"No one is too small to make a difference" Greta Thunberg (2019)

Greta Thunberg tuli nagu välk selgest taevast. Olen juba mõnda oodanud, et millal tulevad maailma tipptasemel mõjukad noor-liidrid. Nad peavad tulema, sest noored kasvavad oma arvamust avaldades, saavad lihtsasti ligi kõige erinevamale infole ning oma sõnumit üle maailma levitada. Greta isikus on koos mitmed meie aja märgid - ta on women-power'i ajastu tüdruk-liider, tal on sotsiaalset suhtlust pärssiv Aspergeri sündroom (autismi spektri sotsiaalse kommunikatsiooni kahjustus) ja ta oskab oma sõnumit lühidalt esitada. Kõneall olev raamat koosneb üheteistkümnest kõnest, mida Greta aastatel 2018-19 erinevatel konverentsidel esitas. Miks tema kõned on nii mõjusad?

Meediast olin näinud vaid katkeid tema kõnedest ja neid lugedes üllatusin, kui lühidalt ja tabavalt on ta kõned üles ehitanud. Kõik kõned kirjutab ta ise, küsides vajadusel tagasisidet teadlastelt või lähikonnalt, et faktid ja viited oleksid õiged. Kõnede pealkirjad on samal ajal peamotiivid, mis on meeldejäävad, lihtsad ja emotsionaalsed. Näiteks "Prove me wrong" või "Can You Hear Me?". Oma kõnedes (1) ütleb ta otsekoheselt välja kliimamuutuste süüdlased, (2) kirjeldab vajalikke muutusi, (3) sisendab lootust muutusteks ja (4) tuleb oma peamise metafoori juurde vähemalt korra tagasi. Võtame näiteks ühe tema kuulsaima kõne "Our House is On Fire", mille ta esitas Davosis Maailma Majandusfoorumil 2018 aastal ja uurime neid aspekte täpsemalt. 

Esiteks, tema otsekohesus on üllatav, kohati ehmatav, näiteks ütleb ta konverentsil finantsmagnaatidele, et: "Kohtades nagu Davos, räägivad inimesed edulugusid. Aga nende majanduslik edu on tulnud mõeldamatu hinna-sildiga." Viidates muidugi kliimaprobleemidele ja jätkab, et kliimamuutuste peatamisel on läbi kukkunud ka poliitikud ja meedia. Aga teda kuulatakse ja kutsutakse tagasi. Tema kuulajad neelavad tema otsekohesuse alla ehk osaliselt seetõttu, et ta põhjendab oma kriitikat teaduslike faktidega kliimaga toimuvast: "According to IPCC, we have less than twelve years not being able to undo our mistakes". Seda ei ütle Greta aga Intergovernmental Panel on Climate Change. 

Teiseks on ta vajaminevate muudatuste kirjeldamisel hästi konkreetne: "... unprecedented changes in all aspects of society need to have taken place - including reduction of our CO2 emissions by at least 50 per cent.". Kliimamuutus on keerukas teema ja samal ajal kui teadlased ja poliitikud vaidlevad, teeb tema asjad lihtsaks. Nagu ta ütleb ühes oma teises kõnes "Almost everything is black and white", ei ole keerulist halli ala, aga on lihtsad faktid nagu "me peame täielikult peatama kasvuhoonegaaside emissiooni". Ta lisab "iga lapski saab sellest aru". Kohati tekib küsimus, miks kasutab ta erinevates kõnedes ühte ja sama lauset nii muutuste kui ka probleemi kirjeldamiseks, kas ta ikkagi teab teemat põhjalikult või on samade faktide kordamine teadlik valik, et hoida teemat lihtsana.              

Kolmandaks annab ta lootust. Kuivõrd ta alati kirjeldab oma kõnedes võimalikku katastroofi: "We are facing a disaster of unspoken sufferings for enormous amounts of people", siis annab ta kohe ka lootust: "But Homo sapiens have not yet failed. Yes, we are failing, but there is still time to turn everything around. We can still fix this. We still have everything in our own hands." Ta annab jõu muutusi viia kuulajale endale, kasutades Sina või meie vormi "Now we all have a choice".

Neljandaks, ta alustab oma kõnet ja lõpetab kõne sama metafooriga. Esimene lause kõneall olevast kõnest algab "I am here to say our house is on fire." ja lõpetab: 

"Adults keep saying: We owe it to the young people to give them hope"

But I don't want your hope.

I don't want you to be hopeful.

I want you to panic.

I want you to feel the fear I feel every day.

And then I want you to act.

I want you to act as you would in a crisis.

I want you to act as if our house is on fire.

Because it is."

Greta kõned innustavad kaasa mõtlema. Tema tõsine-kõneviis väikeses tüdrukus on nii südamest. Mina olen meie-ajastu täiskasvanu, kes on enda arvates teinud nii mõndagi säästlikumaks elamiseks - alates prügi sorteerimisest kuni hübriidautoni. Aga seda kõike on liiga vähe. 

Ma tean, et see mida ma oma peres keskkonna säästmiseks teen ei oleks piisav. Samas tundub, et seda on ka liiga palju, sest üldlevinud on teadmine, et "kuskil kallatakse ikkagi kõik prügi ühte auku kokku". Aitäh Greta, et Sa mulle meelde tuletasid, kui tähtsad need väikesed keskkonna säästmise asjad on. Sest Sa ise oled näidanud, et mitte keegi ei ole liiga väike selleks, et muutustele kaasa aidata.   

A. Vance "Elon Musk"

On inspireeriv lugeda, et maailmas on inimesi, kes tegutsevad julgelt ja grandioosselt pikaajalist ning maailma päästvat visiooni silmas pidades. Kas neid kannustab ego või suuremeelsus polegi oluline, sest nad murravad mõttemustreid ja laiendavad paljude reaalsust.

Elon Musk on üks sellistest innovatsiooni kehastustest. Mitte et ta ise oleks konstrueerinud Teslad või SpaceXi raketid ja mootorid, vaid tema saavutuste taga on ilmselt võime luua keskkond, leida õiged inimesed ja panna nad ühe visiooni nimel tegutsema.

Visioon haarab inimesi kaasa, mobiliseerib teadmised, oskused ja paneb leidma uusi väljapääse. Musk on andnud oma meeskondadele selge põhjuse, miks on vaja midagi teha, Musk on öelnud oma inimestele, et just nemad on need, kes selle ära teevad. Selliselt tekitatud motivatsioon tiivustab insenere pakkuma lahendusi kuidas neid asju siis ära teha. Musk on oma inimeste kõrval nii heas kui halvas ja on ise seejuures nii hea kui halva põhjustaja.

Ashlee Vance „Elon Musk“ on kirjutatud hästi, loomulikult pole kahtlustki, et Musk ja tema ettevõtmised annavad ka rohkelt ainest. Raamat on põhjalik ja kirjeldab detailselt Muski erinevaid tegevusi alates interneti-ajastu alguses tekkinud ärivõimalustest, tema juba varasemat huvi  kosmose-temaatikale (Marsi vallutamise võimaluste uurimine, rakettide tööpõhimõtted ja kosmoselendude füüsikalised alused), SpaceX alustamine ja meeskonna loomine, akudest elektriautodeni, Tesla leidmist, päikeseenergia propageerimist ja Hyperloopi idee arengut ning paralleelselt tema isiklikku ning perega seotud elu. Iga asi on läbi põimunud Elon Muski maailma parandamise ja inimkonna potentsiaali avardamise ideest, igal tema tegevusel on selline visioon küljes. Ta on üks neid inimesi, kes ei hakka asjaga tegelema, kui sellel ei ole potentsiaali märkimisväärselt maailma ja selle tulevikku mõjutada.

Raamat väga huvitav sissevaade suure saavutusvajadusega ja – võimega inimese mõtlemisse. Toon välja mõne punktid, mis raamatust mitmel korral esile kerkisid:  

Kontsentreerumine ja keskendumine, täielik pühendumine teemadele, mis Muski köidavad. Näiteks ütlesid ka tema õpetajad, et kui Elon end millelegi pühendab, arendab ta selle vastu huvi täiesti teisel tasemel ja palju rohkem sügavuti kui teise inimesed. Kuigi Muski peeti juba kooliajal geeniuseks täitis ta kooliprogrammi täpselt nagu ta huvi oli, osadest ainetest vedast ennast läbi madalaima positiivse hindega, sest ei näinud põhjust sellele aega raisata, samas reaalainete, füüsika ja arvutiõpetuse programmi täitis maksimaalselt ja kaugelt rohkem kui oodatud. Ta võttis teemasid, mis olid tema huviorbiidis, tõsiselt ja keskendus nendele. Teda iseloomustab täpne ja teaduslik lähenemine kõiges ning nõuab seda ka teistelt, kellega koos töötab. Ta mitte ainult ei usalda oma insenere vaid oma erakordselt suure õppimisvõime tulemusena on ise pädev uurima, nõudma, küsima, kahtlema ja insenere suunama nii raketitehnoloogias kui elektrimootorite arenduses.

