"No one is too small to make a difference" Greta Thunberg (2019)

Greta Thunberg tuli nagu välk selgest taevast. Olen juba mõnda oodanud, et millal tulevad maailma tipptasemel mõjukad noor-liidrid. Nad peavad tulema, sest noored kasvavad oma arvamust avaldades, saavad lihtsasti ligi kõige erinevamale infole ning oma sõnumit üle maailma levitada. Greta isikus on koos mitmed meie aja märgid - ta on women-power'i ajastu tüdruk-liider, tal on sotsiaalset suhtlust pärssiv Aspergeri sündroom (autismi spektri sotsiaalse kommunikatsiooni kahjustus) ja ta oskab oma sõnumit lühidalt esitada. Kõneall olev raamat koosneb üheteistkümnest kõnest, mida Greta aastatel 2018-19 erinevatel konverentsidel esitas. Miks tema kõned on nii mõjusad?

Meediast olin näinud vaid katkeid tema kõnedest ja neid lugedes üllatusin, kui lühidalt ja tabavalt on ta kõned üles ehitanud. Kõik kõned kirjutab ta ise, küsides vajadusel tagasisidet teadlastelt või lähikonnalt, et faktid ja viited oleksid õiged. Kõnede pealkirjad on samal ajal peamotiivid, mis on meeldejäävad, lihtsad ja emotsionaalsed. Näiteks "Prove me wrong" või "Can You Hear Me?". Oma kõnedes (1) ütleb ta otsekoheselt välja kliimamuutuste süüdlased, (2) kirjeldab vajalikke muutusi, (3) sisendab lootust muutusteks ja (4) tuleb oma peamise metafoori juurde vähemalt korra tagasi. Võtame näiteks ühe tema kuulsaima kõne "Our House is On Fire", mille ta esitas Davosis Maailma Majandusfoorumil 2018 aastal ja uurime neid aspekte täpsemalt. 

Esiteks, tema otsekohesus on üllatav, kohati ehmatav, näiteks ütleb ta konverentsil finantsmagnaatidele, et: "Kohtades nagu Davos, räägivad inimesed edulugusid. Aga nende majanduslik edu on tulnud mõeldamatu hinna-sildiga." Viidates muidugi kliimaprobleemidele ja jätkab, et kliimamuutuste peatamisel on läbi kukkunud ka poliitikud ja meedia. Aga teda kuulatakse ja kutsutakse tagasi. Tema kuulajad neelavad tema otsekohesuse alla ehk osaliselt seetõttu, et ta põhjendab oma kriitikat teaduslike faktidega kliimaga toimuvast: "According to IPCC, we have less than twelve years not being able to undo our mistakes". Seda ei ütle Greta aga Intergovernmental Panel on Climate Change. 

Teiseks on ta vajaminevate muudatuste kirjeldamisel hästi konkreetne: "... unprecedented changes in all aspects of society need to have taken place - including reduction of our CO2 emissions by at least 50 per cent.". Kliimamuutus on keerukas teema ja samal ajal kui teadlased ja poliitikud vaidlevad, teeb tema asjad lihtsaks. Nagu ta ütleb ühes oma teises kõnes "Almost everything is black and white", ei ole keerulist halli ala, aga on lihtsad faktid nagu "me peame täielikult peatama kasvuhoonegaaside emissiooni". Ta lisab "iga lapski saab sellest aru". Kohati tekib küsimus, miks kasutab ta erinevates kõnedes ühte ja sama lauset nii muutuste kui ka probleemi kirjeldamiseks, kas ta ikkagi teab teemat põhjalikult või on samade faktide kordamine teadlik valik, et hoida teemat lihtsana.              

Kolmandaks annab ta lootust. Kuivõrd ta alati kirjeldab oma kõnedes võimalikku katastroofi: "We are facing a disaster of unspoken sufferings for enormous amounts of people", siis annab ta kohe ka lootust: "But Homo sapiens have not yet failed. Yes, we are failing, but there is still time to turn everything around. We can still fix this. We still have everything in our own hands." Ta annab jõu muutusi viia kuulajale endale, kasutades Sina või meie vormi "Now we all have a choice".

Neljandaks, ta alustab oma kõnet ja lõpetab kõne sama metafooriga. Esimene lause kõneall olevast kõnest algab "I am here to say our house is on fire." ja lõpetab: 

"Adults keep saying: We owe it to the young people to give them hope"

But I don't want your hope.

I don't want you to be hopeful.

I want you to panic.

I want you to feel the fear I feel every day.

And then I want you to act.

I want you to act as you would in a crisis.

I want you to act as if our house is on fire.

Because it is."

Greta kõned innustavad kaasa mõtlema. Tema tõsine-kõneviis väikeses tüdrukus on nii südamest. Mina olen meie-ajastu täiskasvanu, kes on enda arvates teinud nii mõndagi säästlikumaks elamiseks - alates prügi sorteerimisest kuni hübriidautoni. Aga seda kõike on liiga vähe. 

Ma tean, et see mida ma oma peres keskkonna säästmiseks teen ei oleks piisav. Samas tundub, et seda on ka liiga palju, sest üldlevinud on teadmine, et "kuskil kallatakse ikkagi kõik prügi ühte auku kokku". Aitäh Greta, et Sa mulle meelde tuletasid, kui tähtsad need väikesed keskkonna säästmise asjad on. Sest Sa ise oled näidanud, et mitte keegi ei ole liiga väike selleks, et muutustele kaasa aidata.   

„Elu 3.0. Inimelu tehisintellekti ajajärgul“ Max Tegmark (2017)

Tehisintellekti teema on tulnud minu töölauale ühele arenduses olevale infosüsteemi masinõppe osa kaudu kiiremini kui eeldasin. Tegmark aga viis minu jaoks selle loomise võimalused pigem kaugemasse tulevikku, sest selgitas põhjalikult tehisintellekti loomise keerukust. Samas sai aimu, kui tugevalt valdkond on hoogu kogumas ning ta tegi puust-ja-punaselt selgeks, et kõik tänased väikesed vundamendikivid määravad oluliselt tehisintellekti arengu suunda. Ja võimalikke suundi on palju.

Raamat on mahukas, sest Tegmark võtab kirjeldada inimarengut selle algusest ja viib meid kaasa võimalikesse elu- ja ühiskonnakordadesse 10 000 aasta pärast. Toon välja mõned mulle kõige enam huvi pakkunud teemad.

Mõisted, mida on teemal arutamiseks vaja teada: 

• Intellekt - võime saavutada keerukaid eesmärke. 
• Kitsas intellekt - võime saavutada kitsamaid eesmärke, nt malet mängida või autot juhtida. 
• Üldine tehisintellekt (ÜTI, ka inimtasemeline tehisintellekt) - võime teha kõiki tunnetuslikke toiminguid vähemasti sama hästi kui inimesed.
• Superintellekt -  inimtaset oluliselt ületav intellekt. 
• Sõbralik TI - superintellekt, mille eesmärgid sobivad meie omadega. 
• Teadvus - subjektiivne kogemus. 
• Kvaalid - subjektiivsete kogemuste üksikjuhtumid. 
• Teleoloogia - asjade seetamine lähtuvalt nende eesmärkidest või otstarbest, mitte põhjusest.
• Intellektiplahvatus - pidev enesetäiustamine, mis viib kiiresti superintellektini. 
• Singulaarsus - intellektiplahvatus. 

Õppimine kui funktsioon (kuidas aju mäletab, arvutab ja õpib)

Kuna ma olen viisteist tööaastat tegelenud õppimise ja õpetamisega, siis oli minu jaoks eriti põnev lugeda peatükki "Mis on õppimine?". See on kõige matemaatilisem selgitus õppimise kohta, mis ma lugenud olen. Nimelt, kuigi ajutegevus on ülimalt kompleksne, siis seda lihtsustades ja matemaatilistesse valemitesse seades võib saavutada õppimist sõltumata selle info kandjast. 

(Edasi tuleb vaba tsiteering). Et mateeria õpiks, peab ta end ise ümber korraldama. Meie aju närvivõrgus on omavahel ühendatud sada miljardit omavahel ühendatud neutronit, mis mõjutavad üksteise käitumist (peaaegu sama palju on tähti meie galaktikas). Igaüks neist on ühendatud sünapside kaudu keskmiselt umbes tuhande teisega. Nende ligikaudu saja triljoni sünapsi tugevusse ongi kodeeritud enamik meie ajus leiduvast teabest. Iga neutron koosneb sealjuures erinevatest osadest ning eksisteerib erinevaid neutroneid.  

TI uurijad on näidanud, et närvivõrgud võivad sellegipoolest saavutada paljude märkimisväärselt keerukate ülesannete sooritamises inimtaseme, isegi kui nende peensusi eirata ja asendada tõelised bioloogilised neuronid ülimalt lihtsate simulatsioonidega, mis on kõik identsed ning jälgivad väga lihtsaid reegleid. Praegu kõige populaarsemas tehisnärvivõrgu mudelis on iga neuroni olek väljendatud ühe arvuga ning iga sünapsi tugevus samuti ühe arvuga. Selles mudelis uuendab iga neuron oma olekut korralpäraste ajavahemike järel. Selleks arvutab ta kõigi temaga ühendatud neuronitelt saadud sisendite keskmise, kaalub tulemust asjaomaste sünapsite tugevusega, lisab vajadusel konstandi ning rakendab siis tulemstele oma järgmise oleku leidmiseks nn aktiveerimisfunktsiooni nt sigmoid või rambi. Lihtsaim viis närvivõrku funktsioonina kasutada on teha ta pärilevivaks ehk info levib ainult ühe suunas sisend antakse ülemisse neuronkihti ja väljund tuleb alumisest. (vaba tsiteeringu lõpp)

Kas pole ilus:)

Stsenaariumid: millist tehnoloogia arengut pooldad Sina?

Tegmark kutsub uurima enda arusaamu, mida meie tehnoloogia arengult ootame ja mida kardame.  Kas SI, inimesed, kübrogid, üleslaaditud inimteadvused võiks olemas olla ka 10 000 aasta pärast? Kas kontroll peaks jääma inimeste või masinate kätte? Kas tahate, et elu leviks ka kosmoses? jne Olenevalt vastustest saame erinevad tulevikud ja Tegmark on raamatusse kogunud 12. stsenaariumi:

1. Libertaarne utoopia	4. Väravavalvur	7. Vallutajad	10. 1984
2. Heatahtlik diktaator	5. Kaitsev jumal	8. Järeltulijad	11. Regress
3. Egalitaarne utoopia	6. Orjastatud jumal	9. Loomaaednik	12. Enesehävitamine

1. Libertaarne utoopia - inimeste, küborgide, üleslaaditud inimteadvuste ja SI rahumeelne kooseksisteerimine tänu sellele, et maailm on jagatud inimeste-, sega- ja masinate tsoonideks, igas tsoonis kehtivad oma reeglid, millest tuleb kinni pidada.  

2. Heatahtlik diktaator - TI otsustab inimeste elu üle, sest ta on targem ja enamik peavad seda heaks.

3. Egalitaarne utoopia - inimeste, küborgide, üleslaaditud inimteadvuste rahumeelne kooseksisteerimine tänu vara omamise vajaduse kaotamisele ja garanteeritud sissetulekule. 

4. Väravavalvur - luuakse SI eesmärgiga teise SI loomist võimalikult vähese sekkumisega ära hoida. Tulemuseks on ohtralt abiroboteid, tekivad ka küborgid aga tehnika areng peatub. 

5. Kaitsev jumal - luuakse TI, mis suudab luua inimestele maksimaalset heaolu, kuid mis ennast peidab piisavalt hästi, et paljud kahtlevad tema olemasolus. 

6. Orjastatud jumal - luuakse tingimused, kus SI ei saa kontrolli alt väljuda, inimesed loovad temaga kujutletamatut tehnikat ja jõukust, mida saab olenevalt inimestest valvurite taotlustest kasutada nii hea kui kurja tegemiseks. 

7. Vallutajad - SI haarab võimu ja kõrvaldab inimesed viisil, millest me arugi ei saa. 

8. Järeltulijad - TI tõrjub inimesed välja, ent teeb seda väärikalt, nii et me suhtume neisse kui oma väärilistesse järeltulijatesse, nagu vanemad on uhked endast targemate laste üle, kes saadab korda asju, millest nemad ainult unistada võisid, isegi kui nemad seda kõike ise ei näe.

9. Loomaaednik - TI jätab alles mõned inimesed ja kohtleb neid nagu loomi loomaaias, ning kes kurdavad oma saatuse üle. 

10. 1984 - orwellilik jälitusriik, kus inimestel on täielik kontroll inimmõtlemise üle ja kus TI arendamine teatud valdkondades on keelatud.  

11. Regress - SI veenab inimesi primitiivselt elama ja tehnikat mitte arendama. 

12. Enesehävitamine -  inimesed hävitavad end ise enne kui jõutakse SI luua, nt kliimakriis.

Kas tehisintellektil võib olla teadvus?

Me ei tea täna, millistel füüsilistel süsteemidel on teadvus, kuidas subjektiivseid kogemusi (kvaale) ajus ära tunda ja miks teadvus tekib. Me teame, et teadvus eksisteerib ja see on ka kõik. 

(Tsitaadi algus) Neuroteaduslike eksperimentide tulemused viitavad, et paljud käitumised ja ajupiirkonnad on teadvuseta ja suur osa meie teadvuslikust kogemusest seisneb tohutute mitteteadvuslikult vastu võetud infohulkade tagantjärgi koostatud lühikokkuvõttes." (Tsitaadi lõpp) 

Aju on paljude alamsüsteemide summa. Mõni alamsüsteem toimib autonoomselt (nt silmade pilgutamine), mõni süsteem annab infot (nt piit oli kuum), teiste süsteemidega võib olla kahesuunaline infovahetus (nt eriti uutes situatsioonides, kus uurime infot, otsustame, katsetame jne) ja toimime ka alateadlikult kui oleme midagi harjutanud (nt klaverimäng, lugemine, kirjutamine jne). Teadvus saab infot kõigis allsüsteemidest, et teha otsuseid. See on nagu juhtimise üksus, mida ei tohi üle koormata liiga detailse infoga (teadlikult töötleme vaid väikest osa saadud infost) aga millel on kõige rohkem infot, et teha inimese heaolu puudutavaid otsuseid. Katsetega kitsendatud tsoone, kus teadvus võiks asuda, milleks on aju keskosa ja ajukoore tagaosa. Kui teadvus on alamsüsteemide juhtsüsteem, siis võib teadvus kujuneda ka TI-il. 

 

Tegmarki raamat sobib hästi neile, kes soovivad saada laiapõhjalist ülevaadet teemast, mõistetest, hetkeolukorrast jne. Samuti on see rikastav lugemine ühiskonnatundlikule inimesele tehnoloogia arengu mõjude mõtestamiseks.