Itaallanna Maria Montessori sõnastas 1908. aastal laste
õpetamise põhimõtted, mis panid lapsed ilma sunnita
meeleldi õppima. Milline oli meetodi loomise teekond? Mida
uut tõi Montessori haridusse, mida varem ei teatud?
Montessori elulugu - Maria Montessori (1870-1952) sündis itaalia kõrgklassi perekonda ja
tal olid kõik võimalused naisele kohase hea hariduse omandamiseks. Samal ajal sündis ta ajastusse, kus naised said kõrgharidust omandada vaid õpetajatena. Noor
Maria otsustas varakult, et temast ei saa õpetajat, vaid soovis saada arstiks.
Olenemata isa ja hiljem ülikoolikaaslaste vastuseisust, sai Montessorist Itaalia
esimene naisest meditsiinidoktor. 34 aastaselt sai Maria Rooma ülikooli
professoriks. Ta töötas aktiivselt teadlase,
arsti, pedagoogi, ülikooli õppejõuna ning oma meetodi aktiivse levitaja ja
õpetajate koolitajana kuni oma surmani 81 aastaselt. Teaduse mõttes kõige
produktiivsemaks peetaksegi tema 70-81 aastaselt tehtud töid. Marial oli poeg
Mario Montessori, kellele usaldas oma elutöö edasiviimise.
Montessori isiksus - E.M. Standing kirjeldab Montessorit kui väga töökat,
suure südamega ja intuitsioonile järgnevat inimest, kes tegutses teadusmaailma täpsusega ja oli
pühendunud usklik.
Alles oma neljakümnendates mõistis ta, et ta suudab aidata laste õppimist uuel moel toetada. Pikka aega ta ei teadnud, mida tema töö ja haridus võimadavad luua ja töötas usus, et kõik sammud valmistavad teda salamisi tema missiooniks ette: “It was almost as if I was keeping myself for
an unkonown mission”.
Montessori meetodi aluseks sai töö vaimupuudega lastega Rooma ülikooli
psühhiaatria kliinikus. Töö käigus märkas ta, et laste puuded on vähem
bioloogilised ja pigem pedagoogilised. Tänu tema avalikele esinemistele antud
küsimuses, määrati ta nn hullude kooli juhtima. Ta nimetab seda aega pedagoogika
õpinguteks: “those years of practice are
indeed my first and only true degree in pedagogy”. Selles koolis
katsetas ta uusi õpetamise põhimõtted, mis osutusid nii edukaks, et tema nn idiootidest
lapsed tegid ära riiklikud eksamid. Ligikaudu kümme aastat õppis ja uuris ta valdkonda, et rakendada oma meetodit ka normaalsete lastega.
Maria lähenes oma avastustele teaduslikult tehes mitmeid
eksperimente. Kõigepealt avastus siis meetod. Montessori oli katoliiklane
ja veendunud usklik. Spirituaalsus oli tähtsal kohal ja mõned kirjeldavad tema
loenguid kui jutlusi. Temas kombineerus usklik ja teadlane harmooniliselt -
teaduslik meetod lisas järjepidevuse, loogilise sidususe, teadusliku täpsuse;
usk moraalse ja spirituaalse põhjendatuse.
Montessori meetod – „the Discovery of the child“. Roomas, San Lorenzo nimelise slummi ühes sotsiaalmajas, otsisid hoidjat lapsed,
kelle eest ei hoolitsenud keegi kui nende vanemad pikki päevi tööd tegid. Vanemad
pöördusid Montessori poole. See oli unikaalne võimalus. Montessori ei oleks
saanud oma meetodit katsetada riiklikus süsteemis. Sotsiaalmajas, kus puudus tavaline koolikeskkond ja väljakujunenud õpetajaskond sai ta katsetada midagi täiesti uut.
Ta asus õpetama 60 last, kes olid vanuses 3-6 aastast. Lapsi nimetati
ühteaegu “little vandals“, samas kui
Maria kirjeldas neid kui „tearful ,
frightened children, so shy that it was impossible to get them to speak..”. Ta
teadis, et nii suurt hulka väikesi kasvatamata lapsi ei saagi õpetada. Ta pakkus neile keskkonda
arenemiseks ja jälgis, mis juhtuma hakkab. Olenemata kahtustele hakkasid lapsed tema mänge ise hea meelega kasutama.
Maria vaatles laste
tegevust süstemaatiliselt ja püüdis kirjeldada last just sellisena nagu ta lähtuvalt
oma pärisolemusest on - “The only thing that impresses me is truth”. Ta püüdis leida viisid, kuidas luua keskkond, kus
õppimine tuleks lastele loomulikult. Näiteks lähtub tema meetod sellest, et:
-
Lapsi tuleb koheda austusega.
Hariduse
põhiprobleem pole mitte hariduslikku vaid sotsiaalset laadi - vaja on uut ja
paremat suhet laste ja täiskasvanute vahel. Last nähakse kui täiskasvanute
segajat, kuid ta on väärtuslik praegu – „it
is the Child who makes the man“. Lapse
alaväärtustamine on universaalne probleem ja ütleb, et vaja oleks panna alus revolutsioonile.
Kui lasta lastel areneda käskude ja alanduseta, saavad neist täisväärtuslikud
täiskasvanud, kes oskavad üksteist austada ja maailmast kaob vägivald – see on „the Last Revolution“. Montessori seisis
selle eest, et igas tegevuses, mida laps teeb, nähtaks väärtust. Geoloog leides
kivistise ei soovi, et talle öeldaks, ptüi, viska kohe see rämps minemaJ
- Lastele meeldib tööd teha. Laste mängud peavad olema
õpetlikud ja suunama last järk järgult uute teadmiste ja oskuste suunas. Mängud
peavad olema eakohased (vastama tundlikkuse perioodile) ja lapsele käeulatuses,
et ta saaks nende vahel ise valida ja mängima hakata. Lapsed armastavad sama
tegevust korrata. Lapse mängu ei tohi sekkuda, et ta saaks
ise elamuse arengust ja hakkamasaamisest. Mängudesse peab olema tagasiside
sisse ehitatud, et laps saaks ise aru, kui ta on midagi valesti teinud ja
oskaks enda tegevust korrigeerida. Montessori leidis, et laste soov teha tööd viis selleni, et lapsed
eelistasid tööd nt nukkudega mängimisele.
- Vabaduse kaudu saab lastele õpetada distsipliini. Suurim tunnustus on
lastele see, kui nad saavad liikuda oma teadmistes edasi järgmisele tasemele. Vabadus käib käsikäes distsipliiniga. Kui anda vabadus töötada huvitavate asjadega, siis ei taha keegi, et neid segataks. Selline kogemus paneb aluse oskusele väärtustada teiste segamatu tegutsemise aega. See on distsipliini aluseks. Montessori avastas,
et lapsed ei vaja innustuse ja karistuse süsteemi, et ennast motiveerida, nad
muutuvad heaks ja korralikuks kui õpivad töötama.
Montessori
põhimõtted põhinevad inimeste universaalsetel omadustel, seetõttu sai tema
meetod palju tähelepanu üle maailma, olenemata usutunnistusest.
E.M. Standingu raamat on
põhjalik ülevaade Montessori elu- ja tööloost. Arvestades, et Standing oli Montessori isiklik tuttav,
siis kasutab autor aeg-ajalt emotsionaalset ja Montessorit ülistavat stiili. Liigse
ülistamise eest on raamatut kritiseeritud. Mind see ei häirinud, oligi hea
vaheldus pikkadele kirjeldustele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar