A. Vance "Elon Musk"

On inspireeriv lugeda, et maailmas on inimesi, kes tegutsevad julgelt ja grandioosselt pikaajalist ning maailma päästvat visiooni silmas pidades. Kas neid kannustab ego või suuremeelsus polegi oluline, sest nad murravad mõttemustreid ja laiendavad paljude reaalsust.

Elon Musk on üks sellistest innovatsiooni kehastustest. Mitte et ta ise oleks konstrueerinud Teslad või SpaceXi raketid ja mootorid, vaid tema saavutuste taga on ilmselt võime luua keskkond, leida õiged inimesed ja panna nad ühe visiooni nimel tegutsema.

Visioon haarab inimesi kaasa, mobiliseerib teadmised, oskused ja paneb leidma uusi väljapääse. Musk on andnud oma meeskondadele selge põhjuse, miks on vaja midagi teha, Musk on öelnud oma inimestele, et just nemad on need, kes selle ära teevad. Selliselt tekitatud motivatsioon tiivustab insenere pakkuma lahendusi kuidas neid asju siis ära teha. Musk on oma inimeste kõrval nii heas kui halvas ja on ise seejuures nii hea kui halva põhjustaja.

Ashlee Vance „Elon Musk“ on kirjutatud hästi, loomulikult pole kahtlustki, et Musk ja tema ettevõtmised annavad ka rohkelt ainest. Raamat on põhjalik ja kirjeldab detailselt Muski erinevaid tegevusi alates interneti-ajastu alguses tekkinud ärivõimalustest, tema juba varasemat huvi  kosmose-temaatikale (Marsi vallutamise võimaluste uurimine, rakettide tööpõhimõtted ja kosmoselendude füüsikalised alused), SpaceX alustamine ja meeskonna loomine, akudest elektriautodeni, Tesla leidmist, päikeseenergia propageerimist ja Hyperloopi idee arengut ning paralleelselt tema isiklikku ning perega seotud elu. Iga asi on läbi põimunud Elon Muski maailma parandamise ja inimkonna potentsiaali avardamise ideest, igal tema tegevusel on selline visioon küljes. Ta on üks neid inimesi, kes ei hakka asjaga tegelema, kui sellel ei ole potentsiaali märkimisväärselt maailma ja selle tulevikku mõjutada.

Raamat väga huvitav sissevaade suure saavutusvajadusega ja – võimega inimese mõtlemisse. Toon välja mõne punktid, mis raamatust mitmel korral esile kerkisid:  

Kontsentreerumine ja keskendumine, täielik pühendumine teemadele, mis Muski köidavad. Näiteks ütlesid ka tema õpetajad, et kui Elon end millelegi pühendab, arendab ta selle vastu huvi täiesti teisel tasemel ja palju rohkem sügavuti kui teise inimesed. Kuigi Muski peeti juba kooliajal geeniuseks täitis ta kooliprogrammi täpselt nagu ta huvi oli, osadest ainetest vedast ennast läbi madalaima positiivse hindega, sest ei näinud põhjust sellele aega raisata, samas reaalainete, füüsika ja arvutiõpetuse programmi täitis maksimaalselt ja kaugelt rohkem kui oodatud. Ta võttis teemasid, mis olid tema huviorbiidis, tõsiselt ja keskendus nendele. Teda iseloomustab täpne ja teaduslik lähenemine kõiges ning nõuab seda ka teistelt, kellega koos töötab. Ta mitte ainult ei usalda oma insenere vaid oma erakordselt suure õppimisvõime tulemusena on ise pädev uurima, nõudma, küsima, kahtlema ja insenere suunama nii raketitehnoloogias kui elektrimootorite arenduses.

Eksistentsiaalne äng, mis Muski kannustab, tagab selle, et tal on põhjus, miks ennast hommikul üles ajada ja seda põhjust ta kuulutab nagu messias inimestele, kes tema heaks töötavad. Suured ideed on põnevad ja haaravad kaasa, sellega tunneb ka tema meeskond, et nemad võivad ja suudavad midagi olulist maailmas ära teha. See paneb ka inimesi soovima tema juures töötada. Musk nimelt tunneb, et inimkonna saatus universumis, on tema isiklik mure. Ta leidis, et inimkond on kaotanud ambitsioonid tuleviku suhtes. Vajalik on taastada inimestes usk kõrgemasse ja suuremasse tulevikku ning seada eesmärgiks planeetidevaheliseks liigiks saamise, muidu pole inimkonnal mõtet. Selleks on vajalik innustada inimesed teaduse ja tehnoloogia võimalusi avardama. Sama kehtib elektriautode arendamise kohta, tehnoloogi peab olema inimeste käsutuses laiemalt st parimad võimalused tuleb kasutusele võtta ning sellega elamistingimusi parandada. Näiteks lubas Musk Tesla patendid vabaks, et ideed saaksid levida ja neid saaks veelgi edasi arendada, mis on lõpuks kõigile kasulik.

