Robin Sharma „Juht ilma tiitlita“ räägib sellest, et
tähendusrikka elu ja väärtuslik olemise tunde saame tegelikult mõtteviisist ja vaatenurkadest,
millel laseme oma elu ja käitumist mõjutada. Oluline on see, kuidas sa endasse ja oma töösse, igapäevastesse ülesannetesse
ning tegemistesse suhtud. Pole olemas sellist võluvitsa, mis teeb sind sinu elus
õnnelikuks. See ei toimi nii nagu võib-olla soovitakse uskuda, et töökoha või positsiooni,
ülemuse või valdkonna vahetusega muutud ise rahulolevamaks ja paremaks, elu on
väärtuslikum, ise oled võimekam ja panustad entusiasmiga ning ka inimesed sinu ümber on toredad ja tegijamad.
Sharma ütleb, et ka seal, kus sa praegu oled või tegevustes, millega sa seotud
oled, on üldjuhul võimalik särada ja nö maailma paremaks muutmisesse panustada.
Üks kõige enam väärtust loovamaid asju elus on teiste
inimeste aitamine. Ja aitamine ongi ükskõik millise töö peamine sisu. Igaüks,
kes oma tööd hästi ja pühendunult teeb, annab oma töö tulemusega panuse
sellesse, et teised saavad oma tööd hästi teha ja mis see muu on kui aitamine
kaudses mõttes.
Robin Sharma kirjutab, et igaüks võib olla oma töös juht ja
liider st innustada ja toetada kaaslasi, olla eeskujuks, tegutseda oma
ülesannetes suurepäraselt, olla optimistlik ja inspireerida teisi. Sharma sõnul
annab see igale tööle sügavama mõõtme ja sellise suhtumisega inimene kasvab
isiksusena, mis viib sisemise rahu ja kogemuste mitte positsiooni
väärtustamiseni. Inimesel tekib kontroll oma elu, töö ja panuse üle ning seda
olulisemaks saavad väiksed sammud, millega iga päev paremaks inimesed saada.
Eelkõige oleme inimesed ja eelkõige on meie roll üksteist aidata. Sharma ütleb,
et elu jooksul on oluline kasutada kõiki oma andeid, leidlikkust ja
potentsiaali ning teha seda parimal võimalikul moel, mida sa sel hetkel oskad.
Seega juht ilma tiitlita on inimene, kes loob ise oma elule
ja tööle tähenduse. Mina ütleksin, et tegemist on enesejuhtimisega. See on
esimese asjana mõtteviisi valiku küsimus ja raamatus Sharma tahabki suunata selle
valiku tegemiseni. Otsusta ise, et oled oma elu juht, kuna igaühel on võimalik
iga päev anda endast parim, kuna igaüks saab olla eeskujuks ja mõjutada seeläbi
teisi olema ka paremad, ka negatiivses olukorras saab asja positiivselt hinnata
ning igaüks saab teistesse austavalt ja lahkelt suhtuda ning tööhoiakuid
paremale tasemele viia. Selline suhtumine kasvatab enesedistsipliini ja viib
suureneva rahuloluni, sest ja väikesed õnnestunud sammud annavad indu juurde ja
varem või hiljem hakkad endalt ise rohkem nõudma, sest sa saad aru, et
tulemused tulevad aeglase ja pideva täiustamisega. Seejuures on selline
enesejuhtimisest tulenev isiklik võim välistest teguritest sõltumatu, kuna seda
ei saa keegi mitte kunagi ära võtta.
Sellel teel olles ja enesejuhtimist rakendades hakkavad takistama
ebamugavused, hirm ja rasked ajad. Need kasvatavad isiksusi ja õppetundide ning
katsumustena tuleb neid ka võtta, sest läbikukkumine ei olegi üldse võimalik
nende inimeste jaoks, kellele iga olukord on õppimist vääriv kogemus.
Väärikas isiksus oskab teisi kiita ja ülendada, tuua teistest välja parimat, kuulata ja anda teistele võimalus olla kuulatud ja kontrollib oma mõtlemist ning hindab seda (eneseteadvustamine).