Eksistentsiaalne äng, mis Muski kannustab, tagab selle, et tal on põhjus, miks ennast hommikul üles ajada ja seda põhjust ta kuulutab nagu messias inimestele, kes tema heaks töötavad. Suured ideed on põnevad ja haaravad kaasa, sellega tunneb ka tema meeskond, et nemad võivad ja suudavad midagi olulist maailmas ära teha. See paneb ka inimesi soovima tema juures töötada. Musk nimelt tunneb, et inimkonna saatus universumis, on tema isiklik mure. Ta leidis, et inimkond on kaotanud ambitsioonid tuleviku suhtes. Vajalik on taastada inimestes usk kõrgemasse ja suuremasse tulevikku ning seada eesmärgiks planeetidevaheliseks liigiks saamise, muidu pole inimkonnal mõtet. Selleks on vajalik innustada inimesed teaduse ja tehnoloogia võimalusi avardama. Sama kehtib elektriautode arendamise kohta, tehnoloogi peab olema inimeste käsutuses laiemalt st parimad võimalused tuleb kasutusele võtta ning sellega elamistingimusi parandada. Näiteks lubas Musk Tesla patendid vabaks, et ideed saaksid levida ja neid saaks veelgi edasi arendada, mis on lõpuks kõigile kasulik.

Tööeetika ja kõrged nõudmised. Ta ei leppinud keskpärasusega ei enda ega oma töötajate suhtes. Raamatust tuleb ka välja, et ta on enda inimlikke omadusi püüdnud arendada, näiteks hakkas ta ajapikku rohkem kontrollima kriitikat, mis ta teiste suhtes esitas, ning sai ka ise aru, et peaks olema rohkem empaatiline. Faktimasin Musk ütles üldiselt ilma filtreerimata välja oma arvamuse ning ka selle kui arvas teisi selgelt eksivat. Ta arvas siiralt, et teised peaksid rõõmustama kui nad saavad teada, et on millestki valesti aru saanud. Musk tunneb häbi ja valu selliste inimeste pärast, kes ei ole tema jaoks piisavalt oma ülesannete kõrgusel, Muski valu seisneb seejuures selles, et sellised inimesed seavad inimkonna ohtu ja pidurdavad kogu inimkonna võimalusi.

Õnneks on Vance suutnud piisavalt kirjutada ka Elon Muski pehmemast poolest nagu armastus oma laste vastu, perekonna elu ja sõprade tähtsus või inimlik haavatavus. Mis sellest, et ka naise leidmisele võib lähenda matemaatiliselt või sõpradega ühiselt genereeritakse ajaviiteks uusi maailmale ülivajalikke lahendusi, mis pärineksid justkui ulmekirjandusest.

Minu jaoks oli A. Vance "Elon Musk" inspireeriv raamat ja ma arvan, et ka uuesti üle lugemine oleks sama põnev, sest küllaltki detailirohke ja sisutihe tekst pakub mulle ilmselt veel avastamisvõimalusi. (Pean tunnistama, et mulle detailid ja faktid kohe meelde ei jää erinevalt Elon Muskist nagu raamatu põhjal mulje jääb, kes võis ka Encyclopaedia Britannica meelde jätta ning pärast selle põhjal fakte tulistada.)

Ashlee Vance "Elon Musk -Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku" 2015

"Playing Big" Tara Mohr (2014)

Ma arvan, et ei suurusta, kui ütlen, et mul on väga tegijad sõbrannad – intelligentsed, hoolivad, tegusad, oma valdkonnas tunnustatud eksperdid. Tara Mohri raamatu valguses jagan nad jämedalt kaheks: ühed, kes ajavad oma asja suurelt ja julgelt areenil ning teised, kes tegutsevad pühendunult tagaplaanil, lava telgitagustes. Ega viimases olegi midagi halba - hea tagala tiimita ei saaks ükski staar hakkama. Ent näen, et kui nad ise „ees“ läheksid, siis looksid nad veelgi enam positiivset mõju, kui need, keda nad toetavad. Miks siis nii? Miks nad ei asu eesliinile, kuigi kõik kõrvalolijad näevad, et nad on selleks valmis? Miks nad ei tegutse suurelt? Ja miks ma tunnen, et ise kuulun samuti nende "teiste" sekka?

Sellest, mis on need nähtamatud köidikud, mis meid – ägedaid naisi - hoiavad oma potentsiaali rakendamast, Tara Mohri raamat uuribki. Mõned nopped teemades, mis mind kõnetasid.

Eneses kahtlemine – ma ei ole selleks veel valmis - piisavalt kogenud, haritud, kvalifitseeritud ...– ehk meie peas valju häälega lobisev sisemine kriitik, kelle eesmärgiks on küll meid kaitsta – kriitika, läbikukkumise, häbi eest -, kuid kelle tugeva lobitöö tulemusena võime oma eesmärkidest loobuda või siis püüame nende nimel äärmiselt pühendunult tegutseda, kurnates end ebavajalike tegevustega, mis ei loo väärtust. Ehk täiuse poole püüeldes oleme kui oravad rattal pannes oma energia valedesse tegevustesse ning ei jõua oma eesmärgile mitte lähemale.