Tööeetika ja kõrged nõudmised. Ta ei leppinud keskpärasusega ei enda ega oma töötajate suhtes. Raamatust tuleb ka välja, et ta on enda inimlikke omadusi püüdnud arendada, näiteks hakkas ta ajapikku rohkem kontrollima kriitikat, mis ta teiste suhtes esitas, ning sai ka ise aru, et peaks olema rohkem empaatiline. Faktimasin Musk ütles üldiselt ilma filtreerimata välja oma arvamuse ning ka selle kui arvas teisi selgelt eksivat. Ta arvas siiralt, et teised peaksid rõõmustama kui nad saavad teada, et on millestki valesti aru saanud. Musk tunneb häbi ja valu selliste inimeste pärast, kes ei ole tema jaoks piisavalt oma ülesannete kõrgusel, Muski valu seisneb seejuures selles, et sellised inimesed seavad inimkonna ohtu ja pidurdavad kogu inimkonna võimalusi.

Õnneks on Vance suutnud piisavalt kirjutada ka Elon Muski pehmemast poolest nagu armastus oma laste vastu, perekonna elu ja sõprade tähtsus või inimlik haavatavus. Mis sellest, et ka naise leidmisele võib lähenda matemaatiliselt või sõpradega ühiselt genereeritakse ajaviiteks uusi maailmale ülivajalikke lahendusi, mis pärineksid justkui ulmekirjandusest.

Minu jaoks oli A. Vance "Elon Musk" inspireeriv raamat ja ma arvan, et ka uuesti üle lugemine oleks sama põnev, sest küllaltki detailirohke ja sisutihe tekst pakub mulle ilmselt veel avastamisvõimalusi. (Pean tunnistama, et mulle detailid ja faktid kohe meelde ei jää erinevalt Elon Muskist nagu raamatu põhjal mulje jääb, kes võis ka Encyclopaedia Britannica meelde jätta ning pärast selle põhjal fakte tulistada.)

Ashlee Vance "Elon Musk -Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku" 2015

"Heaolu saladused" Inna Segal (2014)

Inna Segal „Heaolu saladused“ juhtus minu juurde täiesti planeerimatult ja juhuslikult. Selle raamatuga on mul ebatavaline suhe, mis on aja jooksul palju muutunud. Tavaliselt jäävad minu kõrvale raamatud, mis on mind kohe köitnud ja mõtetega veennud, Segali raamatu on mu öökapil juba terve aasta ja ma võtan seda kätte üsna tihti (muidu oleksin ta juba ka riiulisse teiste hulka ära pannud).

Pean ütlema, et esimest korda seda sirvides raamat mind ei kõnetanud, leidsin alguses ainult ühe peatüki, mida lugeda. See peatükk, mida hakkasin lugema räägib intuitsiooni arendamisest ning sisemisest jõust. Olen seda meelt, et peaksin oma ratsionaalse meele asemel või vähemasti selle kõrval tunnetama ka rohkem intuitsiooni ja usaldama elu loomuliku kulgu. Kõike ei ole kellelgi võimalik ette planeerida või ette näha ja liigne kontrollivajadus tulevikus juhtuva üle tekitab stressi seda enam kui mõistad, et ei suuda seda kontrollida. Seda nõiaringi on vaja teadvustada ja peatada.

Segal ütleb, et intuitsioon on kompass - navigatsioonivahend, mis korrigeerib paindlikult su kurssi. See on ilus definitsioon. Mõtted tulevad ja lähevad aga intuitsioon väljendab püsivat spontaanset ja loomulikku tunnet mõtete taga, kindlustunnet.

Peatükk, mida ma aga olen hiljem palju kordi üle lugenud ja kasutanud, räägib aga hoopis keha energiakeskustest ehk tšakratest. Mind on aidanud Segali harjutused energiakeskustele keskendumiseks, et teadvustad tundeid, mis mind sügaval sisimas närivad, piiravad või takistavad. On huvitav, kui palju selliseid teadvustama tundeid meie sees võib olla ning kuidas kergendus võib saabuda ka lihtsalt sellest aru saades. Seetõttu on mind jäänud pikemal ajal saatma Segali meditatsioonide sõnastused erinevatele tšakratele häälestuseks ning nende puhastuseks.

„Heaolu saladused“ on klassikaline eneseabi raamat ja sisaldab lisaks mõtisklustele ka näiteid teiste lugudest ning harjutusi tööks iseendaga. Ma tunnistan ausalt, et ei ole kogu raamatut sõna-sõnalt lugenud ja ei ole ka kõikide harjutustega tutvunud ega neid kasutanud. On paljud peatükid ja küsimused, mida autor tõstatab, aga mille teema minuga momendil ei haaku ja seetõttu olen need kas kergelt üle vaadanud või mõne ka üldse vahele jätnud (kehakaalu teemad, lähedase kaotusega tegelemine, hingevalu, raseduse aeg, armsama leidmise kunst jms). Raamatus on mõned mõtted, millega ma ei nõustu (nagu näiteks haiguste diagnoosimine intuitiivsete meetoditega), aga neid teemasid ma ei pea süviti korduvalt lugema ja on minu õigus jääda eriarvamusele. Mõnede teemade sissejuhatus on paljulubav aga käsitlus tegelikult pealiskaudne ja välja nagu kuhugi ei jõuta. 

Raske on hinnata raamatut, mida ma kasutan juba pikka aega, aga ometi ma eriti ei soovita seda kellelegi kui tervikut. Ilmselt on autor üritanud pakkuda kõigile midagi. Mina leidsin oma midagi sellest raamatust üles. 

Inna Segal "Heaolu saladused. Teejuht elu suurte küsimuste juurde"

"Mõtlus - tee meelerahu ja üleva mõistmiseni" Kamalašila (1992)

Õige raamatu leidmiseks läks omajagu aega. Valisime "vaimsuse" raamatuklubi teemaks vahetult enne minu reisi Vietnami. Olin veendunud, et leian sealt suure valiku raamatuid, mis mediteerimist, budismi vm idamaade filosoofiat käsitlevad nagu Aasias, mida ma tundsin, kombeks. Ent nagu ikka, oli mul korralik eeltöö enne reisi külastatava maa kohta tegemata. Kohale jõudes selgus, et nii nagu Eesti inimesed, on ka vietnamlased olnud lähedases kokkupuutes kommunismi ja sotsialismiga, mistõttu erinevalt Taist, Malaisiast, Indiast ja mitmetest teistest Aasia maadest, ei olnud idamaade filosoofiaid käsitlevad raamatud, mis minu jaoks "vaimsuse" teema alla käisid, seal just väga levinud. Nii tuli Eestisse naastes taas raamatuotsingutele suunduda ning "Mõtlus" jäi otsingusse kinni. Ühtlasi on tegu esimese raamatuga, mida PDF formaadis arvutist lugesin.

Raamat oli tehnilisem (sisuliselt juhis meditatsiooni õppimiseks) ja religioossem (fookus budismil), kui ootasin. Ehk et avardas silmaringi ja olen seega rahul, et ta avastasin ning jagan lugejaga ka mõned katked.

Mõtluse eesmärk
Kuigi meditatsioon võib olla vahend stressi vähendamiseks, siis budistlikust seisukohas on mõtluse eesmärk enesemuutmine ja areng, mille ülimaks eesmärgiks on virgumine. Stressist vabanemine on mõtluse kõrvaltulemus.
Mõtlus on kunst, mida on võimalik õppida ainult praktiliste kogemuste kaudu.
Mõtlus on üks osa vaimsest teest, mis viib vabanemisele inimlikust piiratusest. See tee algab vahel küsimustega - kes me oleme? Mis on inimsus? Mis on elu? Kas elul on mingi tähendus või on see kõik üks uni? Kas midagi määrab ära tuleviku? Mis saab pärast surma? Miks me oleme sündinud just siin ja praegu? Sageli ei jõua me kindlate järeldusteni. Anname alla või pöördume religiooni kasuks, kus vastused on ette öeldud.

