Diskussiooni kokkuvõte: kosmopoliitsed elulood

Teema oli ühine – elulooraamatud - valitud tegelased erinevad. Süvenesime uue õpetamismeetodi looja Maria Montessori (1870-1952), uue muusikastiili kujundanud Arvo Pärdi (1935) ja paljude uute ettevõtete looja Richard Bransoni (1950) elulugudesse.

Millist raamatut millal lugeda:

Kohvi, tee, mahl ja mõnus meeleolu

• Montessori - võiks inspireerida haridusinnovaatoreid ja teadlase hingega inimesi. Montessori lõi täiesti uudsed õpetamise põhimõtted, mis pani lapsed läbi harivate mängude meeleldi õppima. Ta jõudis uue meetodini valdkonnas, kus kõik on just nagu selge ja läbiproovitud. Montessori ei uskunud arvamusi vaid tegi tohutul hulgal eksperimente, et leida kuidas asjad tegelikult toimivad - „the only thing that impresses me is the truth".
• Pärt - võiks inspireerida muusikut või inimest, kes tahab elus midagi uut luua. Olenemata aastatepikkustest otsingutest ja Eestist välja saatmisest, ei jätnud Pärt oma teekonda pooleli. Rikkudes väljakujunenud muusika loomise reegleid, pidevalt katsetades, leidis ta oma stiili „tintinnabuli“, millega tõi uuel moel esile vaikusest /pauside olulisuse muusikas. Mis on uue loomisel oluline – (vaba tsiteering) Elu mõte on paljude tehete tulemus, ja tulemus on üks, selle järgi saab hinnata kui lähedale ühele jõuad seda parem kunstnik oled nt Mozart jõudis ühele lähedale ja on universaalselt hea.
• Branson - võiks inspireerida inimest, kes otsib motivatsiooni oma äriga alustada või mõtteid,  kuidas ettevõtjana sotsiaalselt vastutustundlik olla. Branson juhina on väga hea suhete looja ja hoidja pingutades alati selle nimel, et ärisuhted positiivselt lõppeksid. Näiteks ostis Branson peale oma ettevõtte aksiate väärtuse vähenemist poole võrra investoritelt aksiad tagasi täishinnaga. Ta on väga hea müügimees, julgeb riskiga, tema geniaalsus alustada paljusid ärisid seisneb pidevad võimaluste otsingus. Mõte Bransonilt -  hoia alati märkmik ligi, et panna kirja kõik võimalikud äriideed ja püüa leida need, mis teevad teenuse/või toote ostjale lihtsaks, kättesaadavaks ja mugavaks.

Kokkuvõttes tõdesime, et neid kõiki iseloomustasid vähemalt üks omadus - kosmopoliitsus. Üksi isiksustest ei tundud, et tema tegutsemist piiraks tema rahvus või riigipiir. Nad tundsid end maailmakodanikena ja nende loodu oli kõigi maailma rahvaste jaoks.

Nelja ja pooletunnise intensiivse arutelu lõpetuseks võtsime hoo maha Arvo Pärdi looga „Alinale“. Tõeliselt mediteeriv, loob rahuliku tempo, võimaldab mõelda ja olla. Tegemist on Pärdi loodud muusikastiili „tintinniabuli“ klassikalise näitega – iga heli heliseb kui kelluke!