"Rikkaks saamise õpik" Jaak Roosaare

Jaak Roosaar räägib kuidas alustada "nullist" oma teed majandusliku vabaduse suunas. Sümpaatseks teeb Rikkaks saamise õpiku see, et rõhuasetus on raha kogumisel, näited on enam-vähem tänasest Eesti keskmisest palgast lähtuvad ning mõõduka riski võtmisest. Edasi joonistab raamat  praktiliste
näidete varal teekonna läbi kolme võimaluse: intressitooted (hoiused, laenud, võlakirjad), üürikinnisvara ja dividendiaktsiad (nn tuhandeaastased pensionisambad). (Palju) konkreetseid ettepanekuid raamatust, mis mulle majandusliku iseseisvuse saavutamise kontekstis olulised tundusid olid järgmised jagunevad kolme peatükki: 
1. Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?
2. Kapitali kogumine
3. Kuhu ja kuidas investeerida?

***

1. Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?

Rikas on inimene, kes ei pea raha pärast muretsema. Seega võib rikas olla väga erineva rahalise võimalusega, ja kui ootused on väikesed võib ka väikese rahaga rikas olla. Rikkus on oskused ja mõtteviis, mitte number pangaaarvel.

Esimene rikkuse tase. Sundkulude summa saavutamine läbi passivse tulu on justkui elukindlustus ja teadmine, et saad igal juhul hakkama. Sellisteks kuludeks on pere eluase, toit, riided ja transport (minimaalne elustandard, mida oled valmis koos perega vähemalt paar aastat taluma), püsikulud nt lasteaed jmt. Teine tase: on summa millega suudad praeguse elustiili juures ilusti ära elada. Mitte pillavalt aga nii, et elu on täitsa tore. Kolmas tase on see, kus passiivne tulu katab ära nii igapäevased elamiskulud kui ka säästmisvajaduse. Eesmärgiks on säästa vähemalt niipalju kui kulutad.

Suurem osa eemärkidest ei vaja saavutamiseks niivõrd raha kuivõrd kättevõtmist ja tahet.

Rikkaks saamise võimalused: aktiivne sissetuleks ehk palk, varad, mille väärtus võib ajast kasvada (investeerimisvarad nt väärismetallid, maalid jne) ja passiivne sissetulek nagu hoiused, välja antud laenud ja võlakirjad; üürikinnisvara; dividendiaktsiad; intellektuaalne omand. vm toode või teenus, mida saab lihtsalt paljundada ja ettevõtlus (enamik suuri rikkusi on loodud ettevõtte loomise ja arendamise arvel) ning otsemüük (oled osa võrgustikust, teenid ise teiste müügist, kelle oled ise süsteemi värvanud).

2. Kapitali kogumine

Sellest, et olla ükskord rahaliselt vaba, tuleb algul elada kõvasti alla oma võimaluste. Alustage eelarve koostamisest, üheks kuuks ette. Mitte liiga detailne, seadke protsentuaalsed vahemikud kuhu peate kulutustega jääma ning kandke rahad eri kontodele, et ei tekiks soovi ühte ülejääki teises kohas kastutada. Motivatsioonikoolitaja Jim Roth soovitab kulutused jagada nt järgmiselt: pikaajalised finatsinvesteeringud, suuremad ostueesmärgid, heategevus ja igapäevatarbimine.

Selleks, et vähendada kulutusi peab kõigepealt teadma, millele raha kulub. Seega on teine samm kulude kirjapanek. Kui kulusid pole võimalik firma kaudu maha kanda, võib kulude üleskirjutamisele mõelda vaid ajutiselt. Iga kuu investeeri mingi kindel protsent pikaajaliselt. Mida suurem on protsent, seda kiiremini rikkaks saame. 

"Esmalt maksa endale" - enamus inimesi ei märka kui nende palgast võtta ära 10%. Alusta sellest. Aga parem veel, liitu 50% klubiga. Mitmed rikkad investorid on seda põhimõtet kasutanud, kuluta ja investeeri sama palju. 

