Õige raamatu leidmiseks läks omajagu aega. Valisime "vaimsuse" raamatuklubi teemaks vahetult enne minu reisi Vietnami. Olin veendunud, et leian sealt suure valiku raamatuid, mis mediteerimist, budismi vm idamaade filosoofiat käsitlevad nagu Aasias, mida ma tundsin, kombeks. Ent nagu ikka, oli mul korralik eeltöö enne reisi külastatava maa kohta tegemata. Kohale jõudes selgus, et nii nagu Eesti inimesed, on ka vietnamlased olnud lähedases kokkupuutes kommunismi ja sotsialismiga, mistõttu erinevalt Taist, Malaisiast, Indiast ja mitmetest teistest Aasia maadest, ei olnud idamaade filosoofiaid käsitlevad raamatud, mis minu jaoks "vaimsuse" teema alla käisid, seal just väga levinud. Nii tuli Eestisse naastes taas raamatuotsingutele suunduda ning "Mõtlus" jäi otsingusse kinni. Ühtlasi on tegu esimese raamatuga, mida PDF formaadis arvutist lugesin.
Raamat oli tehnilisem (sisuliselt juhis meditatsiooni õppimiseks) ja religioossem (fookus budismil), kui ootasin. Ehk et avardas silmaringi ja olen seega rahul, et ta avastasin ning jagan lugejaga ka mõned katked.
Mõtluse eesmärk
Kuigi meditatsioon võib olla vahend stressi vähendamiseks, siis budistlikust seisukohas on mõtluse eesmärk enesemuutmine ja areng, mille ülimaks eesmärgiks on virgumine. Stressist vabanemine on mõtluse kõrvaltulemus.
Mõtlus on kunst, mida on võimalik õppida ainult praktiliste kogemuste kaudu.
Mõtlus on üks osa vaimsest teest, mis viib vabanemisele inimlikust piiratusest. See tee algab vahel küsimustega - kes me oleme? Mis on inimsus? Mis on elu? Kas elul on mingi tähendus või on see kõik üks uni? Kas midagi määrab ära tuleviku? Mis saab pärast surma? Miks me oleme sündinud just siin ja praegu? Sageli ei jõua me kindlate järeldusteni. Anname alla või pöördume religiooni kasuks, kus vastused on ette öeldud.
Mis on õnn?
Õnnetunne ei pea tingimata olema seotud rõõmuga. Õnn on pigem eneseusaldus. Õnnelik võib olla ka keset probleeme ja raskusi. Õnnelik olemise üheks meetodiks on olla huvitatud. Kui oleme õnnelik, oleme ka teatud määral keskendunud. Õnnetunde eelduseks on budismi kohaselt eetiline elustiil ehk "hea" olemine. Ei piisa õigest tegevusest, oluline on tegevuste tagajärgede teadvustamine - materiaalsete ja meeleseisundi omade. Eetiline käitumine kujutab endast tegusid, mis soodustavad positiivsete meeleseisundite tekkimist.
Mõtlus on suunatud õnnetunde ja rõõmsate meeleseisundite arendamiseks.
Südamliku sõbralikkuse arendamine.
Armastus ja südamlikkus on arengu jaoks niisama tähtsad kui keskendumisoskus. Sõprus kui vaimne praktika.
Meil kõigil on tunded, kuid sageli oleme neist võõrandunud. Sügavam kokkupuude oma tunnetega saab alguse naudingu ja valu äratundmisest. Neil põhinevad kõik tunded. Märka neid signaale - küsi endalt kogu aeg, kas su kogemus on meeldiv või ebameeldiv, kas tunned midagi või mitte. Kui jah, siis kas see on meeldiv või valutekitav? Kui oled iseendale tõene oma tunnete osas, muutud selgemeelsemaks ja ennastusaldavamaks.
Igaüks tahab õnnelik olla, hoolimata sellest, mida ta teeb või kui hea / halb ta on. Kõik otsime õnne, isegi kui mõni otsib seda valest kohast. Metta tunne, s.o. võimas soov, et inimesed saaksid tõesti õnnelikuks.
Kõige lihtsamal viisil saab igapäevase mõtluse praktiseerimine väljenduda selles, et oled kontaktis oma kehaga. Siin ja praegu olemise tunne, mis muudab liigutused graatsiliseks ja sujuvaks, mitte kohmakaks, justnagu ei teakski, et meil on keha. Tegutsedes selgelt, kiirustamata. Teadvustades mõtlemine.
http://www.budakoda.ee/tl_files/pdf/kamalashila/kamalashila.pdf
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar