeme (programmeerima), kõige tähtsamaks peab aga arendada analüüsivõimekust. Arvutid hakkavad tegema rutiinseid töid, inimesed juhivad arvuteid, see ei kao. Tuleb õppida mõtlema piirideta maailmas, kus võib olla ajaloolane - programmeerija.

3.    Robotite tulek: tervitage oma uusi töövõtjaid ja hooldajaid, järgmisel kümnendil muudab meie elu see, et elame koos robotitega. Umbes 70% kõigist robotitest müüakse robootika suure viisiku riikides: Jaapanis, USAs, ja Saksamaal (viimased kolm on tööstus- ja meditsiinirobotite valitsejad nt Google, Toyota, Honda) ning Hiinas ja Lõuna-Koreas (odavamate, tarbijatele suunatud robotite tootjad). Jaapanis müüakse kõige enam roboteid, Hiina kasv on alates 2005. a. olnud kõige kiirem. Vahe nende riikide ja teiste riikidega on üüratu. Lõuna-Koreas toodetakse mitu korda rohkem tööstusroboteid  kui Lõuna-Ameerikas, Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Indias kokku.

Suurele viisikule hakkavad kuuluma robotite kaubamärgid, arendatakse välja tarkvara ja võrgustikud. Euroopas on robotite tuleku osas rohkem hirmu kui idas. Lõuna-Koreas nähakse õpetavaid roboteid positiivses, Euroopas aga negatiivses valguses. Tehisintellekt ja masinõpe, toovad robotite arenguga kaasa revolutsioonilisi muutusi, millel on sama suured tagajärjed  tööjõule nagu eelnenud põllumajandus-, tööstus- ja digirevolutsioonil. Robootikas teenitud raha tuleb aga reinvesteerida töötuks jäänud taksojuhtide ja ettekandjate haridusse.

4.    Geneetiline kood: genoomikast teame veel samapalju kui 1994. aastal internetist (kui internet oli äriks muutumas) sellest saab aga triljoni-dollari-äri, mis pikendab eluiga ja kõrvaldab peaaegu kõik haigused, mis tapavad praegu sadu tuhandeid inimesi aastas. Bioteaduste pöördelised sammud võimaldavad inimestel elada kauem ja tervemalt kui kunagi varem - vähemalt neil, kes saavad seda endale lubada.

Geneetika uuringutega on tegeletud sellest ajast peale kui Tšehhi munk Gregor Mendel avastas 19. saj. keskel genoomika põhialused. Läbimurre toimus 1995. aastal kui esimest korda järjestati elusorganismi Haemophilus influenza bakteri genoom, mis tekitab lastel eriti raskekujulisi põletikke. Inimese genoomi esialgse versiooni järjestamisest teatas president Bill Clinton 2000. aastal ja kolm aastat hiljem teatas rahvusvaheline inimgenoomi sekveerimise konsortsium, et inimese genoom on täielikult järjestatud. Juba 1980. aastal tõestas John Hopkinsi ülikoolist Bert Vogelstein, kuidas muutuvad DNA mutatsioonid kasvajateks. Tänu tema tööle avastati ca 150 geeni, mis mõjutavad vähi arengut ja levimist: ta lõi "vedelikubiopsia" meetodi, millega saab kasvajat verest avastada, kasvaja, mille suurus on 1% kasvajast, mida on võimalik määrata magnetresonantstomograafiaga. 

5.    Raha koodimine  (ingl. k. code-ification autor eraldab raamatus sõna code sidekriipsuga, rõhutamaks koodi kasvavat tähtsust)

***Digipangandus: koodi rakendamine kaubandus annab tavalisele inimesele  ükskõik millises maailma otsas võimaluse raha saada, omada, kulutada või üle kanda. Maakera seitsmest miljardist inimesest on mobiil kuule miljardis. Seda on rohkem, kui inimesi, kel on võimalik kasutada tualetti. Nii on maksed kolinud mobiiltelefoni. Aafrikas Josh Nesbit Medic Mobile nt saad arstilt infot, kuidas ise haigusi diagnoosida, mobiili valgus aitab hinnata sümptomeid õigesti.

*** Krüptoraha ehk digiraha: Bitcoin (ingl k bitcoin on nii digiraha kui ka selle avatud koodiga tarkvara ja maksesüsteem; maksesüsteemi/tarkvara kohta kasutatakse tõlkes nime Bitcoin, bitcoini'de kui raha kohta aga eestikeelset vastet bitimündid). Bitcoin annab võimaluse maksta kaupade eest võrgus.  2014. aasta lõpus aktsepteeris bitimünte ca 21 000 kaubanduseteevõtet sh Amazon. Bitcoin sündis nende peas, kes suhtuvad sügava skepsisega valitsustesse, traditsioonilistesse finantsinstitutsioonidesse ja fiat-rahasee (raha, mille väärtus on seadusega kehtestanud valitus). Bitcoin sai teoks, kuna kadus usaldus tradits. finantssüsteemi vastus ja tekkis uuenduslik tehnoloogia - blokiahel, mille loojaks oli Satoshi Nakamoto.

  

*** Blokiahel on hiiglaslik kontoraamat, millesse salvestatakse kõik tehingud. Bitcoin on jagatud kõigi selle kasutajate vahel. Selle täielik avalikkus vähendab petmisvõimalusi. Kontoraamatut värskendatakse kindla ajavahemiku tagant, kogudes kõik privaatvõtmega kinnitatud tehingud üheks suureks blokiks, mis lisatakse kontoraamatusse, selle lõppu. Alec arvab, et suurema osa praegu ringluses olevates krüptoraha lahendustest kaovad igaveseks, aga krüptoraha ise jääb. Krüptorahas peitub lihtsalt nii palju majanduslikke eeliseid, eriti neile turgudele, kus on nõrgad valuutad ja suur sõltuvus välismaalt koju saadetavast rahast. Samas on krüptoraha siiski eksperiment, mille puhul on väga palju tegureid, mille kohta me ei tea, et me neid ei tea.