Ära püüa oma kulutusi vähenda üksnes selleks, et kiiremini rahaliselt vabaks saada. Tee teadlik otsus, et tarbimine ja raha kulutamine ei aida õnnelikule elule kaasa ja ürita seda vältida. Koosta nimekiri õnnelikuks tegevatest tegevustest, mis suurt raha ei nõua ja tegelen ende tegevustega nt jaluta metsas. Kui mõtteviis on õige ja me säästame raha vabaduse saavutamiseks, mitte selleks, et rohkem tarbida, on säästmine lihtsam. Asjad ei tee õnnelikuks ja meie väärtus ei sõltu asjadest. 

Säästlik mõtteviis: tänapäeva noortel on suurimaks kuluallikaks väljas söömine, eriti kohvi ja kook alusta nt sellest, et keeda kohvi ise ja osta pakk head kommi, millest jätkub nädalaks ja mis maksab tegelikult sama palju kui osta kook ühes päevas. Limiteeri sisseostude tegemise arvu, alati leiad poest veel midagi, mida on vaja. Nt proovi kõigepealt kellegi teise asju enne kui endale ostad. Enne vähegi suuremat sisseostu võta vähemalt üks õhtu aega, et selle üle järele mõelda. Osta pigem vähem ja kvaliteetsemat kaupa. Küsi julgelt allahindlust. Kui distipliini on rake saavutada, vii sisse päeva/nädalaraha süsteem - võta sularahas välja see summa, mida saad kasutada.

Rahaasjade haldamiseks esiteks pea ülevaadet kogu aeg ja vaata oma rahaasjad vähemalt korra kuus üle. Kasuta Excelit, minuraha.ee, mint.com, money, roosaare.com/lingi on olemas exceli põhjad. Tulu-kulu ülevaade ehk kasumiaruanne, et saavutada 50% klubi, varad ja kohtustused ehk bilanss ehk minu puhasväärtus ning passiivne sissetulek ehk progress rahalise vabaduse suunas jne. Lisa ka rahalised eesmärgid ja mängi läbi stsenaariumid näidates kui suudaksid säästa ühe või teise summa. Teiseks raha ei tohi koguda samale kontole, kust kulutad. Ava säästukonto ja kogu sinna raha, mida soovid investeerida. Kui soovid koguda raha suurema ostu jaoks, loo eraldi konto.

Sinu sissetulekud olenevad sellest, millise karjääri valid. Robert Kiyosaki: palgatöötaja, spetsialist, ettevõtja või investor. Palga suurendamise võimaluseks on mõelda endast kui ettevõttest ning sellest, mida Sul on müüa nt paremad harjumused, positiivsem suhtumine vmt. Alusta enesearendusprojektiga ja tööturg märkab seda. Või leia viise kuidas oma olemasolevat teadmist muul moel müüa nt kirjuta raamat, tee koolitusi vmt. 

Laenu ära võta (va kodu või auto) või maksa tõhusalt tagasi, see on suur kulu. Finantsnõustaja Dave Rmasey pakub "lumepalli" meetodit, reasta laenud suuruse järgi, maksa kõigi miinimum ja suuna ülejäänud vahendid väikseima laenu tagasimakseks, tasu see nii kiirelt kui võimalik ja siis võta järgmine laenu tagasimakse ette. Samuti soovitb ta pidada 1000 eurost meelerahu fondi ja/või 3-6 kuu meelerahu fondi ootamatusteks, soovitab investeerida 15% III samba pesionifondi (kuni 15% saab tulumaksu tagasi, see on päritav ning välja saab võtta juba alates 55aastaselt), maksa ära oma kodulaen. Igasugune laen tekitab ebakindlust, et asi võetakse käest ära.