Hirm – eksida, kaotada, sattuda konflikti, liialt eristuda – takistab meid oma mõtteid välja ütlemast.

Soov saada tunnustust ja vältida kriitikat hoiab meid tagasi valimast teed, mida varem käidud pole. Miks paljud naised on eriti kriitikatundlikud ja altid tunnustust kuulma? Võibolla seetõttu, et naised on suhetele orienteeritumad ning püüavad teistega rohkem arvestada, et perekonnas või kollektiivis oleks hea õhkkond. Ja seetõttu võime meeldivuse nimel ohverdada oma arvamuse. Võibolla seetõttu, et naised on rohkem häälestunud teiste „lugemisele“ – märkama end ümbritsevate inimeste reaktsioone? Kombineerituna tendentsiga mõelda üle meile nähtavad negatiivsed reageerinud, võib meid kergelt rivist välja lüüa või jällegi energia valesse kohta suunata. Seetõttu võivad vähem emotsionaalselt intelligentsed inimesed mingites olukordades isegi edukamad olla, sest nad jäävad rohkem iseendaks ja oma ideedele truuks. Võibolla ka seetõttu, et aastatuhandeid sõltus naiste ellujäämine sellest, kuivõrd nad suutsid olla nende meele järele, kes pakkusid neile turvalisust, toitu, peavarju. Mitte-nõustumine tähendas ohtu naise või tema laste ellujäämisele. Võibolla ka seetõttu, et meid õpetatakse juba väikesest peale olema paid tüdrukud, kes ei vaidle, on hoolivad, tagasihoidlikud. Sest muidu saame kriitika osaliseks.

Kuidas siis kriitikaga toime tulla? Pidades meeles, et kriitika räägib rohkem selle andjast kui saajast, et suurelt tegutsemisega kaasneb alati kriitika, et kriitika teeb haiget siis kui me ise ka neid teemades endas kahtleme (sisemine kriitik on hoos); küsi endalt, mis läheb mulle veel enam korda kui kriitika või heakskiit? Ehk tuleta meelde oma eesmärki.

Kuidas saada lahti „hea õpilase“ rollist, kuhu tüdrukud koolieas kergelt satuvad, ent mis enamasti kohe mitte kuidagi ei toeta täiskasvanuna „suurelt“ tegutsemist? Koolis õpitud autoriteetsete õpetajatega kohanemine asendada julgusega esitada autoriteetidele väljakutseid? Kodeering, et alati on aega ja õigus ettevalmistusele asendada julgusega improviseerida, et aega jääks ka muudeks, rohkem väärtust loovateks tegevusteks? Kuidas unustada, et ei piisa vaid hästi tegemisest, vaid see tuleks teha ka nähtavaks st oma saba kergitada kui vaja, sest keegi teine seda meie eest ei tee. Ja kuidas teha seda mõõdukalt, et mitte näida ebakompetentne, aga mitte ka liiga pealetükkiv, mida just naiste puhul halvaks pannakse?
3 nõuannet: mõtte „nähtavaks tegemine“, mitte enese-kiitmine; mõtle, mida kasu see toob, kui Su tööst teatakse laiemalt (ja saadakse seda kasutada); räägi asjadest nii nagu need on (st unustad välja tuua oma panuse teiste kõrval või räägid vaid õppetundidest, aga mitte sellest, mis oli väga hästi).

Peituse strateegia – enne teen veel selle ära (nt järjekordse magistrikraadi), siis olen valmis .... positsiooniks; liiga pikaks üksi nokitsema jäämine vs idee testimine sidusgrupiga; liiga keeruliseks asjade mõtlemine; teiste tagasiside küsimine ja lõputult konsolideerimine oma ideesse.

Julge kommunikatsioon vs mõju vähendavate väljendite kasutamine – „ma ainult...“, „ma tegelikult...“, vabandamine, „ma palun natuke teie aega“, „ma ei ole selle teema ekspert, aga tahaksin siiski öelda...“, „kas see kõlab loogiliselt?“, ettepaneku asendamine küsimusega, kiirustamine....

Lois P. Frankeli „Paid tüdrukud äris edu ei saavuta“, mis sai ka läbi sirvitud, kinnitab Tara Mohri kogemust oma klientidega. 101 lühikest teemakäsitlust on ülesehituselt lihtsakoeline, ent sisuliselt on neile raske vastu vaielda.

Naiste teema lõpetuseks peaks vastukaaluks lugema ka mõnd meeste vaatenurka käsitlevat raamatut, nt David Deida "Tõelise mehe tee".