6.    Jagamismajandus: kooditud usaldus. E-kaubandus on algusest peale maadelnud usalduse küsimusega. Esimese tõelise läbimurde saavutas 1995. aastal eBay. See võrgus toimiv turuplats on rajatud usaldusele - ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ning raha ja eBay võtab tehingu peale tasu siis kui mõlemad osapooled on veendunud heas lõpptulemuses. eBay asutaja Pierre Omidyari sõnum õpetas eBay usaldama võõraid. See pole pime usk vaid sisselogijate maine tugineb ostjate ja müüjate kahesuunalisele hindamissüsteemile.

Jagamismajandus on saanud tõelise hoo sisse on muutmas turgude loogikat, kus inimesed ise on nii ostjate kui müüjate rollis. Praegused gigandid 2007 Airbnb Brian Chesky või Uber 2009 Travis Kalanick ja Garrett Camp mõlemad ideed võrsusid San Franciscost.

7.    Küberkaitse koodisõda. Rünnakus võrgu konfidentsiaalsuse, kättesaadavuse ja tervikluse vastu. Konf. puhul on eesmärk süsteemist varastada või avalikustada konf. andmeid, nt krediitkaardi või sotsiaalkindlustuse numbreid. Kättesaadavuse ehk teenuse tõkestamise või hajutatud teenuse tõkestamise ründed püüavad ettevõtte internetiühenduse rivist välja lüüa, koormate seda hiigelhulga päringutega, mis süsteemi ummistavad.

Selline rünnak võib ka kaaperdada sadu arvuteid ja ühendada need massrünnaku sooritamiseks fantoomvõrguks (ing k botnet). Fantoomrünnakute sihtmärgiks on tavaliselt suurkorp.  või valitused, samuti kodanikuühiskonna org. ja sõltumatud meediaorg. Näiteks Süüria elektroonilise armee rünnak Associates Pressi Twitteri kontole konf ja terviklikkuse vastu. Terviklikkuse vastu suunatud rünnakus muudavad või hävitavad arvuti koodi, eesmärk on kahjustada riistvara, taristut või reaalseid süsteeme.

8.    Infoajastu: suurandmed. Põllumajandusajastu toormaterjal oli maa, tööstusajastu toormaterjal oli raud, infoajastu toormaterjal on teave. Internet on muutunud kaootilise teabe sasipuntraks, nüüd aga on olemas viis kuidas seda süstematiseerida ja äris kasutada. Seni kasutati suurandmeid reklaamiäris, nüüd kasutatakse neid kõige erinevamates korporatiivvaldkondades, aga ka krooniliste sotsiaalsete probleemidega tegelemisel. Näiteks panna arvutid omaahel suhtlema selliselt, et saada maksimaalselt toitu olemasolevalt, põllumehe tööst saab kontoritöö, kui isesõitvad traktorid ja viljapõlde analüüsivad tsensorid koostööd teevad.

***    Asjade internet (ingl k internet of things): elektrooniline side ja elektroonilised sensorid on meie ümber juba mõnda aega, tänu pilvetehnoloogiale langes andmete säilitamise hind. selle tulemusena on tekkinud platvorm asjade internetile, kus igal objektil alates autodest farmiseadmetest, kellade ja koduseadmeteni, isegi riieteni on võime andmeid vastu võtta ja edasi anda. Peaaegu kõige digimine on järgmise kümne aasta kõige tähenduslikum majanduslik areng.

9.    Tulevikuturgudele on naised ja noored kaasatud. Uuenduslikkust näitab kõige ilmekamalt naise positsiooni tugevnemine, neile majanduslike ja poliitiliste täisvolituste andmine. See on parim, mida üks riik või ettevõte võib teha oma konkurentsivõime parandamiseks. Ühiskonnad, mis ei suuda ületada oma negatiivset kultuuripärandit suhtumises naistesse, ei suuda ka järgmise uuenduslaine ajal pinnal püsida. Samuti on uus võimalus noortel, kel on arenevates valdkondadest nt mobiil või sotsiaalmeedia, palju rohkem kogemusi kui vanematel.

10. Tulevikuärid õitsevad avatud majandusega ühiskondades, arenevad praeguse geopoliitilise struktuuri raames ja ühtlasi muudavad seda. 20 . sajandil jooksis valitsev lõhe poliitiliste süsteemide ja turgude vahel mööda vasak- ja parempoolsuse telge. 21. sajandil on peamine lõhe nende vahel, kellel on avatud poliitiline ja majanduslik mudel, ning nende vahel kellel see on suletud. Majanduslik ebavõrdsus suureneb veelgi ja sunnib ühiskondi leidma uusi kohanemisviise. Arvutikoodi kasutamise laienemine uutele majandusvaldkondadele muudab põhjalikult kaht traditsiooniliselt riigile kuulunud valdkonda: raha ja võim. Kiire progress toob kaasa suurema ebastabiilsuse.

*** Alec loob lk 178 näite kahest avatuse ja suletuse vastaspoolustest, mille ühele teljele paigutab Eesti ja teisele Valgevene. Väites, et suur osa riike jääb nende poolsute vahele. Info ei ole avatud ühiskondades enam valitsuse või meedia monopol. Riigi edukus sõltub sellest, kuidas nad tulevad toime süsteemse kontrolli kadumise ja võimu killustumisega. Põhivastuolu on avatuse-suletuse vahel.