3. Kuhu ja kuidas investeerida?

Mõtle pikajalisele eesmärgile nt ümbermaailmareis, finantsiline vabadus vmt. Edasi, mis on suur samm selle eesmärk selle saavutamiseks. Näitena toob Jaak eesmärgiks teenida 1000 eurot passiivset tulu kuus. Investeerimisega ei soovita ta alustada enne kui meelerahu fondis on olemas 3-6 kuu raha ootamatusteks ning oma kinnisvara elamiseks. 

Passiivse sissetuleku tööriistad: intress (tähtajalise hoiusega peaks hoisutama 1,2 miljonit, et teenida 1000 eur kuus), üür (peaks üürima 200 eur eest vähemalt 5 korterit) ja dividendid (171500 euri aktsiaid 7% tootlusega). Parim on kombinatsioon.

Kui passiivselt tulu on plaanis kulutada tasub investeerida eraisikuna (divideniaktsiatesse ja pangahoiustesse, kuna pangaintress on tulumaksuvaba - maksu maksab dividende jagav ettevõte). Kui passiivset tulu on plaanis edasi investeerida, siis juriidilise isikuna (üürikinnivara, sest remondi saab tuludest maha võtta; laenud, sest siis saab tulumaksu edasi lükata). 

Hoiused nt deposiit on turvaline praegu intress madal kuni 2%, sest Eestis on kuni 100 000 eur 100% tagatud. On võimalik tekitada endale nt hoiuste redel, et igal aastal lõpeks mõni hoius. Hoiu-laenu ühistutes saab 5-6% hoiustelt aga need pole tagatud ja intressid pole tulumaksuvabad. Investeerimisfondid annad töö professionaalile aga teenustasus on enamasti kõrged, lisaks ei saa nad investeerida paindlikult, sest nt inimesed võtavad siis raha välja kui oleks odav osta. 

Pigem on mõistlik valida indeksaktsiad, nt SPY või Vanguardi VOO, tegemist on S&P500 aktsiaindeksi järgi investeerivate indeksfondidega ja Sinu raha investeeritakse edasi USA 500 juhtivasse ettevõttesse. Madal teenustasu 0,11% aastas ja dividende makstakse 4x aastas, investeeri need koos kolme kuu kogutud rahaga uuesti osakutesse. Pensionil kasuta dividende või hakka samas rütmis osakuid müüma. Miinuseks on Eesti pankade teenustasud  LHVs 0,3% aastas, tehingutasu 11 eur + 0,3% ja USASt alekuvad dividendid maksutatakse 15% tulumaksuga. Keskmiseks tootluseks jääb ikkagi 8-9% aastas. Soovitab investeerida kõige agressiivsemasse pensionifondi. kui pensionini on jäänud 5 aastat, siis tõsta raha võlakirjafondi ja edasi pane raha ikka kõige agressiivsemasse fondi. 

II sammas toob pensionilisa aga mitte head äraelamist. III sambasse saab investeerida kuni 15% ja siis saab teenida kesksmisest kõrgemat pensionit. Jaak soovitab ise passiivset sissetulekut ehitada, sest nii võib pensionile minna varem ja pärandada sissetulekuallika oma lastele edasi.

Kulda tasub osta kui Sul on juba raha ja pigem ärevate aegade üleelamiseks. Muidu investeeri kas kuulla hinna tõusu või langusesse. Metsa- ja põllumaa on nagu ettevõte, see on investeering samuti umbes 3-4% tootlusega kui sellega aktiivselt tegeleda. Riik toetab siin palju andes tasuta koolitust, nõustamist, toetusi. 

Laenu andjana saab alustada Bondoras vmt portaalides andes otse laene laenuvõtjatele ja alustada saab väikesest summast, kasvõi 25 eurot. Intressitulu on kõrgem kui mistahes hoiustamisel aga risk on ka, et laenu tagasi ei maksta. Saad ise teha otsuse kellele laenu anda, tema palga ja kulutuste info on Sulle kättesaadav. Laenu andmise põhireegel, sõlmi leping ja suurte summade puhul on vaja tagatist. Ulmeline intress tähendab ulmelist riski, ükski laenuleping ei korva seda kui laenuandja pole usaldusväärne. Hapuks läinu laenu tagasisisaamine on ajamahukas ning ületab enamasti intressi kulud.  