Mis on õnn? 
Õnnetunne ei pea tingimata olema seotud rõõmuga. Õnn on pigem eneseusaldus. Õnnelik võib olla ka keset probleeme ja raskusi. Õnnelik olemise üheks meetodiks on olla huvitatud. Kui oleme õnnelik, oleme ka teatud määral keskendunud. Õnnetunde eelduseks on budismi kohaselt eetiline elustiil ehk "hea" olemine. Ei piisa õigest tegevusest, oluline on tegevuste tagajärgede teadvustamine - materiaalsete ja meeleseisundi omade. Eetiline käitumine kujutab endast tegusid, mis soodustavad positiivsete meeleseisundite tekkimist.
Mõtlus on suunatud õnnetunde ja rõõmsate meeleseisundite arendamiseks.

Südamliku sõbralikkuse arendamine.
Armastus ja südamlikkus on arengu jaoks niisama tähtsad kui keskendumisoskus. Sõprus kui vaimne praktika.
Meil kõigil on tunded, kuid sageli oleme neist võõrandunud. Sügavam kokkupuude oma tunnetega saab alguse naudingu ja valu äratundmisest. Neil põhinevad kõik tunded. Märka neid signaale - küsi endalt kogu aeg, kas su kogemus on meeldiv või ebameeldiv, kas tunned midagi või mitte. Kui jah, siis kas see on meeldiv või valutekitav? Kui oled iseendale tõene oma tunnete osas, muutud selgemeelsemaks ja ennastusaldavamaks.
Igaüks tahab õnnelik olla, hoolimata sellest, mida ta teeb või kui hea / halb ta on. Kõik otsime õnne, isegi kui mõni otsib seda valest kohast. Metta tunne, s.o. võimas soov, et inimesed saaksid tõesti õnnelikuks.

Kõige lihtsamal viisil saab igapäevase mõtluse praktiseerimine  väljenduda selles, et oled kontaktis oma kehaga. Siin ja praegu olemise tunne, mis muudab liigutused graatsiliseks ja sujuvaks, mitte kohmakaks, justnagu ei teakski, et meil on keha. Tegutsedes selgelt, kiirustamata. Teadvustades mõtlemine.

http://www.budakoda.ee/tl_files/pdf/kamalashila/kamalashila.pdf

"Playing Big" Tara Mohr (2014)

Ma arvan, et ei suurusta, kui ütlen, et mul on väga tegijad sõbrannad – intelligentsed, hoolivad, tegusad, oma valdkonnas tunnustatud eksperdid. Tara Mohri raamatu valguses jagan nad jämedalt kaheks: ühed, kes ajavad oma asja suurelt ja julgelt areenil ning teised, kes tegutsevad pühendunult tagaplaanil, lava telgitagustes. Ega viimases olegi midagi halba - hea tagala tiimita ei saaks ükski staar hakkama. Ent näen, et kui nad ise „ees“ läheksid, siis looksid nad veelgi enam positiivset mõju, kui need, keda nad toetavad. Miks siis nii? Miks nad ei asu eesliinile, kuigi kõik kõrvalolijad näevad, et nad on selleks valmis? Miks nad ei tegutse suurelt? Ja miks ma tunnen, et ise kuulun samuti nende "teiste" sekka?

Sellest, mis on need nähtamatud köidikud, mis meid – ägedaid naisi - hoiavad oma potentsiaali rakendamast, Tara Mohri raamat uuribki. Mõned nopped teemades, mis mind kõnetasid.

Eneses kahtlemine – ma ei ole selleks veel valmis - piisavalt kogenud, haritud, kvalifitseeritud ...– ehk meie peas valju häälega lobisev sisemine kriitik, kelle eesmärgiks on küll meid kaitsta – kriitika, läbikukkumise, häbi eest -, kuid kelle tugeva lobitöö tulemusena võime oma eesmärkidest loobuda või siis püüame nende nimel äärmiselt pühendunult tegutseda, kurnates end ebavajalike tegevustega, mis ei loo väärtust. Ehk täiuse poole püüeldes oleme kui oravad rattal pannes oma energia valedesse tegevustesse ning ei jõua oma eesmärgile mitte lähemale.

Hirm – eksida, kaotada, sattuda konflikti, liialt eristuda – takistab meid oma mõtteid välja ütlemast.