Kinnisvara ost, renoveerimine ja müük. Kinnisvara eest saab üüri küsida olenemata majandustõsust või langusest. Üürimakse peab tootma soovitud tulusust või ületama pangalaenumakseid.  Kolm kõige tähtsamat tegurit kinnisvara valikul on asukoht, asukoht ja asukoht. Üürimisel on kõige kasumlikum teha kosmeetiline remont. Kasum teenitakse ostu, mitte müügiga. Tuleb teha valik, kas müüa korter kohe edasi või teha kapitaalremont. 1 täiskohaga remondimees remondib 40 ruudust korterit 3 kuud, lisaks on vaja tööriistu, materjale, kogemusi ja projektijuhtimise oskusi jne. Renditulu on umbes sama linnas ja maal aga linnas tuleb teha suurem ostuinvesteering. Heaks kohaks on väikelinnad, kui on aega tegeleda, sest siis on sissemaksed väikesed. Tasub vaadata linnalähedasi kortereid nt Saku või Elva või siis neid linnu kuhu nagunii satud nt vanemate tõttu pidevalt käima. Investeeringusse tuleb sisse arvestada risk, et üüritlist ei leia, üüriraha ei laeku, vajalik on pidevalt tegeleda haldustöödega jmt,

Enamasti jäävad aktiivsed aktsiakauplejad pikaajalistele investoritele alla. Võid soovida teenida kapitalitulu ehk teenida aktsiate ostult-müügilt või dividendidest. Kapitalitulu teenida soovija ootab aktsia hinnatõusu, dividendiinvestor on rahul kui aktsia langeb ja ta saab osta odavalt uusi aktsiaid. Viimane tähendab vähem muretsemist, vähem ajakulu, müügitehingute kulu ja dividenditulu on eraisikule maksuvaba. Jaak väidab, et pigem üksikud ettevõtted suudavad kogu kasumi re-invereerimisel arendada ettevõtet väga suure kasumlikkusega edasi, sageli juhtub, et re-invereeritakse ilusatesse peakontoritesse jne. 

Ajalooliselt on dividendiaktsias pakkunud investorile pikajaliselt paremat tootlust kui mitte-dividende maksvad aktsiad, see kehtib ka Tallinna börsil. Dividendide maksmine on vabatahtlik ja selle otsustavad ettevõtte põhiomanikud ja teatud juhtudel ka ettevõtte juhtkond. Eestis makstakse tulu tavaliselt kord aastas USAs neli korda aastas. Pärast dividendi väljamakset kukub aktsia hind vähemalt samapalju ja tõuseb siis järgmiseks makseks vähemalt samale tasemele. 

Jaak väidab, et suunates piisavalt vara piisavalt suure osa oma sisetulekust divideniaktsiatesse on rikkaks saamine garanteeritud. Samas tunnistab, et on majanduslanguse perioodil ka ise vaadates aktsiahindade kukkumist peaaegu otsustanud aktsiaturult lahkuda. Pikaajaline investeerimine tähendab, et varem või hiljem elatakse läbi olukord, kus hinnad langevad ja tundub, et kaotad kõik. Et sellistes hetkedes õigesti käituda soovitab Jaak nt peale esialgseid investeeringuid mängu panna vaid dividendidelt teenitud tulu ja oma realselt investeeritud osa välja võtta.  

Jaak kirjutab oma (või tuttavate) lugudest ning ta on proovinud enamus põhilisi investeerimise viise. Ta suudab anda edasi mõtteid kuidas asjadest mõelda, raamat on ülevaatlik ja üldiselt ei suru peale ühte või teist tegutsemisviisi. 

"Rikkaks saamise õpik" Jaak Roosaare 2014