Soov saada tunnustust ja vältida kriitikat hoiab meid tagasi valimast teed, mida varem käidud pole. Miks paljud naised on eriti kriitikatundlikud ja altid tunnustust kuulma? Võibolla seetõttu, et naised on suhetele orienteeritumad ning püüavad teistega rohkem arvestada, et perekonnas või kollektiivis oleks hea õhkkond. Ja seetõttu võime meeldivuse nimel ohverdada oma arvamuse. Võibolla seetõttu, et naised on rohkem häälestunud teiste „lugemisele“ – märkama end ümbritsevate inimeste reaktsioone? Kombineerituna tendentsiga mõelda üle meile nähtavad negatiivsed reageerinud, võib meid kergelt rivist välja lüüa või jällegi energia valesse kohta suunata. Seetõttu võivad vähem emotsionaalselt intelligentsed inimesed mingites olukordades isegi edukamad olla, sest nad jäävad rohkem iseendaks ja oma ideedele truuks. Võibolla ka seetõttu, et aastatuhandeid sõltus naiste ellujäämine sellest, kuivõrd nad suutsid olla nende meele järele, kes pakkusid neile turvalisust, toitu, peavarju. Mitte-nõustumine tähendas ohtu naise või tema laste ellujäämisele. Võibolla ka seetõttu, et meid õpetatakse juba väikesest peale olema paid tüdrukud, kes ei vaidle, on hoolivad, tagasihoidlikud. Sest muidu saame kriitika osaliseks.

Kuidas siis kriitikaga toime tulla? Pidades meeles, et kriitika räägib rohkem selle andjast kui saajast, et suurelt tegutsemisega kaasneb alati kriitika, et kriitika teeb haiget siis kui me ise ka neid teemades endas kahtleme (sisemine kriitik on hoos); küsi endalt, mis läheb mulle veel enam korda kui kriitika või heakskiit? Ehk tuleta meelde oma eesmärki.

Kuidas saada lahti „hea õpilase“ rollist, kuhu tüdrukud koolieas kergelt satuvad, ent mis enamasti kohe mitte kuidagi ei toeta täiskasvanuna „suurelt“ tegutsemist? Koolis õpitud autoriteetsete õpetajatega kohanemine asendada julgusega esitada autoriteetidele väljakutseid? Kodeering, et alati on aega ja õigus ettevalmistusele asendada julgusega improviseerida, et aega jääks ka muudeks, rohkem väärtust loovateks tegevusteks? Kuidas unustada, et ei piisa vaid hästi tegemisest, vaid see tuleks teha ka nähtavaks st oma saba kergitada kui vaja, sest keegi teine seda meie eest ei tee. Ja kuidas teha seda mõõdukalt, et mitte näida ebakompetentne, aga mitte ka liiga pealetükkiv, mida just naiste puhul halvaks pannakse?
3 nõuannet: mõtte „nähtavaks tegemine“, mitte enese-kiitmine; mõtle, mida kasu see toob, kui Su tööst teatakse laiemalt (ja saadakse seda kasutada); räägi asjadest nii nagu need on (st unustad välja tuua oma panuse teiste kõrval või räägid vaid õppetundidest, aga mitte sellest, mis oli väga hästi).

Peituse strateegia – enne teen veel selle ära (nt järjekordse magistrikraadi), siis olen valmis .... positsiooniks; liiga pikaks üksi nokitsema jäämine vs idee testimine sidusgrupiga; liiga keeruliseks asjade mõtlemine; teiste tagasiside küsimine ja lõputult konsolideerimine oma ideesse.

Julge kommunikatsioon vs mõju vähendavate väljendite kasutamine – „ma ainult...“, „ma tegelikult...“, vabandamine, „ma palun natuke teie aega“, „ma ei ole selle teema ekspert, aga tahaksin siiski öelda...“, „kas see kõlab loogiliselt?“, ettepaneku asendamine küsimusega, kiirustamine....

Lois P. Frankeli „Paid tüdrukud äris edu ei saavuta“, mis sai ka läbi sirvitud, kinnitab Tara Mohri kogemust oma klientidega. 101 lühikest teemakäsitlust on ülesehituselt lihtsakoeline, ent sisuliselt on neile raske vastu vaielda.

Naiste teema lõpetuseks peaks vastukaaluks lugema ka mõnd meeste vaatenurka käsitlevat raamatut, nt David Deida "Tõelise mehe tee".